Team Forte

KJK Delfi XIII kolmapäevaregatt, 01.09.2010

2010-09-02T11:24:00.003+03:00

Vaatamata eelmiste päevade jahedusele tervitas ilm purjetajaid 17 soojakraadi, päikesepaiste ning NNW suunast kõikunud 2,5-4 m/s tuulega, mis 19:30 paiku selgelt vaikima hakkas. Start anti meie grupile kell 17:35 ning distantsiks oli seekord 3-8-6+Fo, ehk teine tsentripoi vasakuga, stardipoi vasakuga, Miiduranna tooder paremaga ning siis finiš olümpiatule juures.

Seekordne start meie parimate hulka just ei kuulunud - jõudsime liiga vara liinile ja pidime valestardi vältimiseks tugevasti vallama, kaotades niimoodi selle vähesegi hoo, mida nõrk tuul jahile lükanud oli. Kohtunikelaeval haarati isegi juba valestardi lipp kätte, kuid stardipaugu kõlades olime siiski õigel pool liini ja võisime täiendavate manöövriteta rajale asuda. Kuna kõik konkurendid purjetasid paremal halsil merele, polnud meil mõtet neil sabas seilata ning sestap tegime kohe paudi paremale, Merivälja poole.

See valik õigustas ennast päris hästi, kuna esimesse märki jõudsime teisena Charisma järel ning Premiumi ja Ladybirdi ees (nende järjestus võis ka teistpidi olla, ei olnud aega vaadata :-) ). Nüüd heisati spinnakerid ja purjetati stardipoi juurde tagasi. Meil on vist mingi kotermann hakanud salaja kaasa sõitma, kuna juba teist võistlust järjest läks spinnaker üles nii, et sõlm oli sees. Erinevalt eelmisest kolmapäevast saime selle siiski kohe lahti ning poolel teel teise märki polnud olukord sugugi halb, ehkki Charisma jätkuvalt liidripositsiooni hoidis.

Märgi võtsime endiselt teisena Charisma järel ja Premiumi ning Ladybirdi edestades. Järgnes loovimine "Kuuli muna" poole.

Seekord hoidis Charisma kõige rohkem kalda alla, meie liikusime samal halsil, aga õige pisut mere pool. Ehkki vahe polnud suurem mõnest kaabeltaust, saime natuke parema tuule, mille abil olime Merivälja muuli lähedusse jõudes Charismast mööda saanud. Miiduranna toodri võtsimegi esimesena Charisma ja Ladybirdi ees, kes oli teinud väga hea loovimise ning nüüd finišijärgseid ümberarvutusi silmas pidades meile selgelt liiga lähedale jõudnud. Premium oli aga miskipärast tahapoole vajunud.

Alanud spinnakeriotsal finišini vaikis tuul märgatavalt, jäime mõnel korral tuuleauku ja ilmselt olime mõnevõrra hädas ka parima trimmi leidmisega, nii et Charisma sai meist uuesti mööda ja Ladybird jõudis päris kõrvale. Siis purunes Ladybirdil spinnivall või läks spinnaker lihtsalt kinnitusest lahti, kuid igatahes vajus see puri neil sahinal alla. Tuleb aga kiita Ladybirdi kiiret tegutsemist, kuna juba mõne hetke pärast oli neil spinnaker uuesti üleval ja olulist kaotust selle ootamatu intsidendi tõttu ei tekkinudki.

Pärast aegade korrigeerimist võttis Ladybird etapivõidu, nagu arvasimegi. Umbes minutilise kaotusega saime kolmandat seerivõistlust järjest teise koha ning meile järgnes omakorda ca minutilise kaotusega Premium, edestades Charismat, Merioni, Sylviat, Santa Mariat ja Tormilindu. Üldkokkuvõttes tõusime sellega paari punkti võrra Sylviast ette kolmandaks.

Siin ka Delfi artikkel toimunud võidusõidust.

Järgmine võistlus on jälle järgmisel kolmapäeval.

KJK Delfi XII kolmapäevaregatt, 25.08.2010

2010-08-26T01:58:00.007+03:00

Terve päeva jooksul oli ilmataat lasknud läbi päris jämeda sõela vihmahoogudel maa poole tormata, kuid õhtuse seeriavõistluse ajaks jäi kuiv pidama ning isegi päike sai pilvenurga tagant välja piiluda. Lõunakaares pendeldanud tuul puhus kiirusega ca 5 m/s ja kohati vähemgi, nii et valitses igati mõõdukas purjetamisilm. Võistlusdistantsiks panid kohtunikud 1-6-2-Fo, ehk Russalka läänetooder, "Kuuli muna", Katariina kai ja siis finiš olümpiatule juures. Selline valik tundus mõnevõrra kummaline, kuna märkide 1 ja 6 vahel oleks ju saanud teha kaks vastutuule-allatuule ringi, mis sportlikus mõttes oluliselt huvitavam selmet nüüd Kuuli muna juurest Katariina kaini ja sealt koju lihtsalt ühel halsil trammi sõita.

Start oli seekord kõigil meie grupi jahtidel enam-vähem võrdne, nii et olulist eelist selle käigus keegi ei saavutanud. Küll aga said eelise need jahid, mis pärast starti maa poole suundusid, ehk siis Premium ja Ladybird. Merion ja Sylvia läksid pisut rohkem merele ning meie omakorda hoidsime keskele. Saime paar korda päris korralikult tuule käest tüssata, kui õhuvoogude muutunud suuna tõttu paudi tegime, aga siis tuul tagasi pööras ja pidime ka paudi tagasi tegema. Kokku sai paute teel esimesse märki kaheksa.

Russalka märgi võtsime mõne paadipikkuse võrra Premiumile kaotades ning vahetult Ladybirdi ees. Spinnakeri heiskamisel tekkis üle hulga aja päris korralik jama, kui see keerud sisse võttis ning pidime nendest lahtisaamiseks spinni alla tagasi laskma. Ladybird õnneks küll mööda ei saanud, kuid Premium libises kindlasti mõnevõrra eest ära. Kulus vast umbes minut, enne kui spinnakeri korralikult üles saime ja võisime asuda liidrit jälitama. Merivälja külje alla jõudes tegime päris mitu halssi ja jõudsimegi nende abil korraks Premiumile üpris lähedale, kuid siis said nad kalda poolt taas parema tuule ja tegid vahepeal kaotatu uuesti tagasi.

"Kuuli muna" märgis toimus Forte peal järjekordne "jama". Olime märgile lähenedes päris lühikese aja jooksul genu ühelt poolt teisele viinud ja siis jälle tagasi toonud, tehes samal ajal ka halsse - ilmselt seetõttu juhtuski nii, et genu esiliik ei saanud korralikult vöörstaagi soonde sätitud, vaid lipsas sealt välja ja genu hakkas ülestõmbamise hetkel pigem spinnakeri kombel topi poole liikuma. Nii loomulikult purjetada ei saa ja sestap tuli genu alla tagasi - kuna aga sel hetkel olime juba praktiliselt märki jõudnud, võtsime kärmelt spinnipoomi maha ning seejärel läks juba genu üles ja spinn alla praktiliselt samaaegselt. Jaht oli vöörist ahtrini kibekiiresti vehkivaid käsi täis, kuid väga palju aega me selle segaduse tõttu vast ei kaotanudki - mõne hetke sõitsime küll ilma ühegi eespurjeta, kuid märgis oli genu siiski juba üleval ja veel natukese aja pärast ka korralikult pingutatud. Mingisuguseid sekundeid me kindlasti hävisime, aga raske öelda, kuipalju just. Edasi läks trammisõit Katariina kai poole, nagu eespool öeldud.

Katariina kai idapoi juures kaotasime Premiumile 45 sekundit ja edestasime Ladybirdi omakorda 50 sekundiga, suurt vahede muutust polnud oodata ka järgneval lõigul finišini. Sellegipoolest saime lõpujooneks kümmekond sekundit Premiumile lähemale ja vahe Ladybirdiga kasvas isegi üle kahe minuti, korrektsiooni järel jäi aga järjestus ikkagi samaks, mis ta füüsiliselt oli: Premium, Forte, Ladybird, Merion, Sylvia ja Tormilind. Tubli töö, Premium!

Järgmine võidusõit on taas nädala pärast. Vastavalt võistlusreeglitele nihkub start alates septembrist tund aega varasemaks, nii et meie grupi esimene hoiatussignaal antakse kell 17:30.

KJK Delfi XI kolmapäevaregatt, 18.08.2010

2010-08-19T13:43:00.001+03:00

Pärast pooleteise kuu pikkust pausi saime taas osa võtta koduklubi seeriavõistlusest. Selle aja jooksul on toimunud kolm võidusõitu, mille pidime Watergate, Bastadi ja Arendali võistluste tõttu vahele jätma. Nüüd siis oli aga üle hulga aja taas võimalus punkte koguda, et üldarvestuses oma positsiooni parandada. Valdavalt ENE suunast puhus priske purjetuul tugevusega 7-9 m/s, mis tõotas korralikku võidusõitu.

Võistlus kella vastu algas õigupoolest juba enne, kui kai äärest minema saime: sõiduks otsi valmis pannes tuli nimelt välja, et grootvalli sukk (ehk rüüž) on mastitopi juures katki läinud ja valli sisu ca kolme meetri ulatuses paljastanud. Oli selge, et nii me grooti üles ei saa ja sestap asusimegi kibekiiresti valli lappima, sel ajal kui teised jahid juba merele seilasid. Et mitte starti hilineda, läksime lõpuks ka meie kai äärest minema, ehkki õmblustöö oli alles täies hoos. Kokkuvõttes jõudsime siiski niikaugele, et meetri jagu valli jäi küll katteta, kuid ettevaatlikult võis sellega siiski groodi üles tõmmata ja loota, et puri pärast ka alla tuleb.

Ilmselt korraliku tuule tõttu panid kohtunikud ka korraliku distantsi: 6-2-6-3-6+Fo. Parima stardi tegi Premium, teisena vast Ladybird ning siis meie, edasi purjetati pooltuules "Kuuli muna" poole. Ladybirdist nihkusime sellel lõigul kenasti ettepoole, kuid Merion sai meist omakorda mööda ning võttis märgi Premiumi järel ja meie ees teisena. Võistlus oli nii tihe ja märgis vahed korraks nii väikesed, et mõni jämedam vender poleks meie vööri ja Merioni ahtri vahele enam mahtunud.

Märgis heisati spinnakerid ning purjetati peaaegu taganttuules Katariina kai poole. Saime pärast märki kenasti vabaks ja selle abil ka ette, samal ajal kui Premium, Merion ja Sylvia omavahel tõsist kemplust pidasid. Premiumil läks selle madina alguses korraks ka spinn käest ära, kuid nad said õnneks olukorra kiiresti kontrolli alla ja natuke hiljem ka selle kolmiku etteotsa. Ladybird ja Charisma hoidsid aga omakorda meist pisut paremale, ehk mere poole. Teise märgi võtsime küll esimesena, aga vahed esimesest kuuendani olid väga väikesed.

Järgnenud vastutuuleots tagasi "Kuuli muna" juurde rebis vahed pikemaks - Premiumiga olime krüssates küll praktiliselt võrdsed, kuid ülejäänud laevastik hakkas tasapisi maha jääma. Tõsi küll, erinevaid võistlusväärtusi arvestades ilmselt mitte veel piisavalt. Korraks lipsas meil ka genu soot stopperist lahti, aga üle mõne sekundi me seetõttu siiski aega ei kaotanud. Märgis heiskasime spinnakeri ning napi eduga Premiumi ees hakkasime teise tsentripoi poole purjetama, järgmistena võtsid märki Ladybird, Charisma ja Merion.

Tsentripoi juures saime kenasti spinnakeri alla ja järgnevalt tuli taas "Kuuli muna" juures olevasse märki purjetada. Sealt läks võistlus juba pisut vabamas tuules finiši poole edasi.

Finišis olime füüsiliselt esimesena, edestades Premiumi 37 sekundiga ning Merioni 2 minuti ja 21 sekundiga. Etapivõiduks sellest siiski ei piisanud, nii et ümberarvestuse tulemusel saime seekord teise koha Merioni järel ning Sylvia, Premiumi, Ladybirdi, Charisma ja Santa Maria ees. Merionist jäime pärast korrektsiooni maha 32 sekundit ja kuna me mingeid suuremaid vigu merel ei teinud, oli suht võimatu neid sekundeid kusagilt juurde leida. Loomulikult ei kahanda see karvavõrdki Merioni võidu väärtust - igati korralik ja võitluslik võidusõit, tubli töö!

Järgmise võistlusena seisab hooaja kalendris Helsinki-Tallinn võidusõit 20.-21. augustil, kuid sinna me seekord ei lähe, sest eks ole seda avamerepurjetamist juba käesoleval hooajal pisut tehtud ka ;-) Järgmisena oleme seega võistlemas taas eeloleval kolmapäeval seeriavõistluse raames.

P.S. Suurema süvisega jahtidel tuleb praegu olla Pirita jõel iseäranis ettevaatlik, kuna veetase on tõeliselt madal. Näiteks Charisma jäi eile pärast finišit keset jõge päris korralikult põhja kinni.

Ruhnu regatt, 14.08.2010

2010-08-16T14:24:00.000+03:00

Forte jõudis Norrast tagasi kolmapäeva õhtul ning jäi Roomassaare sadamasse ootama, et saaksime sealt paar päeva hiljem Ruhnu regatile purjetada. Reedel kella 15 paiku hakkasimegi liikuma ning ca 6 tunniga jõudsime Ringsu sadamasse, mille lähistel toimus laupäeval järjekordne Eesti Avamerepurjetamise Karika osavõistlus. Plaanis oli kolm võistlussõitu vastutuule-allatuule rajal, millest kokkuvõttes õnnestus vaibuva tuule tõttu pidada kaks.

