KJK-Garmin IV kolmapäevaregatt, 29.05.2013

Kui möödunud kolmapäeval jäi seeriavõistlus tuule puudumise tõttu ära, siis sel kesknädalal oli igati mõnus purjetamisilm - taevas säras päike, õhusooja oli umbes 19 kraadi ning puhus ca 10 m/s kohatiste 11-14 m/s puhangutega idakaaretuul. Ilmaoludele vastavalt pandi distantsiks 8-2+6+2-Fj. Kuna mitmel Forte põhitiimi liikmel ei õnnestunud taas paraku ühel või teisel põhjusel kolmapäevakust osa võtta, olime jälle väljas muutunud koosseisus ... sel hooajal polegi veel olnud ühtki võistlust, kus meeskond oleks olnud 100% seesama, mis kasvõi ühelgi varasemal võistluspäeval ...



Siinkohal SUUR palve kohtunikele, kui keegi neist peaks seda lugema juhtuma - oleks tõepoolest tore, kui kõik need numbrid ja plussid-miinused pisut SUUREMALT tahvlile kirjutatud saaksid. Palun vaadake korraks eeltoodud kõva zuumiga tehtud pilti ja püüdke aru saada, et selliste kirbukirjas "plusside" nägemine on eemalt ja suhteliselt suure kiiruse pealt üsna raske. Ja võib-olla poleks üldse paha plaan minut või paar enne esimest hoiatussignaali ka kanalil 11 seekordne distants maha hõigata? Kui see muud positiivset momenti ei oma, siis vähemalt kõigi raadiot omavate jahtide rõõmsa tänu kindlasti! Hea kuulmise ja raadio olemasolul ei peaks siis üldse tulema kohtunikelaeva juurde sebima ja teiste võistlusklasside starti segama. Esimestes võistlusgruppides startijad on igatahes pidevalt sellega hädas, et starditsoonis sebib oluline hulk jahte, kes parasjagu ei stardi, aga kellele otsasõidu vältimiseks ei saa ka korralikult oma stardile ja konkurentidele keskenduda. Jah, "nii, nagu praegu, on alati tehtud", aga võib-olla oleks aeg muutusteks?

Igatahes etterutates tuleb öelda, et meie seekordne kõige äkilisem moment toimus vist juba enne starti, kui Forte poom korraks vastu Amservi paremist vanti kolksatas. Liikusime nimelt parasjagu vasakul halsil ja paremal halsil vastu seilanud Amserv tuli liiga lähedalt, ehkki neil oleks olnud võimalus ruumi jätta - see polegi aga hetkel õigupoolest etteheide, vaid pigem vabandus, kuna meil polnud tõesti minna mitte kusagile, sest kohe meie vasakus pardas oli omakorda järgmise võistlusgrupi jaht, kelle nime hetkel ei mäleta ja see polegi õigupoolest tähtis. Õnneks mingeid kahjusid sellest situatsioonist vist ei tekkinud, nii et pääsesime mõlemad kerge ehmatusega. Aga jah, tulles veelkord eelmises lõigus räägitud teema juurde tagasi ja tuues paralleeli kasvõi kergejõustikust, siis oleks ju suhteliselt arusaamatu ja kummastav, kui näiteks järgmise 100m eeljooksu võistlejad lubatakse juba enne neile eelneva eeljooksu starti rajale sebima ja omale stardipakke paika seadma ... aga just nii see meil siin kolmapäeviti toimubki ...

Start õnnestus meil aga kõigele vaatamata taas väga hästi ning esimesel lühikesel krüssuotsal saime vahe omavahel kemplema asunud Amservi ja Olympicuga juba päris korralikuks venitada. Premium oli samuti merel, aga millegipärast starti ei võtnud, vaid purjetas niisama trenni tehes edasi-tagasi.




Esimeses vastutuulemärgis sai kohe selgeks, et kokkuharjumatu meeskond ei toimeta päris nii, nagu see ideaalis toimuma peaks - spinnakeri ülessaamine kestis terve igaviku ning selle aja jooksul ei saanud loomulikult purjede trimmimise peale korralikult mõeldagi. Õnneks andsid konkurendid meile selle vussimise andeks ning oluliselt lähemale ei jõudnud, pigem libisesime alanud allatuuleotsal neil isegi vaikselt eest ära.