Esimene sõit

Kuna kõigi nelja grupi peale oli osalemas vaid 17 jahti, otsustati kõikide võistlusklasside stardid anda korraga. Meie grupis osalesid veel Amserv, Tuule ja Katariina II. Kuna Forte põhitiimist oli kohal ainult kuus meest, palusime omale võistluste ajaks appi Kadri sõbraliku meeskonna.

Sõit ise kulges päris sündmustevaeselt: saime kohe stardist päris korraliku edu ja konkurente kontrollides hoidsime seda kuni lõpuni, võttes võidu Amservi ja Katariina II ees. Võistlus kestis ca 45 minutit ning seejärel algas pikem ootamine, et kõik jahid enne järgmist starti kenasti finišisse jõuaksid.

Teine sõit

Jäime starti umbes 30 sekundit hiljaks, kuna tuule suuna muutuse tõttu otsustasime tulla stardiliini poi juurest ära ning pigem kaatri juurest rajale asuda. See valik õigustas ennast praktiliselt kohe, sest juba mõne minuti pärast olimegi jõudnud kogu laevastiku etteotsa ja edasi kulges sõit täpselt sama sündmustevaeselt kui esimenegi. Amserv oli ka selles sõidus teine, Tuule seekord kolmas.

Kuna tuul oli teise sõidu lõpuks juba päris vaikne, jäeti kolmas sõit ära ja võistlejad saadeti kaldale. Natuke aega oli seal veel lahtine, kas ehk tullakse merele tagasi või mitte, aga seda siiski ei tehtud. Nii jäigi Ruhnu regati lõplikuks paremusjärjestuseks meie grupis Forte, Amserv, Tuule ja Katariina II. Siin ka Delfi artikkel Ruhnu regatist.

Ca 15:20 paiku hakkasime Ruhnust tulema ja pühapäeval kell 11 kinnitasime otsad kodusadamas. Järgmiseks võistluseks on KJK seeriavõistlus eeloleval kolmapäeval.

Videomeenutus möödunud MM-võistlustelt

2010-08-12T10:54:00.004+03:00

Suurt hulka fotosid saab vaadata sellelt lingilt.

FORTE MEESKOND VÕITIS MM-PRONKSID!

2010-08-07T21:02:00.004+03:00

Kui eilne postitus näitas meile 2.-3. koha punkte koos norralaste Tarponiga ja meist 2 punkti kaugusel olid soomlaste Nicole4 ja norralaste Lexington, siis juba eile õhtul olid Lexingtoni mehed apelleerinud kohtunikele oma 7. võistlussõidus valestardi tõttu diskvalifitseeritud esikoha pärast ja ennäe imet, saidki tabelisse selle sõidu eest kirja esikoha punktid. Nimelt olevad kohtunikud tagasikutset tähistava lipu liiga vara alla lasknud. See kõik muutis Lexingtoni meie jaoks viimases sõidus praktiliselt püüdmatuks, sest oleksime neid pidanud edestama 5 koha võrra. Seega olime eneselegi ootamatult viimases sõidus võitlemas 3.-5. koha eest. Lexingtoni koha taastamine tundus nende mitme paadipikkusega valestardis olemist arvestades kuratlikult ebaõiglane, aga mis me teha saime, läksime võitlema selle eest, mis meie võimuses.

X SÕIT
Tuul oli 5-6 m/s ja idast, kust ju teadupärast kunagi midagi head oodata ei ole. Häälestasime end nii, kuidas oskasime: Tammo pani selga särgi, millel kiri "Olen sõiduvõitja X-99 MM-il", mina panin selga kollase T-särgi Jamaica rummi reklaamiga, mida ma muidu kunagi ei kanna, väljasõidul läksime sama teed pidi merele, kus meile edu toonud avapäevalgi olime läinud, Neptun sai oma sortsu rummi alles siis, kui juba merel olime, Odini me enam appi ei kutsunud jne. jne., ehk teisiõnu - olime valmis lahinguks.

Stardis pidasime plaani alustada liini kaldapoolse märgi juurest aga lõpuks läks ikkagi nii, et vajusime veidi alla, soomlased tulid käiguga ülevalt meile peale ja olime nende kattest vabanemiseks sunnitud paremale rajapoolele pöörama. Tarpon, Lexington ja Nicole4 olid kõik vasakul kalda all, meie merel võitlemas norralaste teise eśeloniga. Paraku võitis just kalda alt ja ka hoovus vedas meid paremal halsil märki seilates allapoole nii, et lups ja lups said kogunisti 8 jahti meie ees alltuulekursile pöörata. Alustasime tagaajamisvõistlust 9. kohalt, juhtimas Nicole4 ja Lexington. Ainus lohutus oli, et vahetult enne märki soomlastega koos olnud Tarpon, kes püüdis end teravalt pressides vastu tuult ja hoovust märki suruda, läks märgi vastu ja oli sunnitud 360 kraadise pöörde tegema, kaotas sellega täiesti käigu ja lasi endast ette pea kõik teised jahid.

Taganttuulest tulles valisime alumise vasakpoolse märgi ja purjetasime taas merele vastupidiselt kogu fliidile, kes taas vasakule kalda alla seilas. Üksnes viimasel kohal olevad lätlased otsustasid meie teed tulla.Nõidusime, mis me nõidusime aga ühel hetkel tegi tuul selle nõksu paremale ikkagi ära ja kui me märgi peale pautisime, tundus pilt juba sootuks lootustandvam. Nii hästi Neptun meid siiski ka hellitada ei tahtnud ja pisut keeras ta tuulekella vastupäeva tagasi, kuid veidi enne ülemist märki olime soomlased ja Lexingtoni siiski kätte saanud. Pautisime soomlastele alla ja lootsime nad "ära süüa" aga paraku seda ei juhtunud ja nende edu kasvas päris kenasti, napilt enne meid võttis märgi ka Lexington.

Nii olime MM-i viimasele alltuuleotsale purjetades sellises seisus, et soomlaste võidu korral on nemad pronksil ja meie medalita juhul, kui Lexington jääb nende ja meie vahele.

Pingutasime siis taganttuules kõigest väest, aga rohkem Neptunil meie jaoks komme varuks polnud. Finiśijärjestus oli Nicole4, Lexington ja Forte. Seega igati ilus 3. koht sellest sõidust, aga kokkuvõttes olime pjedestaalilt tõugatud. Olime ausalt öeldes algul üsna löödud, kirusime Norra kohtunike ja nende ebaõiglast otsust, mis meil pronksmedalid oli võtnud, sest soomlaste lõpuponnistus 1.,2. ja 1. koht ei jätnud meile kahtlust, et vaatamata nendega võrdselt kogutud punktidele, olid nad hõbemedalid seekord auga ära teeninud.

Lohutasime end stiilis, et ega siis maailmameistrivõistluste 4. koht nüüd nii paha ka ju pole, pakkisime jahti kojusõiduks, tervitasime vahetusmeeskonda, kes jahi Eestisse purjetamiseks Arendali sadamakail meid juba ootas eesotsas gurmeekokk Urmas Piiriga, kes kohe tundis huvi selle vastu, milliseid toidunõusid Forte kambüüs üldse peidab ja ootasime regati lõpetamist. Ja siis ...

astusin kohtunike juurest läbi, et saada ametlikud võistlustulemused, kui kuulsin, et Lexingtonile vahepeal ebaõiglaselt antud esikoht on siiski tühistatud. Kohtuniku sõnad olid: "Kui 15 jahi meeskonnad nägid, et nad olid 7. sõidus kindlalt valestardis, siis see, et me minuti võrra varem lipu alla võtsime, ei loe".

See aga tähendas, et FORTE MEESKOND VÕITIS MM-PRONKSID!

Forte pronksine meeskond vasakult vaadates: Andres Haavel, Jaak Jõgi, Priit Puppart, Veiko Sepp, Indrek Lepp,Karl Kolk, Marko Nüüd, Kalev Vapper, Tammo Otsasoo, Ando Raud.

Maailmameistrivõistluste lõplik paremusjärjestus Arendalis oli:

1. Technonicol (Eesti) 1,1,(6),1,1,(9),5,3,1,(DNC) 19 punkti

2. Nicole 4 (Soome) (9),4,1,5,8,(14),8,1,2,1 30 punkti

3. Forte (Eesti) 2,3,4,4,4,(13),4,6,(9),3 30 punkti

4. Lexington (Norra) 4,5,7,2,5,(11),(OCS),2,4,2 31 punkti

5. Tarpon (Norra) 5,2,(10),6,3,4,2,5,6,(7) 33 punkti

6. X-Effect (Norra) 8,(10),2,7,(10),1,1,8,10,10 47 punkti

..........................

13. Premium (Eesti) 10,7,13,11,(14),8,13,10,3,(14) 75 punkti

Ametlikud tulemiused leiduvad aadressil http://www.asf.no/Resultater/APL_Race_Week/2010/APLRW2010_X-41_WC.html

Rõõmu tegi see, et Eestisse tulid kuld- ja pronksmedalid, samuti see, et pjedestaal oli soomeugrilaste pärusmaa ja seda norralaste karukoopas. Rõõmu tegi mõistagi ka see, et eelmisel sügisel paika pandud siht - tulla MM-ile ja siin hästi esineda, toimis ja mis veel - kuuldavasti saavad mõned mehed nüüd MM-medalit ette näidates kodust ka tulevikus merele! Hurraa!

NB! Ainuke naine, keda ma Arendalis pehmeks püüdsin rääkida, oli muide pronksist.

X-41 MAAILMAMEISTRIVÕISTLUSTE KOLMAS PÄEV 06. AUGUST 2010

2010-08-06T20:42:00.004+03:00

Tänane suhteliselt tuuleküllane päev, mil puhus 8-10, kohati ka 11-12 m/s, ei olnud Fortele just meelakkumine. Norralased olid oma senistest allajäämistest tublisti kosunud ja andsid meile kõva lahingu. Meie mõistagi neile ei naeratanud vaid hoidsime vandipinged kõvad ja soodid-brassid sees. Kõigele vaatamata tundus, et päris õiget trimmi me siin Arendali kaldalaines ja suhteliselt tugevas tuules veel leidnud pole. Seevastu Mati Sepp ja Technonicol said täna juba 5. sõiduvõidu ja omades lisaks tabelis ka 3. ja 5. kohta võtsid kaldale tulles vastu õnnitlusi kui X-41 jahiklassi tänavused maailmameistrid. Palavad õnnesoovid heale ja tugevale konkurendile Mati Sepale ka Forte meeskonnalt!

VII SÕIT

See oli norralaste pidupäev. Nii nagu nad stardist avaloovimisel mere poolt ette said, nii nad sinna ka jäid. Fortet ei aidanud ei ussi- ega püssirohi. Finiśiloovimisel saime küll väikese revanśi edestades 4.-5. koha heitluses meist veel alltuuletähises ees olnud Technonicolit, aga see oli ka kõik. Sõiduvõit X-Effectile Tarponi ja Team Gran Seili ees. Norralaste üks parimaid aluseid Lexington sai aga valestardi eest kirja diskvalifitseerimise, seega jäi meie lõplikuks finiśikohaks juba neljandat korda sel regatil 4. koht.

VIII SÕIT
Esimene lähe oli üldine valestart. Teistkordselt startisime suhteliselt märgi poolsest liiniotsast ja pingutasime koledal kombel aga ülemiseks tähiseks olid meie põhikonkurendid meist siiski napilt ees. Allatuuleotstel lainet võttes ja halssides jõudsime kõigile taas kandadele aga paraku mitte ette.Viimane finiśiloov leidis meid heitlemas koos ühe oma põhikonkurendi Tarponiga, kes kahjuks liinil meid sentimeetritega edestas: 6. koht. Sõidu võitis Nicole4.

IX SÕIT

Taas üldine valestart ja korduslähtes musta lipu reegel. Saime korraliku stardi kohtunikelaevapoolsest otsast. Avamärgis oli uhke paremusjärjestus: Technonicol, Premium ja siis üheskoos Nicole4 ja Forte. Seega täielik ugri-mugri juhtimine. Tugevas tuules ei suutnud me seekord ette rebida ja alltuuletähis leidis kogu fleedi tihedalt koos. Teisel loovimisel näitas täna hästi seilanud Nicole4 ja MM-kulda kinnistavTechnonicol teistele ahtrit.

Premium hoidis end kenasti esikolmikusse ja saigi finiśis tabelisse tubli 3. koha. Meid suruti viimases alltuuletähises halsiga vaskpoolseset märki võtma ja ka seal suutis norralaste BW Offshore meid välimiseks suruda. Punnisime siis finiśiloovimist täiega, aga konkurendid said liinist oma jahivöörid enne üle lükata ja nii saime sellest sõidust 9. kohaga oma senise teise mahaviskamissõidu.

Enne homme peetavat 10. ja viimast võistlussõitu näeb punktitabeli esiots välja nii:

1. Technonicol (Eesti-Vene) 13 punkti

2. Tarpon (Norra) 27 punkti

3. Forte (Eesti) 27 punkti

4. Nicole4 Soome 29 punkti

5. Lexington (Norra) 29 punkti

6. X-Effect (Norra) 37 punkti

Seega on Fortel reaalne võimalus võita homme MM-medal ja Odini või Taara abile me siin loota ei saa, peame ise mehed oleme ja tegema seda, mida me ju hästi oskame - purjetama ühtse meeskonnana ja vigu vältides oma parimat purjetamist. Kõigil, kes Fortele kaasa elavad, soovitame mõelda koos meiega positiivselt. Mis muud, kui pöidlad pihku!

X-41 MAAILMAMEISTRIVÕISTLUSTE TEINE PÄEV 05. AUGUST 2010

2010-08-05T21:01:00.004+03:00

Teine võistluspäev oli MM-regatil pilvisem ja tuulevaiksem. Puhus lõunakaarte tuul tugevusega 5-6 m/s.

IV SÕIT

Forte jäi stardis hätta. Sattusime teiste kattevarju ja purjetasime rajale üsna jahtiderivi lõpus. Ülemiseks pöördetähiseks õnnestus meil tänu heale alltuuleotsale ennast juba keskmike hulka seilata. Teine loovimine lõppes meile õnnetu tuulepööramisega ja teistkordselt võtsime ülamärki viiendana. Meie ees seilanud soomlaste Nicole4 vastu aitas meid jälle hea alltuuleots ja nii me avasõidu 4. lõpetasime. Suveräänne võit läks algusest lõpuni juhtinud Technonicolile.

V SÕIT

Taas kehv start, kus me kogu võistlejaterivil vasku halsiga ahtrist läbi vallasime ja siis paremale rajapoolelel seilasime. Veel üks tagaajamispurjetamine oli alanud. Ülemise pöördetähise võtsime 8. kohal. Traditsiooniliselt hea allatuuult loovimine spinniga tõi meid paar kohta ettepoole. Loovimise 2/3 peal oli korraks tunne, et oleme võimelised ülemiseks märgiks juba 2.-3. kohale jõudma. Olime aga siiski liiga kaugele paremale rajapoolele purjetanud ja väike tuulepööre tõi meile ülekrrüssi ning enne viimast alltuuleotsa olime märgis 8..

Viimase alltulletähise võtsime veel 7. kohal, aga siis õnnestus kohe märgist suhteliselt lähedal olevale finiśiliinile õnnestunud paut teha ja nii me kolm norralaste skalpi vahetult nende kaasmaalastest finiśikohtunike pilgu all (s)koorisime. Olime juba kolmandat korda neljanda koha saanud. Mõmmid lõpetasid aga sellegi purjetamise enda jaoks võidukalt ja olid seega kogunud juba 4 sõiduvõitu. Müts maha, Mati!

VI SÕIT

Üldine valestart, mille järel rakendati nn. musta lipu reeglit, mis tähendab, et kordusstardis dikvalifitseeritakse kõik, kes minut enne stardisignaali üle liini on. Korduslähe õnnestus meil üle ootuste hästi ja purjetasime vabalt ja vähese tuule ning suure laineloksu kohta ka üllatavalt kiirelt paremale rajapoolele kaldakaljude suunas. Paraku läksime taas liiga suurt tükki hammustama ja jätsime kasutamata võimaluse kontrollida konkurente siis, kui selleks võimalus on. Tuul hakkas pöörama ja paraku mitte meie kasuks. Küll sai aga pärast ebaõnnestunud starti üsnagi sügaval tagalas olnud Technonicol mere poolt sellise tuule, et tuli ülemisse märki juba teisena. Meie olime seal alles 12.. Kadunud polnud aga veel midagi, sest ees oli "meie leib" alltuuleots ja kogu fleet käeulatuses. Paraku vaikis tuul sootuks, kohtunikud lühendasid rada, võttes finśi vastu alltuuletähiste juures ja algas loterii, millest peavõidu tõmbasid välja üeval märgis veel üsna meie kõrval olnud norralaste X-Effect ja taanlaste Prinsesse Todenskrald. Premium oli Eesti jahtidest parimana 8., Technonicol lõpetas 9., Forte koguni 13. kohaga.

Alates viiendast sõidust läheb õnneks kehvim sõidutulemus mahaviskamisele ja see teeb tabeliseisuks kahe päeva järel:

1. Technonicol (Eesti) 10 punkti
2. Forte (Eesti) 17 punkti
3. Tarpon (Norra) 20 punkti
4. Lexington (Norra) 23 punkti
5. Nicole4 (Soome) 27 punkti
6. X-Effect (Norra) 28 punkti

Detailsed tulemused

Homme tuleb meil aga tõsiselt pingutada, et Norra viikingite rünnakute all vastu pidada ja meile edukalt alanud MM-regatt väärikalt lõpetada.

X-41 MAAILMAMEISTRIVÕISTLUSTE AVAPÄEV 04. AUGUST 2010

2010-08-05T18:26:00.007+03:00

Norra sadamalinnas Arendalis algasid täna X-41 jahiklassi maailmameistrivõistlused. Forte alustas regatti meeskonnaga kuhu kuuluvad lisaks roolimees Jaak Jõgile Tammo Otsasoo, Indrek Lepp, Priit Puppart, Veiko Sepp, Ando Raud, Andres Haavel, Karl Kolk, Marko Nüüd ja Kalev Vapper. Meeskonna kogukaal 822 kg ja purjetamisstaaź kokku aukartustäratavad 301 aastat.
Koduvetes seilavatele norralastele pakuvad lisaks kolmele Eesti jahile (Forte, Technonicol ja Premium) konkurentsi veel taanlased, rootslased, soomlased ja lätlased. Kokku osaleb võistlustel 15 10-mehelist meeskonda.

Täna parajas 7-10 m puhuvas purjetuules peetud kolmes avasõidus suutis Forte olla igati edukas saavutades 2., 3. ja 4. Koha. Kokku läks punktitabelisse kirja 9 punkti ja kuivõrd kahes avasõidus võidu võtnud Technonicol oli päeva viimases sõidus alles 6., on teisel kohal oleva Forte kaotus Eesti-Vene segatiimile vaid 1. punkt. Kolmandat kohta hoiab avapäeva viimase sõidu võitnud soomlaste Nicole4, kes lisaks esikohale sai tabelisse 8. Ja 4. Koha ning on kokku kogunud 14 punkti edestades norralaste parimat jahti Lexington kahe punktiga.

Kuivõrd homme on regatt ja taastumisaeg napp, üritan lühidalt kommenteerida kolme avasõitu:
I SÕIT
Forte startis liini vasakpoolsest otsast ja suutis end suhteliselt kiiresti vabasse vette seilata. Ülemise pöördetähiseni jõudsime 3-ndana Technonicoli ja ühe norralase kannul. Teisel ringil suutsid mõmmid oma edu kenasti hoida ja kasvatada. Meie madistasime norralastega 2.-4. koha pärast. Õnnestunud allatuuleots ja õigeaegselt finišile tehtud paut tagasid meile 2. Koha norralaste Team Gran Seli ja Lexingtoni.
II SÕIT

Kuivõrd meil ei õnnestunud end selge märgi eelisega stardiliinil vabasse vette manööverdada, tuli kogu paremal halsil tulev fliit läbi lasta ja vasakul halsil laeva juurest rajale minna. Samas segasid märgi juurest startinud jahid üksteist sedavõrd, et tegime stardis ära antud paar paadipikkust juba loovimise keskpaigaks tasa. Ülemises pöördemärgis olime taas esikolmikus ja taas juhtis Technonicol.

Teiselt loovimiselt tulles olime üsna koos norralaste jahtidega Tarpon ja Lexington ning kaugel ei olnud ka soomlaste Nicole4. Õnnestunud alltuuleots parandas meie positsiooni aga lühike finiśikrüss ei olnud piisav ja Tarpon lõpetas napilt meie ees.

III SÕIT

Seekord startisime liini keskelt aga ei saanud kohe vabasse vette ning olime sunnitud tegema mõned vahepaudid. Ülemiseks pöördetähiseks olime taas kenasti liidergrupis ja nagu ikka Technonicoliga koos aga seekord paraku kusagil 6.-7. Positsioonil. Rõõmu tegi see, et allatuule seilates õnnestus Technonicoli supersiledast paadist mööda libiseda, rääkimata norralastest. Teise loovimise keskel tundus, et hakkame liginema juba ka seda sõitu algusest peale dikteerinud Nicole4-le aga siis surus Lexington meid merele minema ja kui me märgile pautisime ja enda meelest juba pea, et liidrikohal olime, selgus meie ca15-kraadine ülekrüss. Sõlm kiirema käiguga märki „lohistades“ olime ühtäkki taas norralaste ja Technonicoli sabas 6. Õnneks olime taganttuules seekord tõesti üle platsi poisid ja alumiseks pöördetähiseks olid meist ette jäänud veel vaid soomlane ja kaks norralast. Technonicol võttis meiega samaaegselt paremat alltuuletähist, meie halsiga vasakpoolset. Lühike finiśikrüss kohtunike laeva juurde tõi meid Nicole4, norralaste X-Effecti ja napi sekundiga Team Gran seili järel finišisse 4-ndana. Technonicol oli sunnitud aga alla vanduma aga ka norralaste Starfishile ning jäi sedapuhku 6.. Tõe huvides olgu öeldud, et esimese alltuuleotsa lõpus ühest poordist teise ümber tõstetud genu külge kehvalt seotud soodid läksid neile selles sõidus topeltkalliks maksma.

Kolme avasõidu kokkuvõttena tõdesime, et jaht oli hääles, käiku jagus ja meeskond toimis, seega oleme valmis järgmisteks MM-päevadeks.

X-41 Maailmameistrivõistlused 2010

2010-08-05T08:57:00.000+03:00

Arendalis on eestlased teinud tubli alguse, olles Technonicoli ja Fortega kaksikliidrid. Tulemused siin.

X-Yachts Scandinavian Cup kokkuvõte

2010-08-02T23:51:00.001+03:00

28.-31. juulini osales Forte Rootsi suvituslinnas Bastadis peetud Skandinaavia lahtistel purjetamismeistrivõistlustel. Põhiline eesmärk oli häälestada meeskond ja purjed 3. augustil Norras Arendalis algavateks maailmameistrivõistlusteks. Bastadi jõudis Forte omal käigul üle Läänemere seilates ja seejärel põiki läbi Rootsi kulgevat Göta kanalit läbides, olles ilmselt üks väheseid Eesti lippu kandvaid jahte mis sellise eksootilise veetee ette on võtnud. Göta kanal on ehitatud 19. sajandi alguses ja see ühendab läbi Vänerni ja Vätterni järve Läänemerd Taani väinadega. Kokku läbis Forte 72 lüüsi ja tõusis vahepeal 92 meetri kõrgusele merepinnast. Ühel korral õnnestus mastitopiga ka silla vastu sõita, mille tulemuseks oli Tammo mitme tunni pikkune pootsmanitooliga mastis istumine Bastadis, et vana tuulemõõtja kronstein uue vastu vahetada.

Bastad on Rootsi suvepealinn, kus inimesed hommikuti harjunud hommikumantlites kosutavaks supluseks mere äärde jalutama ja seetõttu tundsime end esialgu linnatänavatel tavariietes kulgedes üsna imelikult. Linnake on tuntud ka oma tennisekeskuse ja siin toimuva WTA turniiri kaudu, mis küll meie Kaia Kanepile sel aastal lõppes kahjuks avaringiga.

X-Cupil olid seekord peale rootslastele kohal ka taanlased, norralased, soomlased, sakslased, prantslased ja lisaks Fortele Vene-Eesti ühendtiim Technonicol Mati Sepaga roolis. Korraldajate otsusel startisid X-41-dega koos ka X-55, X-50, X-46, IMX-40 ja X37 klassi jahid, mis oli meile igati teretulnud, võimaldades kohaneda MM-iks suurema saginaga stardiliinil ja ka distantsil.
Korraldajad otsustasid anda kolm starti päevas, distantsiks ca 1,5-miilise krüssuga vorst, mida läbiti kaks korda. Stardi- ja finiśiliin olid raja keskel.
Regati avapäeval 29. juulil puhus ca 6-8 meetrine edelatuul, mis aeg-ajalt lentsis 5-10 kraadi ühes või teises suunas.
X-CUP ehk SKANDINAAVIA MEISTRIVÕISTLUSED 2010
I SÕIT

Forte startis pea kõige alumisena kohtunikelaeva poolt ja oli ülemiseks märgiks pisut eest ära seilanud X-55 taga Technonicoli ja soomlaste Nicole4 kiiluvees. Ka teistkordselt taganttuulde tulles oli pilt sama ja üksnes viimases alltuulemärgis koheselt tehtud paut tõstis meid finišiks soomlastest koha võrra kõrgemale 2. Sõiduvõit läks Technonicolile. Eespurjena kasutasime genua light´i.
II SÕIT
Tuult veidi enam, seetõttu panime peale genu 2. Tihe start, milles me suutsime oma vööri veidi liiga vara üle liini lükata ja olime sunnitud seega valestardi tõttu tagasi tuleme. Samal ajal meist pealtpoolt startinud IMX-40 Blues oli selgelt veelgi enam üle stardiliini aga kuna kohtunike pilgu eest varjas neid neist kõrgemal olnud X-37, jätkasid nad sõitu ja said finišis hea koha kirja. Meil õnnestus aga vaatamata kesisele algusele püüda avakrüssil tuult õigelt rajapoolelt ja allatuulde pöörates ei tundunud vahe mõmmide ja Nicole4-ga enam sugugi ületamatu. Pealegi läksid eesolevad härrased omavahel luhvingmatśi pidama, mille tulemuseks oli mõlemapoolne broach, misjärel Technonicol kaotas oma rahvaste sõpruse värvides (Eesti lipp+Vene lipp) spinnakeri, mis ülalt rebenes ja seejärel raamidest välja jooksis. Tänu spinnijäänuste püüdmisele jäi Technonicol maha nii soomlastest kui ka meist. Teise loovimise lõpuks suutsime Nicole4 peaaegu kätte saada aga vahetult enne märki suutis ta taas mõned paadipikkused ette rebida ning meie õnnetuseks jäi üks X-46 meie ja soomlaste vahele, mis segas meid sedavõrd, et alumisse märki jõudes oli soomlaste võit kindel. Tänu ümberarvestusele jäime me selles sõidus 5.