Enne (Katariina kai) allatuulemärki leppisime järgnevad manöövrid korralikult kokku - genu üles, siis käsipoom, siis spinnipoom alla ning viimasena spinnaker paremalt alla, kuna järgmisena kavas olev "Kuuli muna" märk tuli võtta parema poordiga. Kõik sujus kuni selle hetkeni, mil oli vaja spinnipoom maha võtta - selle tegevuse algatuseks lasti aga poomi mastipoolne ots mastist alla kukkuda, mis tähendas seda, et poomi esiotsa enam adekvaatselt alla ja omale kohale reelingu taha paigutada ei ole võimalik ning kui üritada spinni paremalt kätte saada, teeb poom paratamatult selle sisse suure augu. Õnneks suutis meeskond siiski kiirelt muutunud olukorrale reageerida ning erinevalt varasemast plaanist spinni hoopis vasakult alla saada. Loomulikult kaotasime kogu selle jamamisega taas aega, aga õnneks pidasid Amserv ja Olympic omavahel luhvingumatši ning andsid meie poolt kaotatu sellega omakorda justkui taas pisut meile tagasi, nii et vahe märgis oli suhteliselt muutumatu. Järgnes valdavalt kontrolliv ja oluliste muutusteta uus loovimine "Kuuli muna" märki.





Seekord läks spinnakeri heiskamine ilma igasuguse paanikata, kõik vajalikud manöövrid said tehtud ja võisime uuesti Katariina kai poole teele asuda. Samas oli tagapool nii Olympicu kui Amservi peal märgata mõningaid probleeme, Olympicul veel isegi suhteliselt kaua. Kokkuvõttes purjetasime aga kõik ühel halsil tagasi Katariina kai poole.



Teistkordselt allatuulemärki jõudes kordasime põhimõtteliselt esimesel korral kavas olnud tegevuskava ning vigadest õppinuna läks seekord kõik päris hästi - purjed said maha ja üles õigeaegselt ning ilma mingi paanikata. Järgnes viimane krüssuots Pirita jõe muulide vahele, kus asus finiš. Nii Amserv kui Olympic tundusid olema juba ohutus kauguses.




Nagu juba mõnedki korrad varem siin blogis kasutatud lause ütleb: "viimane lõik finiši poole enam olukorras muutusi ei toonud" ... ja nii võtsimegi käesoleva hooaja esimese etapivõidu Olympicu ja Amservi ees, kes küll füüsiliselt vastupidises järjekorras finišeerisid, aga rehkendamise tulemusel kohad vahetasid. Mis seal salata - võita on ju alati tore ning kui distantsil tehtud vead selle käigus andeks antakse, saab neid hiljem rahulikult läbi mõelda.

Päikest!

E4 KARIKAVÕISTLUS - SEIKO CUP 2013 II päev

Imeilus rannailm aga paraku mitte purjetamisilm. Tuul oli pea olematu ja nii nagu Tallinna lahel ikka, tuli oodata kella 13-ni, et tekiks uus tuul. Tuule tugevus oli 3 m/s ja suund oli sedapuhku Nord. Forte pardal oli kindel tunne, et seekord on meie kord teha tormi Amservi meeskonna südames. Tormi tegijate rivi olid Fortel sedapuhku tugevdamas härrased Vilgats ja Metsaviir.

Startisime alumistena, suutsime hoida käiku ja kõrgust ning libisesime vaikselt Amservist ette. Edu kasvas, aga vahetult märgile minnes krüssasime üle ja nii hingas Amserv allatuult minnes meie ahtrisse. Järgmiseks veaks oli halsiga hilinemine, mille tulemusena hävisime allatuule märgi juures oma liidrikoha.

Teisele loovimisele minnes viskasime kohe märgis paudi, mis viis meid  paremale keeranud tuules parema halsiga purjetades märgile suhteliselt lähedale. Amserv valis Merivälja poolse rajapoole ja ilmselt krüssas veidi üle, mille tulemusena saime seeekord õigel ajal Amservi alla pautides ülamärgis ette. Kahjuks ei suutnud me spinni piisavalt kiirelt vedama saada, et halssida, Amserv halssis enne ja sai taas ette. Nii me lõpetasimegi füüsiliselt tosin sekundit päras neid, saades samas võistlusväärtusest tuleneva ümberarvestuse järgi kirja 11-sekundilise võidu.