III SÕIT
Taas vaiksem ja genu light´i ilm. Stardis olime taas kohtunikelaeva poolse grupi kõige alumised, kuivõrd meid hakkas aga segama meie alt startinud X-55, olime sunnitud pauti minema, misjärel meid tabas halb üllatus – järele andis genufalli kinnitus ja enne kui me tagavara spinnifalliga genu uuesti üles vedasime, olime hävinud üsna mitu paadipikkust. Ülal märgis olime X-55, X-50 ja Technonicoli kannul neljandana. Technonicol purjetas tublilt ja suurendas meiega vahet teadmata, et neid ootab kaldal diskvalifitseerimine selle sõidu stardis rootslaste parimale X-37 meeskonnale peale vallamise eest. Meil õnnestus taganttuules soomlaste rünnakud tõrjuda ja viimasest allatuuletähisest finiši poole purjetades neid kenasti karbis hoida, mille tulemuseks oli ümberarvestuse järgi 3. koht Blues´i ja meist ainult sekundiga jagu saanud X-50 Krabat järel.
Kokkuvõttes oli avapäeva järel 8 punktiga juhtimas Blues Forte ees, kellel punkte 10.
Järgmisel päeval mindi merel tihedas vihmasajus ja 12-14 meetrise kiirusega edelatuules ning oodata oli põnevat 3 sõitu. Tuul aga tõusis 15-16 meetrini ning kohtunikekogu võttis vastu otsuse minna kaldale ilma paranemist ootama. Pärast paari tundi ootamist tuul siiski ei vaikinud ja nii jäi medalite saatus viimase võistluspäeva otsustada.

31. juulil puhus lõuna-edelatuul 7-8 meetrit sekundis, vihma enam isegi ei tibutanud ja välja pandi korralik rada.
IV SÕIT
Startisime keskelt aga jäime pisut liinile jõudmisega hiljaks. Heitlikus tuules püüdsime purjetada oma sõitu aga nagu kiuste olime avamärgis ikka koos Technonicoliga, soomlaste Nicole4 tänu heale stardile pisut eespool. Sisuliselt samast seisust läksime ka teistkordselt taganttuulde ja vaatamata meie püüdlustele jäime seekord mõlemale põhikonkurendile alla ka finišis. Eespurjena kasutasime genu light´i. Tabelisse läks kirja 4. koht. Pärast seda sõitu visati punktitabelist välja halvim sõidukoht, milleks meie jaoks oli 5.
V SÕIT
Tuul tugevnes 10 meetrini sekundis. Unelmate sõit Forte poolt vaadates. 0-start liini alumisest otsast oli sedavõrd hea, et isegi liinikohtunikud ajasid pöidlad püsti. Peale starti õnnestus alt välja purjetada ka X-50-l ja kontrollides praktiliselt tervet fliiti jõudsime ülemisse pöördetähisesse koos X-55-ga kogu laevastiku esimestena. Edasine oli juba tehnika küsimus, sest vabana ees olles on alati kergem õigeid otsuseid teha ja teisi kontrollida ja nii suurenes meie edu finišiks päris soliidseks. Kaotasime füüsiliselt napilt üksnes X-55-le aga võitsime teda kindlalt ajaga, rääkimata kõigist teistest. Kokkuvõttes tõusime pärast seda sõitu võistlust 12 punktiga juhtima.

VI SÕIT
Sõitu alustasime taas genu light´iga, aga juba esimesel alltuuleotsal vahetasime selle genu 1 vastu, sest tuul oli veelgi tugevnenud. Selles sõidus olime algul oma peakonkurentidest taga, aga teisel krüssul õnnestus tänu paremini püütud tuulemuutustele Nicole4-st enne ülemist märki mööduda ja allatuult seilates kõrvale jõuda ka Technonicolile. Meie valisime vasaku, tema parema alumise pöördetähise ja tihe match-race viis meid koos ka finiśiliinini. Korraks enne finišit tundus, et suudame mõmmide üle kontrolli saavutada, aga just siis püüdis Technonicol ühe hea pagi ja pautis meile enne finišit ette ja alla ning võitis liinil ca poole paadipikkusega. Ümberarvestusega läks sõiduvõit X-50-le Technonicoli ja Forte ees. Hetkeseis oli X-50 Krabat 12, Fortel13 ja Technonicolil 14 punkti.
Kohtunikud mõtlesid ja otsustasid anda stardi veel üheks sõiduks.
VII SÕIT
Startisime kohtunikelaeva poolt kõige ülemistena ja olime kenasti konkurentsis. Ülemisse pöördetähisesse jõudsime praktiliselt kõrvuti Technonicoliga, allatuules läks meil korraks küll asi käest ja tekkis mini-broach, õnneks saime siiski kiiresti purjed kontrolli alla ja alltuulemärgiks Technonicoli kätte. Meile tundus, et Technonicol valis vasaku alltuuletähise, meie otsustasime parempoolse kasuks, kui Technonicol äkki suunda muutis ja otse risti meie eest märki luhvas, mis sundis meid kokkupõrke vältimiseks järsult kurssi muutma ja protestilippu heiskama. Kaldal pärast sõitu tunnistajate puudumisel meie protest hüljati.

Terve teise loovimise pidasime mõmmide-ilvestega match-race´i, mis aga paraku meile edu ei toonud, sest Technonicol sai kõik tuulepöörded ja pagid mõnevõrra varem kätte ja suurendas edu Forte ees. Teistkordselt taganttuulest alumisse märki purjetades tegime aga vea, mis läks meile kalliks maksma: tugevast tuules kahtlesime, kas minna märki halsiga või võtta enne märki spinnakerpoom alla ja üritada genu heisata spinni käsipoomiga tuules hoides. Tuulepööre vahetult enne märki, tegi aga viimase variandi võimatuks. Kiire äkkhalss viis aga spinni ümber vöörstaagi ja seda lahti harutamata ei olnud võimalik ei spinni alla võtta ega ka genu üles saada. Nii me oma kaabeltau või enamgi alltuuletähisest mööda seilasime. Finśis saime kirja oma halvima, 7. koha, mis läks küll mahaviskamisele, aga jättis meile tabelisse kirja senise nõrgima 5. koha. Kogusime seega arvestusse läinud 6 sõiduga 18 punkti ja saime Skandinaavia meistrivõistlustel pronksmedalid. Võrdselt 15 punkti kogusid Technonicol ja Krabat, kaks sõiduvõitu andis võistluste võitjaau Technonicoli ühendmeeskonnale. Soomlaste Nicole4 jäi viimasesse starti hiljaks ja loobus sellest sõidust sootuks, mis andis neile regatitabelis alles 5. koha.

Kokkuvõttes tõdesime, et hea treeningvõistlus enne MM-i läks meie jaoks kenasti korda: olime üheksakesi teinud 10 mehe töö, säilitanud tervena oma paadi ja uued purjed, õppinud neid paremini tundma ja trimmima ning täis tahtmist mõne päeva pärast Norras Arendahlis anda kõva lahing kõigile, kes MM-tiitlit ihkavad.

X-Yachts Scandinavian Cup

2010-07-30T10:09:00.001+03:00

Forte võistlustulemusi saab jälgida Sailing Båstad purjetamisklubi kodulehelt. Kokkuvõttes 3. koht!

Muhu Väina regatt 2010

2010-07-19T02:52:00.001+03:00

Järjekorras 53. Muhu Väina regatt toimus ilmaga, millist ei mäleta isegi mitu aastakümmet regatil osalenud purjetajad. Terve nädala vältel valitsesid lausa Vahemerele omased päikeselised ja palavad olud, nii et kogu võistlus õnnestus läbida lühikestes pükstes ning õhukesed pikad püksid või pikkade varrukatega särk võeti vahel harva kotist välja pigem kaitseks päikese kui jaheduse eest. Korraks tuli siiski ka vihma, kuid see sadas ööl vastu kolmapäeva ja kella seitsmeks hommikul selgines taevas uuesti. Soe ilm tõi endaga paraku kaasa ka valdavalt üpris vaiksed tuuleolud, ehkki paar etappi sai peetud siiski üsna priskes purjetuules.

Team Fortele lõppes seekordne võistupurjetamine teist aastat järjest regati üldvõidu ja ORC I grupi Eesti meistri tiitli saavutamisega, millele sel aastal lisandus veel ka Eesti meistri tiitel klassis X-41. Loomulikult oleme saavutatuga väga rahul ja see annab palju positiivset energiat, et selle aasta teistel tähtsatel võistlustel endast parim anda. Nüüd aga väike tagasivaade toimunud regatile.

1. etapp, Pärnu ring

Sadamast väljudes oli teada, et distantsi poolest saab tegemist olema ühekordse "vorstiga", kus purjetatakse vastutuult pandud märgini ja sealt tagasi finišisse, kuid üldiseks imestuseks panid kohtunikud pöördemärgi ainult 4 miili kaugusele. Kõigest 8-miiline distants on Muhu Väinas ikka pigem erand kui reegel, ehkki prognoositud tuule vaikimist arvestades võis kohtunike ettevaatlikusest isegi aru saada. Stardi hetkel puhus igatahes ca 4 m/s tuul ja tegime igati korraliku lähte, asudes kohe võistlust juhtima. Märgi poole krüssates õnnestus meil ära tabada ka ennustuses prognoositud tuule pööramised, nii et märgi võtsimegi esimesena Amservi ja lätlaste X-41 Ananda (eelmisel hooajal kandis nimesid Bering ja Lexus) ees, kelle järel tulid praktiliselt kõrvuti Premium ja Technonicol. Spinnaker läks üles hästi ja nii asusime peamisi konkurente kontrollides finiši poole teele.

Päike lõõskas halastamatult ja tuul vaibuski päris tasaseks, nii et teekonnast finiši poole kujunes korralik katsumuste rada, kus kannatlikult tuli hiilida nappe tuulesooni ja samal ajal meeletut palavust taluda. Kaasavõetud pudelivesi kulus igati marjaks ära - seda nii joomiseks kui lihtsalt niisama pähe kallamiseks. Mõnisada meetrit enne finišit pidime hulk aega purjetama lausa finišijoonega paralleelselt, et mingisugustki kiirust säilitada ja see tasus ennast ka lõpuks ära: lõpujoonele jõudsime ajaga 2:45:02 enne Amservi ja Technonicoli, kellele järgnesid Ananda, Katariina II ja Premium. Ülejäänud viis jahti meie grupist enam tulemust kirja ei saanudki, kuna ei jõudnud kontrollaega. Kõigi ülejäänud gruppide võistlus aga katkestati, kuna tuult lihtsalt polnud.

Paarsada meetrit pärast finišit tehtud suplus Pärnu lahes oli lausa imeliselt mõnus.

2. etapp, Pärnu - Roomassaare

Saime taas päris korraliku stardi, mis lubas võistlejaterivi eesotsas Roomassaare poole purjetama asuda. Tee peal tuli jätta paremale Sorgu idapoi, Kihnu madala lõunatooder ja Roomassaare esimene teljepoi.

Kui stardihetkel oli tuult veel umbes 4 m/s, siis peatselt see vaikis ja nii seisime ca poolteist tundi pärast starti üksteise võidu Kihnu suunas. Arvestades käesolevale etapile pandud kontrollaega kell 4:00 hommikul, tundus selleks ajaks finišisse jõudmine suhteliselt väljakutsuv ülesanne.

Sorgu idapoini jõudsime umbes 13:30 paiku, mis teeb alates stardist 4 tundi ja 25 minutit. Võrdluseks: möödunud nädalal toimunud Watergate regati ajal läbisime sama vahemaa vähem kui kahe tunniga. Vahetult enne märki jõudis meile järele Charisma, kes startis 20 minutit hiljem, kuid osales seekordsel Muhu Väinal hoopis viiendas (suuremas LYS) grupis. Nii hakkasime koos nendega Kihnu suunas hoidma, lootuses saare kalda poolt natuke paremat tuult leida. Lõpuks tulid meile järele ka kõik peamised konkurendid, kes olid esialgu üritanud mere poolt paremat käiku saavutada. Kihnu juurest jääb kindlasti meelde ka kohtumine kohaliku faunaga - kõikvõimalikke putukaid lendas ümber jahi karjade kaupa ja kolmel mehel õnnestus ka herilaste käest sutsakas ära saada: ühel kaks korda sama putuka käest ja mõlemal ülejäänul kaks korda erinevate isendite nõelast.

Pärast Kihnu madala lõunatoodrit jätkus võistlus Saaremaa suunas, kõik peamised konkurendid meeldivas kauguses. Ka tuult oli tasapisi juurde tulnud, nii et liikusime juba 5 sõlmest kiiremini.

Edasi valisime konkurentide kontrollimise taktika: ehkki tuule suund oleks lubanud juba vasakule järgmise märgi poole minna, läksime järgi Amservile ja Technonicolile, kes generaalkursist kõvasti paremale hoidsid. Selliste pikkade sõitude puhul ei või iial teada, kes ja kuskohast parema tuule leiab, nii et pidasime vajalikuks olukorral silma peal hoida. Seda enam, et kõik teised jahid (välja arvatud meiega mitte konkureeriv Charisma) olid juba jäänud päris kaugele silmapiirile. Ühel hetkel halssisime siiski Roomassaare poole, kuna vasak halss oli juba oluliselt parem. Ei läinudki kaua aega, kui sedasama tegid ka Amserv ja Technonicol.

Roomassaare teljepoi võtsime 10 minutit enne keskööd ja vahe kahe eelnimetatud konkurendiga oli seal juba päris pikk. Viimased 7 miili kuni Roomassaareni läksid kiiresti ja kell 1:01 olimegi finišis, läbides 75,9 miili ajaga 15:56:37, mis teeb keskmiseks kiiruseks umbes 4,75 sõlme. Saime jahi päris kiiresti klaariks ja kai äärde kinni ning istusime pärast saunaskäiku veel kokpitis, kui nägime, kuidas sadamasse jõudis Katariina II. See tundus kuidagi kahtlaselt vara ja nii oligi: ehkki üle tunni aja meist hiljem finišis, edastasid nad meid ümberarvestuse tulemusel 41 sekundiga. Kolmas oli Amserv ja neljas Technonicol. Juba Pärnus olime kuulnud ühest Katariina II peal antud lubadusest, aga eks näis, kuidas sellega jääb ... ;-) Tõsi, Fortega pole sellel küll mitte vähimatki pistmist.

3. etapp, Roomassaare ring

Tuult oli seekord päris parasjagu, nii umbes 4-5 m/s ja see kestis terve võistluse vältel. Distants oli aga pandud Pärnus läbitud rajast veelgi lühem: kõigest 2,2 miili vastutuult ja siis loomulikult täpselt samapalju finišisse tagasi. Tõeline lühirajasõit, mis oma pikkuselt võrreldav tavalise kolmapäevase seeriavõistlusega. Tegime suhteliselt konservatiivse stardi, asudes rajale stardiliini keskelt, pooled meie grupi jahid meist ülal ja ülejäänud allpool.

Tuuleprognoosi arvestades otsustasime valida parema poole ja seda plaani asusimegi realiseerima. Kui üritasime sealt uuesti vasakule minna, pani Technonicol meile paar päris korralikku "silmakat", kuid kõige rohkem hävisime siiski tuule tõttu, kuna algusest peale vasakule Abruka alla hoidunud Premium oli märgis pika puuga teiste eest ära ja kõik teised meist vasakul olnud jahid samuti. Vasakul halsil tulnud Technonicol pautis veel enne märki julmalt ette paremaga liikunud Anandale, nii et viimane pidi korraks kõvasti üles luhvama, kuid mingit protesti sealt ei tekkinud, mida oli ka arvata. Märgis olime vast viiendad või kuuendad, kõvasti esimestele kaotades. Vedasime spinni üles ja asusime konkurente jälitama.

Finišijooneks olime tõusnud Premiumi ja Technonicoli järel füüsiliselt kolmandaks, Ladybird vahetult meie kannul ja kõik ülejäänud konkurendid riburadapidi samuti. Kahju on Premiumist, kes valel ajal tehtud halsiga oma kindla esikoha Technonicolile maha mängis - selle asemel, et oma positsiooni kindlustada, läksid nad enne finišit püüdma tuult, mida aga ei saanudki. Esialgu välja pandud tulemused tundusid kuidagi kahtlased ja nii avastasimegi, et kohtunikud olid päris mitmel grupil arvestanud distantsiks ainult pool võistlusmaast, ehk siis 2,2 miili. Kui kõik õigeks sai, olime neljandad kahe X-41 ja Ladybird selja taga.

4. etapp, Roomassaare - Virtsu

Tuult oli 5-6 m/s ja saime jälle päris korraliku stardi, mis võimaldas ennast esimesse vastutuult pandud lisamärki esimeseks välja pressida. Seda positsiooni ei andnud me käest ka järgmisel lõigul paar päeva tagasi võetud Roomassaare teljepoi juurde.

Edasi tuli võistlusjuhendi kohaselt purjetada koordinaadile N 58.24' ja E 23.22' ehk kusagile Kübassaare juurde pandud lisamärgini. Technonicol ja Premium suundusid rohkem vasakule Saaremaa poole ja Amserv koos veel mõne jahiga kõvasti paremale, samal ajal kui meie hoidusime oma sõitu tehes enam-vähem keskele, prognoosikohast tuule paremale pööramist oodates, mis lubanuks otse märgile välja jõuda. Ennustatud muutus saigi teoks ja nii heiskasime spinnakeri ning seilasime täpselt õiges suunas, kuni märk oleks pidanud juba ammu näha olema. Paraku seda aga polnud. Tammo läks just alla kajutisse, et vaadata, kas ehk kohtunikud on selle märgi kohta mingi täpsustava sõnumi saatnud, kui neilt tuli kõne, mis ütles, et seda märki polegi ja sõitku me lihtsalt üle koordinaatide. Kusjuures juhendis olid koordinaadid antud ainult minuti täpsusega ja polnud teada, kas sekunditeks tuleb lugeda nullid või kõlbavad mistahes sekundid kirjasolevate minutite piires. Meie käsitlesime puuduvaid sekundeid igatahes nullidena ja läbisime selle järgi ka ettenähtud koha. Segadus märgi puudumise tõttu oli aga nii merel kui hilisemates protestides päris suur, nii et teema ei ole vist veel tänaseni päris lõplikult suletud.

Puuduvast märgist hakkasime aga jõudsasti Virtsu poole liikuma, Premium ja Technonicol meie selja taga duelli pidamas. Ühel hetkel tuli meile vastu ka lootsikaater, mis läks seda puuduvat märki alles vette panema.

Edasine võistlus kuni finišini möödus meie jaoks üsna kergesti - saime rahulikult selja taga toimuval silma peal hoida ja korralikult vajalikke manöövreid sooritada. Võistlus sai tehtud 6 tunni ja 5 minutiga, mis on päris normaalne aeg. Tulemuseks teine etapivõit Premiumi ees, kes võttis Roomassaare prohmaka eest magusa revanši, edastades Technonicoli ümberarvestuse järel kõigest ühe sekundiga.

Õhtu veetis kogu meeskond Kalevi suvekodus Paatsalus, kus Kalev ja Katrin igati mõnusa olemise korraldasid: sai hästi süüa ja juua, meres ujumas ja saunas käia. Pealekauba veel ka rahuliku ööbimise hubases majas ning rikkaliku hommikusöögi. Aitäh veelkord kogu tiimi poolt!

5. etapp, Virtsu - Dirhami

Erinevalt eelmiste päevade tuulevaikusest puhus päris krapsakas tuul üle 6 m/s. Tegime väga hea stardi ja pärast pauti sõitsime krüssus lihtsalt Technonicoli alt välja, liikudes vastutuult pandud lisamärki ühtlasi nii kiiremini kui kõrgemale. Ei saa salata, et sel hetkel oli konkurendi pardalt ka Fortenigi kuulda mõningaid krõbedaid sõnu.

Edasi tuli Kessulaid ja Vormsi saar jätta paremale, võtta Lainemadala läänepoi Vormsist loodes ja finišeerida Dirhami juures. Käis päris kõva kangutamine spinnidega, kuna tuule suund, tugevus ja pagid just niisugused, kus genust jääb natuke väheks ja tavalist spinni jälle natuke liiga palju. Kuna meie arsenalis mingit reacher-tüüpi purje ei ole, siis olimegi kohati spinnakeriga pisut hädas ja Technonicol libises oma lameda spinni toel mööda. Ühel hetkel muutus tuule suund veelgi ja tulid päris äkilised pagid, nii et pidime spinni kiiresti maha võtma enne, kui genu üles sai. Kursi suhtes alla vajuda me sel hetkel ka ei saanud, kuna olime just möödumas madalast kohast. Nii oligi ühekorraga rabelemist päris palju ja segadust ning kisa-kära samuti omajagu. Õnneks läks kõik lõpuks siiski hästi, saime genu üles ja jätkasime Technonicoli jälitamist, kes meie segadustele vaatamata pikemalt eest ära polnud saanud.

Edasine purjetamine kujunes päris korralikuks krüssamiseks. Enne viimast märki olime Technonicolile juba päris lähedale jõudnud, kuid möödumisest siiski juttu teha ei saanud. Meie taga tulid päris hästi nii Amserv, kui ka pärnakate Ladybird ja Tuule. Imestasime Forte peal jätkuvalt soojade ilmaolude üle, kuna ca 10 m/s tuulega krüssates ei juhtu Läänemerel just kuigi tihti, et ei teki soovi lühikest vormi pikema vastu vahetada. Tõsi, osad mehed panid siiski õhukese jope selga, kuna aeg-ajalt viskas mõni laine vett üle reelingu.

Lainemadala läänepoi juurest Dirhamini möödus võistlus peaaegu pidevalt 9-10 m/s taganttuules, mille toel maksimumina ca 12 sõlme kiirust saavutasime. Üritasime loomulikult ennast esimeseks pressida, aga vahe jäi praktiliselt muutumatuks, nii et finišeerisime füüsiliselt teisena. Aegade korrektsiooni järel piisas sellest samuti teiseks kohaks, Ladybird tuli esimeseks ja Technonicol Forte järel kolmandaks.

Pärast finišit pidime spinnakeri kiiresti alla saama, kuna mitte väga kaugel finišijoonest oli sügavust kõigest 2,6 meetrit, mida Forte 2,5 meetrise süvise jaoks on selgelt vähe. Taas tekkis pisut raskusi spinni korraliku kättesaamisega, nii et kaks apsakat meil selle sõidu jooksul koguneski - mõlemad spinni allavõtmisega seotud. Lõpuks läks kõik siiski hästi ja kogu materiaalosa nii all- kui pealpool veeliini jäi siiski terveks ja kuhugi otsa me ei sõitnud. Omamoodi hämmeldust tekitas aga kohtunike tegevus, kes sellisesse kohta finiši otsustasid panna.

6. etapp, Dirhami ring

Käesoleva etapi start pidi esialgse juhendi kohaselt olema kell 12, kuid ilmselt taas vaibunud tuult arvestades otsustasid kohtunikud selle eelmisel õhtul kella kümnele tuua, et kõik grupid ikka võistluse peetud saaksid. Tuult oli tõesti vähe, ca 2-3 m/s ning selle suund ei püsinud stabiilsena, nii et esimese grupi start toimus tegelikult alles 10:35.

Koondtabeli põhjal oli enne viimast võidusõitu selge, et peamine konkurents tuleb meil Technonicoli ja iseendaga. Esimesega seepärast, et meie edu tabelis ainult 4 punkti ja vahele ei tohi eriti kedagi lasta, iseendaga aga seetõttu, et mitte mingit prohmakat teha ja tabelisse nulli saada. Muul juhul olime kõigist teistest jahtidest juba püüdmatus kauguses. Kõike seda loomulikult samuti teades tuli Technonicol meid juba enne starti eheda match-race kombel piirama, aga pidasime vastu, ei lasknud ennast ära suruda ja tegime olude kohta päris hea lähte, saades pärast seda kohe ka hästi liikuma. Meie taktika oli loomulikult Technonicoli jälgida, nii et kahekesi võidu sõites jätsime ülejäänud laevastiku suhteliselt tähelepanuta ja pautisime üksteise võidu vastutuulemärki, mis oli seekord samuti 2,2 miili kaugusel. Saime hea stardi teinud Technonicolist isegi mööda.

Olukorda kasutas hästi ära lätlaste Ananda, mis märgi esimesena võttis. Teisena oli seal Technonicol, kes eelkõige tänu muutunud tuule suunale taas meist parema positsiooni oli saanud ning kolmandana Forte. Pardal oli tunda teatud närvilisust ja ilmselt tundis seda ka spinnaker - kui enne oli ta igati korralikult üles läinud ja uuesti alla tulnud, siis nüüd oli selle sisse tekkinud niisugune stressisõlm, et pidime juba peaaegu topis olnud purje alla tagasi laskma, sõlme lahti harutama ja siis spinnakeri uuesti üles vedama. Niisugust sõlme polegi Forte peal varem nähtud. Kaotasime sellega loomulikult aega, nii et kaks X-41 jahti meie ees libisesid veel kaugemale. Amserv, Merion ja Ladybird tundusid meie seljataga kah päris head võistlust tegema.

Finišis olimegi füüsiliselt kolmandana, kuid korrektsiooni järel saime neljanda koha. Etapi võitis Ananda, Technonicol oli teine ja kolmandaks tõusis Merion. Neljandast kohast aga piisas meile igati, et teist aastat järjest üldvõit ja ORC I avamerepurjetamise Eesti meistri tiitel koju ära tuua. Esikoha saime ka X-41 klassi arvestuses peetud avamerepurjetamise Eesti meistrivõistlustel.

Loorberitele ei saa siiski kauaks puhkama jääda, juba teisipäeval alustab Forte teekonda Rootsi, et seal 28.-31. juulil Båstadis toimuval X-Yachts Scandinavian Cup võistlusel osaleda. Sealt edasi on aga minek käesoleva hooaja kõige tähtsamale jõukatsumisele, milleks on 3.-8. augustil Norras Arendalis toimuv X-41 klassi MM. Kui mitte siinse blogi, siis vast meie Facebooki lehe kaudu õnnestub nendest võidusõitudest ka lühikest infot edastada.

Watergate 2010 kokkuvõte

2010-07-11T13:19:00.001+03:00

Kord on Vestmann all ja Piibeleht peal, siis jälle Piibeleht all ja Vestmann peal. See tuntud fraas sobib ilmselt nii Forte kui Amservi jaoks kõige paremini eile lõppenud Watergate regatti iseloomustama. Läbisime 29 tunni, 39 minuti ja 32 sekundi jooksul kokkuvõttes 224 meremiili ning suure osa distantsi vältel oli vahe Amservi ja meie vahel mõõdetav mõne paadipikkusega, ulatudes aeg-ajalt kuni mõne kaabeltauni. Ilm oli purjetamiseks lausa suurepärane: soe, pilvitu ja pidevalt 6-10 m/s vahel puhunud tuulega. Siinsetel laiuskraadidel ei juhtu just kuigi tihti, et hommikul kell 6 tuleb merel olles lühike varustus selga panna, kuna muidu kipub talumatult palav olema.