Kohtunikud andsid ka veel teise stardi, mis läbi raskuste õnnestus meil kenasti ja kuivõrd saime Amservi pealtuules kerge briisi esimesena kätte, hakkasime oma edu kasvatama, kuni saabus hr Soots kaatriga ja sõidu katkestas. Mõistlik see ju oli, sest tuul oli pööranud sedavõrd itta, et stardist ülemisse märki andis purjetada ühel halsil.

Kuivõrd tuul vaikis sootuks, lõppeski II võistluspäev ainsa sõiduga. Kokkuvõttes jäime sõitudega Amservile alla 3:1, aga plusspoolele jäi hea tunne suvisest nädalavahetusest merel, rooste läinud manöövrite ülekordamisest tulenev kasu järgmiste regattide tarbeks ja mõnus konkurents Amserviga. Tänud korraldajatele, õnne võitjatele ja kohtumiseni juba eeloleval kolmapäeval!

E4 KARIKAVÕISTLUS - SEIKO CUP 2013

Tänase võistluse kohta võks öelda lühidalt nii - võitis see, kes vähem eksis. Tegelikult on see ju alati nii ja üksnes haruharva õnnestub reeglit rikkudes võitjana triumfeerida.

Starti tuli täna oodata üsna kaua, sest üks meremehe ja ka purjetaja kahest suurest vaenlasest, nimelt udu, oli otsustanud end üle Tallinna lahe laotada ja ei teinud teps mitte välja purjetajate soovidest.
Asjatundmatute kuivamaarottide jaoks võin öelda, et meremehe teine suur vaenlane on naine või õigemini midagi sellist, mis naisest naise teeb.

Udu hajus alles veidi enne kella 14 ja siis läks ka võistluseks. Peeti 3 sõitu, tuule suund oli NE ja tugevus kõikus 6-8 m vahel. Meie grupis olime rajal Amserviga kahekesi ja tuleb öelda, et vaatamata mittemassilisele osavõtjate arvule, igav meil ei olnud.

Forte meeskond selleks regatiks on tavapärasest erinev ja ehkki kõkidel meestel on ette näidata soliidne purjetamiskogemus, jäi puudu just koordineeritud tegutsemisest ja kooskõlast. Mitmed härrad purjetasid harjumatutes positsioonides ja tundus, et mõnel mehel võttis tükk aega, enne kui lihas- ja muu mälu taastus. Lihvitud meeskonnatöö on aga rajasõidus edu pant.

Kui tavaliselt on nii, et kui jaht võidab, võidab meeskond ja kui hävib, on süüdi roolimees. Seekord võib küll täie kindlusega väita, et roolimees Tammo ei eksinud, stardid olid priimad ja roolimine täpne, küll eksis aga korduvalt meeskond, seda nii märke võttes, spinni tõstes ja langetades, pautides ja halssides. Eksiti kõikides nendes elementaarsetes manöövrites, milles Forte tavaliselt tugev on olnud. Eriti ebanormaalseks tuleb pidada seda, kui me kahel korral alltuule märki liidrina võtsime ja siis sõna otseses mõttes valvelseisangusse jäime, et Amserv meist alltuule poolt kena kaarega mööda lubada.

Amserv oli täna meist kindlalt parem ja ümberarvestatud ajas olid Forte kaotussekundid sõitudes 27, 18 ja 23. Seda ei ole just palju, aga siiski piisavalt. Homme on pardal taas osaliselt uued mehed ja kõik algab uuesti. See aga ongi purjetamise juures ju mõnus, et iga võistluspäev toob uued tuuled ja uue lootuse, ning merele minnakse võitlema ikka võidu nimel.