Eesti pikima ilma vahepeatusteta läbitava purjetamisvõistluse start anti esimesele grupile neljapäeval kell 14:05. Lisaks meile ning juba nimetatud Amservile asusid ORC I grupis rajale ka Ladybird ja Arcona 340 nimega Katariina II. Arvestades, et Watergate regatt on Eesti Avamerepurjetamise Karika üheks osavõistluseks, ootasime oluliselt suuremat konkurentsi, kuid kahjuks piirduski kõige suuremate jahtide võistlusgrupp seekord kõigest nelja jahiga.

Stardist saime minema päris hästi, nii et esimesse vastutuult pandud lisamärki jõudsime esimesena. Sealt edasi purjetati Kihnu väina laevatee vasaku poi K38 juurde juba spinnakeridega, Amserv, Ladybird ja Katariina II kõik päris tihedalt Fortele järgnemas.

Järgmiseks oli esimesel ja teisel võistlusgrupil ettenähtud vöör Pärnu poole tagasi keerata ja nii seilasimegi Pärnu parema poi poole, Amserv tihedalt kannul, Ladybird temast pisut maha jäämas ja Katariina II aina kaugemale taandumas.

Pärnu parema poi juurest tuli kursi järgi purjetada praktiliselt eelmisse märki tagasi, aga seekord siiski samavõrra veel kaugemalegi, ehk siis Sorgu idapoi juurde. Tuul oli natuke muutunud ja seetõttu me spinnakeriga sinna pressida enam ei saanud ning pidime üles panema genoa. Amserv pani aga omakorda välja oma jib-top'i, millega nad ennegi meile kõva konkurentsi on tekitanud, kuna teatud tuule suundade ja kursside juures liiguvad nad sellega kindlalt meist paremini. Nii polnudki midagi parata, kui Amserv meist enne Sorgu idapoi võtmist mööda läks ja nii eduseisu haaramise võistluse skoorile 1:1 viigistas. Meie omakorda nägime enne Sorgu poid veel parasjagu vaeva, et genoa light genoa 1 vastu vahetada, kuna edasi läks suhteliselt teravamaks krüssamiseks ja tuule tugevus parasjagu niisugune, et genoa light jaoks tuult liiga palju. Niisiis juhatas Amserv meie võistlusgrupi järgmiseks ümber Ruhnu purjetama, kuhu jõudsime just päikeseloojangu ajal nii umbes 22:30 paiku.

Ruhnu juures vahetasime eespurjeks uuesti genoa light ja hakkasime seejärel üsna jõudsasti uuesti Amservile järele jõudma, kuni lõpuks tekkis praktiliselt match-race, kus külg-külje kõrval purjetades üritasime mõnede pautidega nende alt vabaks pääseda. Oli päris huvitav, et vaatamata juba möödunud ajale ja läbitud distantsile, oleks kohati olnud võimalik peaaegu teineteise pardast käega kinni võtta.

Pärast viiendat pauti otsustas Amserv meid enam mitte katma tulla ja nõnda pääsesime vabaks ning ette, tehes möödasõitude seisuks taas 2:1 meie kasuks. Edasi liikusime mõnevõrra Läti ranniku suunas, et sealt siis prognoositud tuule pööramist ära kasutades Saaremaa poole Veiserahu Lõunapoid võtma pautida. Sama tegi ka Amserv meist kübekene tagapool ning meie ja Amservi omavahelist kemplemist ära kasutades aina lähemale jõudnud Ladybird natuke madalamal. Järgnes päris huvitav öine võidusõit, kus peaaegu kolme tunni vältel seilasime suveöö pimeduses Amserviga kõrvuti ning nad lõpuks jällegi tänu oma kiiremale käigule tasapisi mööda libisesid, viigistades niimoodi möödumiste seisu 2:2.

Pärast Veiserahu märki tuli võtta Roomassaare teljepoi nr 2, nagu võistlusjuhendis ette nähtud. Pingutasime sinnapoole spinnakeriga, samal ajal, kui Audi kasutas oma jib-top'i. Kui meil õnnestub spinnaker ära kanda, oleme nii aga Amservist kiiremad ja nõnda hakkasimegi neile taas lähemale liikuma, kuni Amserv otsustas samuti spinnakeri heisata. Seda momenti õnnestus meil aga möödumiseks ära kasutada ja edasi seilasime Roomassaare poole juba mõne paadipikkuse võrra Amservist eespool, tehes möödumiste seisuks 3:2.

Roomassaare teljepoi ja järgmisena võetud faarvaatrite lõikumispaiga teljetoodri juures positsioonides mingit muutust ei toimunud, nii et piki Saaremaa rannikut Paatsalu läänepoi juurde purjetasime veel tükk aega esimesena, Amserv tihedalt kannul. Küll aga hakkasid nad tasapisi meile järele jõudma ja üritasid paaril korral ka mööduda, ehkki need olukorrad õnnestus meil siiski ära katta.

Siis aga tegime suhteliselt lühikese aja jooksul paar päris krõbedat viga. Kõigepealt pidime tegema halsi, aga kuna ei saanud pärast seda kohe hoogu üles, sai kohe meie järel halssinud Amserv meile kõrvale ja tegi möödumiste seisuks 3:3, ujudes vaikselt aga kindlalt meist jälle ette. Suutsime selle vea juba peaaegu isegi heastada, kui spinnakeriga võimalikult palju allatuult surusime ja nii Amservi suhtes päris heale positsioonile jõudsime. Siis aga Amserv halssis, kuid meie otsus oli edasi liikuda ja mitte teda katma minna, mille tulemusel saime kahekordse laksu: lasime uuesti Amservi eest ära ja ujusime ise tuuleauku, nii et konkurendid said kätte senise võistluse vast kõige pikema edumaa.

Seejärel hakkasime aga uuesti oluliselt aktiivsemalt tööle, kõik mehed kamandati tekile ja pressisime spinnakeriga võimalikult palju üles, kuna selgelt oli näha, et kalda pool on rohkem tuult, mille abil ka Amserv eest ära liikus. Lõpuks saime ka meie igati mõnusa tuule kätte ja endalegi üllatuseks hakkasime selle toel väga jõudsasti uuesti konkurentidele järele jõudma, kuni lõpuks ujusimegi neist mööda, tehes möödumiste seisuks 4:3. Pärast seda püsis meie vahe pikka aega üsna samasugune, nii et see ei suurenenud, ega ka vähenenud. Pisut murelikuks tegi meid aga Ladybird, kes meie vahepealsete jamade tõttu paistis olema endisest lähemale jõudnud ja keda me võistlusväärtuste erinevuse tõttu finišis arvestuslikult umbes 20 minutit pidime edastama.

Mõned miilid enne Paatsalu läänepoid pidime ühel hetkel kibekähku genoa light üles panema ja spinnakeri maha võtma, kuna Suure Väina mõju tõttu muutus tuul oluliselt teravamaks ja tugevamaks, nii et spinnakeriga polnud lootustki märgini jõuda. Kuna Amserv kasutas loomulikult jälle oma jib-top'i, jõudsid nad enne märki meile taas praktiliselt ahtrisse. Amservi foto:

Edasi Kihnu lõunapoi poole pressisime uuesti spinnakeriga, ehkki kohati oli see päris raske. Sama tegi esialgu ka Amserv, kuid ühel hetkel otsustasid nad siiski jib-top kasuks ning hakkasid selle toel kõrgemale sõitma. Meie jätkasime spinnakeriga kuni hetkeni, mil õigest suunast ca 15 kraadi alla olime sunnitud purjetama, siis vahetasime spinni taas genu light vastu ja võtsime õigele peilungile. Kuna äsjane spinnakerisõit oli omakorda meile andnud senise võistluse kõige pikema edumaa, saime Kihnu lõunapoi juurest edasi Sorgu idapoi juurde purjetada juba päris rahulikult ja Amservi positsiooni kontrollides.

Sorgu idapoi juurest Pärnu poole keerates läks tuul päris teravaks ja kuna selle tugevus oli 8-10 m/s, oli tegemist päris kõva kangutamisega, kuid kahtlemata ka väga kiire sõiduga.

Finišeerisime 9. juulil kell 19:44:32 ja nagu algul öeldud, kujunes läbitud teepikkuseks 224 miili ning ajaks 29 tundi, 39 minutit ja 32 sekundit. GPS järgi oli meie keskmine kiirus 7,5 sõlme ja tippkiirus 12,3 sõlme. Arvestades, et praktiliselt kogu distantsi vältel puhus päris hea purjetuul Fortega vist väga palju kiiremini enam ei saakski. Suur tänu kindlasti ka Amservile väga hea võistluse eest, mis meid kahtlemata samuti pingutama sundis.

Üks huvitav number siinkohal veel: olles teel Paatsalust Kihnu poole arvutasime nimelt ajaviiteks kokku, et kõigi sel hetkel Forte peal olnud meeste summaarne purjetamiskogemus on kokku 239 aastat, ulatudes 3 aastast 47 aastani ja keskmisena siis 23,9 aastat. Pole paha :)

Esmaspäeval algab 53. Muhu Väina regatt, kus osalejaid juba palju rohkem ja seega ka konkurents oluliselt tihedam. Loomulikult püüame teha oma parima ja vaatame siis, mis sellest kokkuvõttes välja tuleb. Nagu käesolevalgi regatil, peaksid ka Muhu Väinas olema jahtide peal aparaadid, mis võimaldavad võistlussõite reaalajas jälgida, aadress selleks on http://tracker.viiret.ee/. Esimene start on esmaspäeval kell 14:05.

Watergate 2010

2010-07-08T21:38:00.001+03:00

Hetkel toimub Watergate regatt. Võistlust saab online jälgida aadressilt http://tracker.viiret.ee/

KJK Delfi VII kolmapäevaregatt, 30.06.2010

2010-07-01T02:32:00.002+03:00

Seekordsel kolmapäevaõhtul oli ilm niisama puhkamiseks praktiliselt ideaalne: sooja umbes 25 kraadi, vähese pilvitusega taevas ja peaaegu olematu tuul, aga kuna selle suund kõikus kirde ja loode vahel ning tugevus vaheldus nullist nelja meetrini sekundis, polnud purjetajatel just kuigi kerge valitsevatest oludest endale parimat välja pigistada. Distantsiks panid kohtunikud 6-8-6-Fo, mis tundus tingimusi arvestades oma pikkuse poolest võib-olla pisut liiga optimistlik, kuid samas oli tegemist käesoleva hooaja esimese tõeliselt "lühikese vormi sõiduga", nii et mingeid pretensioone see vist küll kellelgi ei tekitanud. Premiumi mehed üritasid enne starti veel ka trimmist viimast võtta.

Saime üpris mõõduka lähte stardijoone keskpaigast, meist allpool alustasid Premium ja Charisma, ülal aga Merion, Amserv ja Sylvia. Parima stardi tegi seekord Merion, kes siiski väga pikalt ette ei rebinud.

Tasapisi saime ka Forte käigu üles, nii et natuke enne esimesse märki jõudmist olime juba päris hea edumaa saavutanud.

Märgis läks spinnaker üles ilma suuremate probleemideta ja teel stardiliini poi juurde tagasi tundus kõik esialgu päris hästi kontrolli all olema.

Siis aga viskas tuul oma esimese vimka, vaibudes märgile lähenedes peaaegu täielikult, nii et vana tuule toel tagant tulnud Amserv sõitis meist lihtsalt mööda. Oma osa oli kindlasti ka sellel, et me pisut kannatamatult liiga palju rapsisime ja sellega veel täiendavalt käiku kaotasime. Väga lähedale jõudis ka Charisma, kes saigi meist teises märgis mööda, kuna olime enne märki jõudmist omale veel mõned apsakad korraldanud. Meel mõru kaotatud edumaa pärast, asusime Amservi ja Charismat jälitades tagasiteele Kuuli muna juurde.

Meile järgnenud konkurendid polnud enne märki kah enam kuigi kaugel, kuid siis asus tuul jälle keerutama, mis lubas esikolmikul teiste eest pikalt ära rebida ja omakorda eesolijate vahesid vähendas. Nii võtsimegi viimase märgi juba üsna Charisma kannul, kes omakorda oli jõudsalt Amservile lähemale saanud. Samas jäime neist pärast märgi võtmist kohe jälle maha, kuna olime vahepeal jõudnud spinnakeri ühelt poolelt teisele ümber panna ja siis jälle tagasi tuua, mille käigus läksid otsad miskipärast nii sõlme, et me ei saanud tükk aega spinnipoomi üles ja seega ka spinnakeri vedama.

Pärast märki hoidusid Amserv ja Charisma kaldale lähemale, samal ajal kui meie lootsime pigem mere poolt mingisugustki tuult leida. See läks meil ka õnneks, nii et poolel teel Piritale jõudsime olukorda, kus meid seni edestanud jahid jäid meist kaugele allapoole.

Head võistlust tegi Merion, kes samuti mere poole hoidudes Fortest kuigi kaugel ei tundunud olema. Premium oli aga paraku saanud väga kõva laksu - kõigepealt võtsid nad teise märki purjetades kõvasti merele ja nüüd kõigist enam kalda alla, mis kokkuvõttes nende võistlusele hävitavalt mõjus. Meil aga läks õnneks veel mõne seekord korralikult sooritatud halsiga tuule pööramised enda jaoks ära kasutada, nii et Pirita jõel finiši poole seilates oli edumaa jälitajatega taas päris soliidseks kasvanud.

Aegade korrigeerimise järel kaotasime Merionile umbes poole oma edust, kuid sellegipoolest võtsime teise etapivõidu 2 minuti ja 19 sekundiga Merioni ees, kellele järgnesid Charisma, Sylvia, Premium ja Tormilind. Amserv tulemust kirja ei saanudki - ei tea, kas neil ununes stardimaks tasuda või tahtsidki nad niisama trenni mõttes kaasa lüüa.

Valitsenud olude veidrusest annab veel tunnistust seegi, et jõudsime finišeerida ja seejärel eelseisvaks ülesõiduks kütust tankimas käia, kui tagasiteel oma kaikoha poole möödusime (seekord mootori abil) Premiumist, kes alles visalt finiši poole pingutas. Selliseid vahesid tekib kolmapäeviti ikka haruharva.

Järgmine võistlusstart on Team Fortel 8. juulil kell 14:00, kui algab Watergate regatt Pärnus.

KJK Delfi VI kolmapäevaregatt, 16.06.2010

2010-06-17T09:22:00.002+03:00

Tänane kolmapäevak purjetati parajalt priskes ca 10 m/s puhuvas loodetuules. Kohtunikud panid distantsi seekord üsna lihtsa: Paljassaare poi, mis tuli jätta vasakule ja siis taganttuule ots finišisse Pirita jõel. Tõotas tulla suht-koht kiire sõit ja nii oligi – napilt enam kui tund ja veerand ning oligi sõit selge.

Stardi eel lootsime oma eile ligikaudu sama tugevas tuules tehtud treeningsõidul leitud heale „uuele“ trimmile, mis võimaldas 7,5 sõlmest käiku ilma suuremate rooliga ja leitvaagenil saagimisteta. Kuna tuul oli merele minnes siiski kraadi kõvem kui eelmisel päeval trennis ja kaldal tarkadelt meestelt (hr. Jüri Šaraškin) saadud soovitus andis nõu lisada veelgi seesmiste alumiste vantide pinget, saigi neid poole tiiru võrra peale võetud. Algselt mõtlesime rajale minna genuga nr. 3, aga kuna Paljassaare kohal oli taevas juba selgimas ja tuulevaiksemad hetked näitasid tuule tugevuseks selgelt alla 10 m/s, panime genu nr. 1 peale ja olime võitluseks valmis.

Parempoolne stardiliini ots, mida kohtunike kaater tähistas, oli mõnevõrra eelistatum, seega hoidsime sinna poole. Muidu poleks ju stardil vigagi olnud, aga tulime pisut liiga vara, mistõttu tuli hoogu pidurdada ja enne starti hetkeks alla vallates ning siis krüssikursile minnes ei saanud me jahi kiirust piisavalt üles ning vajusime liiga peale meist altpoolt startinud Premiumile, mida roolis seekord Mati Sepp. Parima stardi tegi ümber kaatri ahtri täiskäigul tulnud Charisma Peter Šaraškiniga roolis. Merion Ain Pomerantsi roolimisel startis liini keskelt ja Aare Kööp viis Sylvia võistlusrajale üsna stardiliini alumisest otsast, millega andis teistele juba stardis olulise edu. Küllap ta lootis Tallinna lahel sellise tuulesuunaga valitsevale põhireeglile: hoia vasakule ja linna alla, seal on laine väiksem ja üldjuhul vajuvad teised paremal halsil sinna poole purjetades mõnevõrra alla ning pärast pauti tõstab vasakul halsil seilavat linnapoolset jahti pisut enam kui neid, kes sinust paremale jäävad.

Kuna Fortel jäi hingamisruumi väheseks, viskasime paudi vasakule halsile ja tegime kerge vahehalsi paremale. Tallinna lahel purjetamise reegleid järgides oli see muidugi viga, aga lootsime, et erand kinnitab reeglit ja suudame tänu heale trimmile ennast käiguga ette murda. Algul nii tunduski, aga siis keeras tuule mõned kraadid läände ja Premium, Charisma ning Merion pautisid kohe ja õigeaegselt Paljasaare poile. Loomulikult tegime paudi Premiumile ja teistele ette ning alla. Esialgu tundus, et suudame suisa märgile minna, mis oleks positiivse stsenaariumi korral toonud Premiumi, Charisma ja Merioni ülekrüssu ning taganud meile märgis liidrikoha. Premium ja Charisma aga surusid vaikselt kõrgust ja väiksema laine tõttu toimis ülalkirjeldatud „linna alt“ seilamise eelis nende kasuks siiski sedavõrd, et ka vahepeal 10-ne kraadi võrra Nordi poole keeranud tuul ei vajutanud neid meie ahtrisse.

Pärast tuule keeramist oli ka selge, et me märki välja ei lähe, mistõttu oleks olnud ilmselt õige pärast tuule pööramist teha väike vahehalss vasakule. Kahjuks jätsime selle tegemata ja 5 kraadi võrra tagasi läände keeranud tuul fikseeris meile pöördetähises ca minutilise kaotuse Premiumile ja veidi vähem kui poole minutilise allajäämise Charismale. Otse meie ahtris märki jõudnud Merion oli igati head sõitu teinud ning oli ajaarvestuses juba kindel liider. Sylviaga oli vahe üsna korralik ja nii nagu ikka pidas kindlalt viimast kohta vana vahva "Tormilind".

Allatuuleots läks lennates. Kiirus oli parimal hetkel pea 11 sõlme ning pidevalt 10-ne tuuris. Kohati tundus, et glissime kenasti laineid kasutades Premiumile ja Charismale lähemale, aga finišis kaotasime reaalajas Premiumile täpselt minuti ja Charismale 24 sekundit, Merionit edestasime napid 32 sekundit, mis korrigeeritud ajas tagas Pomerantsi poistele 1 minuti ja 50 sekundilise edu meie ees ja vahva sõiduvõidu. Meie kahe vahele mahtus pärast ajakorrektsiooni mõistagi Premium, kelle eduks meie ees jäi soliidne 45 sekundit. Seega siis Fortele seekord 3. koht ja 4 punkti. Tuleb trenni teha!

Kuna tuleval kolmapäeval on Jaanilaupäev ja Võidupüha, toimub järgmine seeriavõistlus 30. juunil.

KJK Delfi V kolmapäevaregatt, 2.06.2010

2010-06-02T23:48:00.006+03:00

Ehkki veel paar-kolm päeva tagasi ei lubanud prognoosid midagi eriti head, oli täna õhtuks praktiliselt pilvitu taevas, sooja umbes 17 kraadi ja valdavalt ENE suunalt puhunud ca 5 m/s tuul. Niisiis igati mõnus ilm selleks, et minna merele ja järjekordne võistlus maha pidada. Sellest olid aru saanud päris paljud meeskonnad, kuna kõigi nelja võistlusklassi peale kokku oli merele tulnud kogunisti 34 jahti. Kümmekond minutit enne esimest hoiatussignaali panid kohtunikud välja võistlusdistantsi, milleks oli seekord 7-6-2-6+Fo.

Otsustasime startida poi juurest ja saime päris hea lähte. Meie kõrval tulid Charisma ja Premium, ülejäänud konkurendid eelistasid teele asuda pigem stardiliini teisest otsast, kohtunikelaeva juurest. Kuna Charisma start osutus valestardiks, pidid nad tagasi pöörama ja uuesti alustama.

Vaatamata enne esimest märki läbitud üpris lühikesele distantsile, olime sinna jõudes saavutanud juba päris hea edu Premiumi ja Merioni ees, kellele järgnesid Sylvia ja Charisma. Edasi purjetati küll senisest vabamas tuules, aga spinnakeri peale polnud siiski põhjust mõelda.

Enne Miiduranna keratoodrit (ehk siis märki nr. 6) toimus vööris päris korralik rabelemine, kuna veel enne starti olime spinni valmis pannud vasakule, aga valitsevate tuuleolude kohaselt osutus soodsamaks see hoopis paremalt üles tõmmata. Niisiis olid vöörimeestel mõneks minutiks käed-jalad tööd täis, mis lõppes sellega, et väikeste tõrgete järel saime spinnakeri siiski enam-vähem normaalselt üles. Edasine seilamine Katariina kai juurde kulges nii, et vahed palju ei suurenenud, aga õnneks ka ei vähenenud. Hästi sõitis allatuuleotsa Charisma, mis Premiumile ahtrisse jõudis.

Pärast märki purjetasime koos Premiumiga mere poole, sel ajal kui Charisma, Merion ja Sylvia pigem kalda alla suundusid, kus tihtipeale paremat tuult võib leida. Seekord läks siiski paremini nii meil kui Premiumil, nii et järgmises märgis olime küll oluliselt Premiumi ees edu suurendanud, aga ülejäänud tulid sinna veelgi pikemate vahedega.

Edasine ots finišisse oli juba pigem vormistamise küsimus, sest ühel halsil sõidetud lõik vahedes mingeid olulisi muutusi ei toonud. Niisiis lõpetasime võistluse esimesena ja jäime samale kohale ka aegade korrigeerimise järel, võttes sel hooajal esimese seeriavõistluse võidu Premiumi, Merioni ja Charisma ees. Arvestades seda, et pidime esimesed kaks osavõistlust vahele jätma, on see igati tore resultaat. Tänase võistluse protokolli leiab siit.

Kuna 4.-11. juunil toimuvad Pirital Laser Standard ja Laser Radial klasside Euroopa lahtised meistrivõistlused, peetakse järgmine kolmapäevaregatt alles kahe nädala pärast, 16. juunil.

KJK Delfi IV kolmapäevaregatt, 26.05.2010

2010-05-27T15:42:00.002+03:00

Priske purjetuule (W, 8-10 m/s) saatel startisime rajale 4+6+Fo keskmiselt positsioonilt. Meist allpool olnud Premium tegi parima alguse ja hoidis pikalt oma edu. Ülevalpool olnud Sylvia, kes tegi väga tublit sõitu terve distantsi, ja Technonicol’iga rebisime pikalt ja tasavägiselt. Terve esimene ots oligi kokkuvõttes selline parajalt pingeline, kuid üllatustevaba.
Huvitavamaks läks alates esimese märgi võtmisest. Paut Paljassaare N peale sai sihitud üsna täpselt. Märgi võtsime kolmandana vahetult Technonicoli ahtris. Siis juhtus tal midagi spinnifalliga ja spinn tuli kolinal alla. Kuni saadi teine fall asemele ja uuesti vedama, olime meie juba koha võrra oma positsiooni parandanud. Ees rühkis käeulatuses endiselt Premium. Sellises seisus lähenesime alumisse märki, analüüsides samal ajal spinniga jätkamise võimalusi peale märki. Otsus oli jätkata spinniga.
See otsus osutus õigeks. Kurss oli küll terav ja hoidmine üsna pingeline, aga suutsime siiski üle poole viimasest otsast spinniga vastu pidada. Premium oli teinud vastupidise otsuse ja sellega hävis oma liidrikoha meie kasuks. Ca 0,5 miili enne muule olime meie oma spinni alla võtnud, kuna olime teistest pisut allpool ja ei tahtnud rohkem võimalike pagidega ära vajuda, ja Premium otsustanud just üles panna. Technonicol võitles vapralt spinniga kuni lõpuni. Muulideni hoidsime oma esimest kohta kenasti ja pärast jõele vallamist läks spinn uuesti üles, mis vedas meid ka esimesena finishisse. Koefitsiendid korrigeerisid kokkuvõttes meile siiski II koha tabelisse.

Moodsad ajad

2010-05-24T23:03:00.001+03:00

Midagi pole parata, ka Team Forte peab ajaga kaasas käima :-) Niisiis oleme nüüd esindatud ka Facebookis:
Team Forte

Promote your Page too

E4 karikavõistlus, 22.-23. mai

2010-05-24T14:55:00.000+03:00

Nädalavahetusel peeti maha igakevadine E4 karikavõistlus, mille arvestus toimus kahes klassis: esimeses olid koos kolmapäevase seeriavõistluse grupid I ja II ning teises seeriavõistluse grupid III ja IV. Võistlusdistantsiks oli sellele võistlusele traditsiooniliselt kaks ringi loovimise-pärituule rajal, ehk kaks "vorsti" ja mõlemal päeval plaanis läbi viia maksimaalselt neli võistlussõitu. Etteruttavalt olgu öeldud, et nii laupäeval kui pühapäeval sai neid peetud ainult kaks, kuna nii ühel kui teisel päeval oli esimese sõidu stardi ajal tuult küll 4-5 m/s, aga see vaibus enne kella kaht pea täielikult. Niisugune vaikne tuul andis mõlemis grupis eelise suurematele jahtidele, kõvema ilma puhul oleks olukord olnud ilmselt vastupidine.

Esimese sõidu stardisaginas jäime tihedalt teiste jahtide vahele ja ei pääsenud manööverdama, nii et olime sunnitud tegema valestardi ning tagasi pöörduma. Sellega oli võistlus meie jaoks praktiliselt otsustatud. Mingisuguseid suuri prohmakaid me ülejäänud sõidu jooksul enam ei teinud, aga head võistlust purjetanud Premiumile lähemale ka ei jõudnud. Positiivne oli siiski see, et saime teise koha Brigitta-X ja Cherie ees.

Teine võistlussõit kujunes kokkuvõttes päris naljakaks. Kuna stardis jäime mingisse tuuleauku, siis me esialgu minema ei saanudki ja ainult vaatasime, kuidas enamus stardiliini teisest otsast teele asunud jahte viimaste tuuleriismete toel merele minema purjetab. Olematu tuule tõttu triivisime vasaku poordiga otsa stardipoile ja et mitte selle ankrutrossiga Forte vastvärvitud põhjale viga teha, tirisime stardipoi ümber vööri teise pardasse. Seejärel tekkis õrn tuulevine, mis lubas meil karistuseks ettenähtud 360-kraadise pöörde teha ja samuti rajale asuda. Esimeste püüdmisest polnud loomulikult juttugi, ehkki püssi me siiski päriselt põõsasse ei visanud ja üritasime kalda poolt tuult leida, mis küll kokkuvõttes palju ei aidanud. Et sõit oleks "täielik", läks meil esimeses märgis ka spinn enne õiget aega lendu, nii et kulus kümneid sekundeid selle tagasikorjamisele ja õigesti üles saamisele. Edasine purjetamine kulges õnneks ilma suuremate vahejuhtumiteta. Saime nii iseenda kui ilma üle päris palju naerda, kui viimast märki võtsime ja Premium samal ajal lõpetas. Meie tulemuseks jäi neljas koht Premiumi, Sylvia ja Brigitta-X järel, Forte selja taha jäänud neli jahti enam aega ei mahtunud ja tulemust kirja ei saanudki ...