KJK-Garmin II kolmapäevaregatt, 15.05.2013

Äsjasel kolmapäevakul kõlkus tuul 300 ja 330 kraadi vahel ning selle tugevus polnud just kiita - kui stardipaugu kõlades oligi tuulekest umbes 3-4 m/s, siis pooleteise tunni pärast toimunud finiši ajaks ei jäänud sellest enam suurt midagi järele. Enne kohtunikelaevale väljapandud distantsi nägemist arvasime ise, et oludele ja prognoosile kohane oleks vast "3 ja koju", aga see ei osutunud tõeks - rajaks oli täna hoopis 2-1-Fo. Start õnnestus meil seekord väga hästi - Amservi ja Premiumi pealt ning Olympicu alt rajale asudes saime korralikult liikuma ning koos Amserviga libisesime iga sekundiga ülejäänud kahe jahi eest ära. Sestap Premium ja Olympic ka peatselt paremale pautisid ning esimene neist nii dramaatiliselt kauaks, et pani sellega oma võistluse põhimõtteliselt tuksi, jäädes ülejäänud fliidist kaugele maha. Paarsada meetrit enne esimest märki purjetas Amserv veel Forte eest läbi, kuid seejärel tehtud kahe viimase paudi abil õnnestus meil Katariina kai idapoi esimesena võtta. Kaks sõsar-X'i olid jäänud üpriski kaugele. Edasi kulges võistlus Russalka läänetoodri suunas. Pärast seda, kui olime esimeses märgis spinnakeri korralikult üles saanud, halssisime suhteliselt kiiresti mere poole, samas kui Amserv kaldale lähemalt tuult püüdis ning sedasama tegi ka taga tagant tulnud Olympic. Premium võttis aga veelgi radikaalsema kursi Tallinna lahe keskpaiga suunas. Peatselt oli selge, et täna toitis ilmataat neid, kes kaldale lähemal püsisid ja nii nihkuski Amserv meist jälle ette ning ka Olympic lähenes hirmsa hooga. Merele läinud Premium hävis aga iga meetriga aina rohkem. Läks veel natuke aega enne, kui otsustasime, et olukord kisub ikka üpris kehvaks ning halssisime Tallinna sadama suunas, et konkurentidest siiski mitte päriselt kaugele jääda. Paraku olime pisut kannatamatud ja tagasihalsi märgi poole tegime kohe Amservist alla jõudes, ehkki tagantjärele tarkusena oleks võinud veel natuke kannatada, Olympicust samuti allapoole seilata ja alles siis halssida. Nii jõudiski Olympic allatuulemärgis meie ja Amservi vahele, ehkki Amservi olukord tundus vahepeal kah üpris niruks kiskuvat. Järgneval otsal Pirita poole polnud muuta suurt midagi, hoidsime end lihtsalt kividest piisavale kaugusele ning mõtlesime, kas ehk eesliikujad kaardi järgi madalamatest kohtadest üle sõites liiga suuri riske ei võta. Premiumist oli aga lausa kahju, sest nemad järgnesid esikolmikule kalendriga mõõdetava vahemaa kaugusel, võttes alltuulemärki konkurentsis II grupi jahtidega ... Finišis oli küll Amserv füüsiliselt esimene, aga ümberarvestuse tulemusel kaotas selle koha Olympicule, meie olime täna taas kolmandad. Stabiilsus on küll tore asi, aga see võiks pisut kõrgematel positsioonidel toimuda :) Eks me vaatame, mis teha annab :)

KJK-Garmin kolmapäevaregatt, 8.05.2013

Niisiis on purjetamishooaeg jälle avatud. Seekord toimus hooaja avamine Kalevi Jahtklubi lipuplatsil tavapäraselt ikka 1. mail, aga merel erinevalt eelmistest aastatest külma kevadilma tõttu nädalakese hiljem, saades alguse esimese kolmapäevakuga. Kuna tegemist oli lõpuks ometi ka suhteliselt mõnusa kevad- ja purjetamisilmaga, panid kohtunikud esimeseks võistluseks välja kohe päris pika distantsi: 8-2+6+2+6+Fo, ehk pärast esimest vastutuulemärki kaks ringi Katariina kai idapoi ja Miiduranna keratoodri vahel, millele järgnes finiš Pirita jõel. (Edaspidi vist tegelikult ei olegi enam vaja pikalt kõiki neid poisid ja toodreid välja kirjutada - purjetajad teavad niikuinii ja kes asjahuvilistest tahab, see vaatab numbrite järgi kasvõi siit :)). Peamiselt 50-60 kraadi pealt puhunud 6-7 m/s tuules osales meie grupis seekord neli eelmise hooaja parimat - niisiis tähestiku järjekorras Amserv, Forte, Olympic ja Premium. Stardieelsed manöövrid õnnestusid meil päris korralikult ja tundus, et saame hooaja esimese lähte igati mõnusalt tehtud, liikusime hea kursi ja hooga stardiliini poole, kui loetud sekundid enne starti ootamatult 2. grupis võistlev Berta vasakul halsil piki stardiliini meie eest läbi kruisis ... Väga ootamatu ja seekord Berta rooli hoidnud väga kogenud kapteni tõttu vägagi ebameeldivalt üllatanud manööver. Nad vist ei teadnud, et seekord anti I ja II grupi start koos, aga sellele vaatamata poleks nad pidanud olema sel ajal ja selles kohas esimest starti segamas :( Igatahes olime kokkupõrke vältimiseks sunnitud järsult vallama ja kaotasime sellega korralikult kiirust. Vägagi äkiline start seekord suhteliselt rahulikuks planeeritud hooajale! Meie alt sai väga hea lähte Premium, pealt tulnud Olympic jäi selgelt hiljaks. Amserv oli kah kusagil all, aga neid algul ei näinudki. Kui esimeses märgis sujus kõik veel suhteliselt rahulikult, siis teise märki jõudsid neli konkurenti päris tihedalt koos ja võistlusmäärustiku meeldetuletamiseks karjuti teistele jahtidele ohtralt erialaseid termineid ;) Ühtlasi oli vähemalt paar korda kuulda, et kui hääl enam kardetavasti teisi jahte ähvardama ei ulatu, tõsteti detsibelle oma meeskonna peale. Kostis küll :) Igatahes Katariina kai märk sai kõigele vaatamata ilma igasuguste materiaalsete kaotusteta võetud ja loovimine Kuuli muna poole võis alata. Just sellel lõigul hakkas Premium kuidagi otsustavalt eest ära libisema ja etteruttavalt olgu öeldud, et nii see jätkus pea kuni finišini. Meie jagasime puid ja maid eelkõige Olympicuga, sest Amserv oli mõnevõrra tahapoole jäänud. Selles järjekorras ka kolmas märk võetud sai. Teise allatuuleotsa alguses üritasime uuesti Premiumile järele jõuda, aga konkurents Olympicuga tõmbas sellele otsustava kriipsu - omavaheline võistlus ja võitlus oli nii tihe, et eespool vabalt liikuvale liidrile polnud võimalik suuremat tähelepanu pöörata. Lisaks sellele tundus, et Amserv oli kah uuesti käigu üles saanud ja teistele kandadele astumas. Viimases märgis olime Olympicuga praktiliselt koos - nende vööri ja meie ahtri vahele poleks just kuigi palju paberilehti mahtunud. Pärast märki läks meil korraks käest ka genu soot ning Olympic hakkas juba mööduma, aga saime siiski õnneks käigu üles ja finiši enne seda vahvat sõpruskonda võetud, Premiumile loomulikult mõlemad kaotades. Pärast finišit rääkis matemaatika oma konkreetset keelt - ümberarvutuse tulemusel jäi Premiumile teenitult esikoht, teise koha sai aga Olympic Forte ja Amservi ees. Kurb on see, et meie füüsiliselt Premiumile kaotatud minutist sai rehkenduse tagajärjel umbes kaks ja pool minutit ning 15 sekundit edu Olympicu ees muundus umbes 30 kaotussekundiks. Ilmselt on meil vaja valemisse mingeid muutusi teha ...

Mis alanud hooaega puutub, siis vähemalt paar asja on sel aastal teisiti - esiteks oleme otsustanud käesolevat hooaega rahulikult võtta ja kusagile suurematele võistlustele ennast ei säti. Jah, Muhu Väina ikka teeme kaasa ja seekord läheb Forte isegi vist Gotland Runti sõitma, ehkki seda viimast tavapärasest oluliselt erinevas koosseisus. Teine oluline muutus on see, et Jaak võtab käesoleval hooajal natukeseks hoo maha ja peamiselt hoiab rooli nüüd Tammo. Ja see viimane tähendab asjaolu, et mõned mehed peavad senisest paremini oma (muutunud) rollides ümber õppima ja hakkama saama ...