Kolmas võistlussõit pühapäeval läks lõpuks ometi korralikult: saime hea stardi, tegime kõik manöövrid ilma vigadeta ja kasutasime hästi ära enamuse tuule pööramistest. Kokkuvõttes "igav" sõit, kuna kirjutada pole sellest õieti midagi. Teenisime välja esimese koha Premiumi, Sylvia ja Brigitta-X ees. Tuul oli aga finiši ajaks juba üpris vaikseks jäänud.

Kuigi võistluse lõpetamiseks vajalikud kolm sõitu said just tehtud, otsustasid kohtunikud pärast umbes 45-minutilist ootamist anda stardi ka neljandale võistlussõidule, keerates enne seda rada kümmekond kraadi paremale ida suunas. Juba enne starti nägime, et kasulik oleks teele asuda stardiliini poi juurest, kuid ei jõudnud sinna, sest paar-kolm jahti jäid selle plaani realiseerimisel meile ette. Parima stardi saigi Brigitta-X, mis kohe poi juurest rajale läks ja päris pika vahega teiste eest lahti rebis. Talle järgnes taas korraliku stardi teinud Premium ning seejärel meie. Nüüd oli Premium see, kes esimeses krüssus tuule suunamuutused paremini ära kasutas, sellega Brigitta-X'ist mööda pääses ja meiega samuti vahet suurendas. Esimese märgi võtsime teisena Brigitta-X ees ning asusime üha kahanevas tuules Premiumile jõudsalt lähenema. Kes teab, kuidas see sõit oleks võinud lõppeda, kui kohtunikud poleks otsustanud distantsi lühendada ja pärast esimest ringi finiši ära võtta. Kuna sõit oli lühike ja vahed väikesed, sai ümberarvestuse tulemusel seekord pingereaks Brigitta-X, Premium, Forte, Deja Vu ja Evelyn III, ülejäänud kolm jahti jälle tulemust kirja ei saanudki.

Võistluse kokkuvõttes saime teise koha Premiumi järel ja ühe punktiga Brigitta-X ees. Kasvõi harjutamise mõttes oleksime kindlasti tahtnud rohkem purjetada, aga mis parata, kui seekord ilm seda ei soosinud - selle eest sai siis jälle rohkem päikest võtta :) Aitäh korraldajatele ja kaasvõistlejatele, oli kena nädalavahetus!

KJK Delfi kolmapäevaregatt, 19.05.2010

2010-05-20T01:47:00.002+03:00

Kõigepealt kõige olulisem: Forte on jälle vees ning hooaeg on ka meie jaoks käima läinud! Pärast pikki ja raskeid ponnistusi vana värvi mahavõtmiseks sai Forte põhi lõpuks uue kruntvärvi ning selle peale ka uue uhke kihi sädelevat mürkvärvi, mis peaks küll ajapikku halli tooni omandama. Teisipäeva õhtul peale kuut saabus kraana ning pärast viimase lihvi andmist oligi aeg Forte lõpuks ometi vette tõsta. Seejärel rahmeldasime veel õige mitu tundi, et jaht talve jooksul kogunenud mustusest puhtaks saada ning kõik talvitumiseks maha võetud otsad ja muud vidinad tagasi panna.

Kolmapäeva õhtul saime uuesti kokku ja kai äärest minema kell 17:50, jõudsime merel pisut trimmi proovida ning juba oligi käes aeg meie jaoks selle hooaja esimesele võistlusele startida. Seda siis pärast talvevaheaega esimest korda merel olles ning ilma vähimagi trennita. Sellele vaatamata õnnestus start üpris hästi ning saime esialgu liikuma Technonicoli ja Premiumiga päris võrdselt, Sylvia, Charisma ja Merion kohe tihedalt kannul. Kuna Technonicol pole siinses blogis varem figureerinud, siis olgu igaks juhuks ära märgitud, et see on Mati Sepa tiimi tuliuus tippvarustuses X-41, millel ka väga kõva meeskond ja kõrged eesmärgid. Võistlusdistantsiks oli pandud 7-8-7-8-Fo, ehk kaks "vorsti" märkide vahel ja finiš olümpiatule juures. Vaatamata korralikule stardile olime aga esimesse märki jõudes nii Technonicolile kui Premiumile kõvasti kaotanud, kuna pärast pikka vaheaega merel olles hindasime 9-10 m/s puhunud tuult pisut valesti ja panime väikese genu, kaotades sellega kiiruses. Väga napi eduga Sylvia ja Charisma ees võtsime märgi kolmandana.

Märgis läks spinn üles ilma mingite probleemideta, ehkki tegime eelnevalt panuseid, et mis sealt spinnikotist pärast talve välja tuleb ja kuidas see miski tuleb :) Aga ei hullu midagi, ka halss ja allatuuleots üldiselt sai tehtud päris kenasti ning jõudsime teiseks märgiks lähemale mõlemale meid edestanud jahile. Et rabelemist oleks kohe esimese korra kohta piisavalt, jõudsime enne märki ka genu suurema vastu ära vahetada. Märgis läksid kõik tegevused mingite suuremate takistusteta, nagu ka teine krüss, mille lõpuks olime mingite jamadega võitlevast Premiumist mööda saanud ning võtsime märgi teisena. Seejärel purjetatud teine allatuuleots ja lõik finišisse meie positsiooni enam ei muutnud, aegade korrigeerimise tulemusena saime kolmanda koha Technonicoli ja Sylvia järel. Kohast palju rohkemgi tegi kogu meeskonnale rõõmu see, et esimene sõit ilma suuremate probleemideta tehtud sai ja me pole talve jooksul päris rooste läinud. Sellelt baasilt on hea edasi minna.

Navirec süsteem Forte liikumise GPS-jälgimiseks toimib endiselt, tänane teekond on järgneval pildil. Lisaks sellele oli meil täna kaasas ka alternatiivne tracker, mille jälge näeb siit: http://tracker.viiret.ee/

Järgmise võistlusena üritame kaasa teha E4 karikavõistlustel, mis toimuvad eeloleval laupäeval ja pühapäeval.

Hooaeg on alanud ...

2010-05-06T13:06:00.002+03:00

1. mail toimus KJK hooaja avamine koos avavõistlusega ning eile peeti maha ka esimene seeriavõistlus, mis käesoleval aastal kannab nime "KJK DELFI kolmapäevaregatt 2010". Paraku pole aga hooaeg alanud Forte jaoks, mis alles kaldal seisab ning enne vettesaamist veel kõvasti töötunde nõuab. Möödunud aastal pealepandud põhjavärv hakkas nimelt selleks kevadeks pisikesi mullikesi ajama ning läks nii karedaks, et kogu vana värv tuleb maha võtta, põhi üle lihvida ning siis uus värv peale panna. Kuna kõike seda tuleb teha õues, aga ilmad pole sel kevadel niisugusteks töödeks just kõige soodsamad olnud, seisabki Forte veel paraku mõnd aega kai peal.

Kui aga üldiselt käesoleva hooaja plaanidest rääkida, siis jaanuarikuisel meeskonna nõupidamisel sai paika pandud küllaltki ambitsioonikas programm:

Watergate regatt, Pärnu, 8.-10. juuli
Muhu Väina regatt, Pärnu-Dirhami, 11.-17. juuli
X-Yachts Scandinavian Cup, Båstad, 28.-31. juuli
X-41 MM, Arendal, 3.-8. august
Ruhnu regatt, 14. august
Helsinki-Tallinn võistlus, 20.-21. august
KJK karikavõistlus, 11. september
Tallinna MV, 2.-3. oktoober

Kolmapäevased seeriavõistlused muidugi ka, pluss teised väiksemad võidusõidud vastavalt sellele, kuidas meeskonna kokku saame. Hooaja suurim projekt on kahtlemata X-41 MM, mis nõuab kõvasti ettevalmistust, aega ja muud ressurssi, aga meeskond on täis tahet seda kõike panustada.

Niisiis hooaja vaikset algust ja suuri plaane silmas pidades saab näha, kas vanasõna "tasa sõuad, kaugele jõuad" ka hooaja lõpuks paika peab :)

Hooaeg on lõppenud

2009-10-25T15:48:00.006+02:00

Eile peeti hooaja lõpuvõistlus. Ilmselt arvestades asjaolu, et purjetamises tuleb nüüd kuni maikuuni pikem paus, panid kohtunikud distantsiks päris pika raja: 2+6-2-6-2-Fo. Kuna kirde ja kagu vahel kõikunud tuult oli 3-6 m/s, tähendas see suhteliselt pikka viibimist Tallinna lahel. Kellelgi polnud selle vastu loomulikult midagi :-)

Võistluse algus oli justkui koopia viimasest kolmapäevast: meie grupis osalesid jälle Charisma, Premium, Sylvia ja Forte, starditi spinnakeridega ning muutuva suunaga tuul lubas ühel halsil Katariina kai juurde välja jõuda, ehkki vahepeal mõeldi ka halssimisele. Märgi võtsime samuti esimesena, kuid erinevalt kolmapäevast olime selleks ajaks järgnevatega juba umbes paar minutit edu saavutanud.

Järgnevad neli otsa Kuuli muna ja Katariina kai vahel olid Forte jaoks puhas rõõm, sest edumaa jälitajatega aina kasvas, meeskond töötas nagu kellavärk ja mitte ühegi manöövriga polnud vähimatki probleemi. Viimast korda Katariina kai idapoid võttes ning finiši poole teele asudes oli vahe järgmisega juba umbes 7 minuti ringis, mis on pigem kohane mõnele Muhu Väina etapile, mitte tavapärasele võistlusele Tallinna lahel.

Enne muulide vahele jõudmist vaikis tuul märgatavalt, kuid kokkuvõttes kõigile võrdselt, nii et meil õnnestus oma edu säilitada ja isegi pisut kasvatada. Jõe peal enne finišit läks veel tihedaks pautimiseks, kuna tuule suund oli selleks ajaks lausa otse vastu. Kuna üritasime jõe laiust maksimaalselt ära kasutada, saime selle eest paraku ka pisut karistada - olles ühel hetkel maksimaalselt paremale tulnud, riivasime kergelt kiiluga põhjas olnud kivi. Mõned minutid hiljem nägime, et täpselt sama kohta tabasid ka Charisma ja Premium. Mõlemal võttis see hoo maha ja tundus, et Premium jäi mõneks hetkeks lausa seisma.

Võistluse kokkuvõttes edestasime 8 minutit ja 14 sekundit teise koha saanud Premiumi, kelle järel tulid Charisma ja Sylvia. Nii suure edu peamisteks teguriteks olid kahtlemata Fortele sobinud ilm ja hooaja lõpuks väga heaks lihvitud meeskonnatöö.

Möödunud hooajale tagasi vaadates tuleb tõdeda, et see on Forte kolmeaastase ajaloo jooksul senistest vaieldamatult edukaim:

Muhu Väina regati võit ja Eesti meistri tiitel;
Baltic Offshore Week teine koht;
Avamere purjetamise Eesti Karika võit;
Tallinna Meistrivõistluste esikoht;
Kalevi Jahtklubi seeriavõistluse esikoht.

Seda nimekirja on kahtlemata päris kena vaadata, kuid uhkeks me seetõttu kindlasti ei lähe - konkurents on tihe ja juba maikuus algab kõik otsast peale.

Käesolevasse aastasse on veel jäänud jahtide väljatõstmine eeloleval laupäeval, KJK hooaja lõpetamine 21. novembril ja EJL hooaja lõpupidu 27. novembril. Kuna nendest sündmustest tõenäoliselt midagi erilist kirjutada ei ole, läheb käesolev blog siinkohal kuni aprilli lõpuni "talveunele". Siiras tänu kõigile lugejatele, sõpradele ja konkurentidele - teiega koos on olnud tore ning kevadel kohtume uuesti!

KJK seeriavõistlus, 21.10.2009

2009-10-21T22:21:00.005+03:00

Täna peeti Kalevi Jahtklubi 2009. aasta seeriavõistluse viimane etapp. Vahelduseks käesoleval sügisel möllanud tormidele ning paduvihmadele oli ilm kuiv ning valdavalt ENE kaartest puhunud tuult algul isegi vähevõitu, ehk siis umbes 3-4 m/s. Distantsiks panid kohtunikud 2+6+Fo, mis tuule suunast tingituna tähendas startimist spinnakeridega.

Meie grupis osales täna 4 jahti - Charisma, Premium, Sylvia ja Forte. Start õnnestus kõigil vähemalt pealtnäha hästi ning esimesse märki purjetati ühel halsil. Kuna tuule suund oli kohati praktiliselt tagant, mõtlesime küll vahepeal ka halssimisele, kuid lõpuks õnnestus siiski ilma liigsete manöövriteta Katariina kai idapoi juurde välja pressida ning see esimesena võtta.

Järgneval krüssuotsal Kuuli muna juurde põhjustas meile põnevust vahepeal Tallinna sadamast startinud Viking Express, millega meie kursid keset merd täpselt ristusid. Kõige teravamate elamuste vältimiseks tegime paar täiendavat pauti, millega mõistlikku distantsi hoides Vikingi tagant läbi saime.

Hämarduvas õhtus silmi pingutades leidsime Kuuli muna märgi ning võtsime selle samuti konkurentidest eespool. Premium ja Charisma olid omavahel päris tihedalt koos, kuid meist juba suhteliselt ohutus kauguses, Sylvia neist veelgi kaugemal. Tugevnevas tuules seilati edasi finiši poole samuti ühel halsil ning ilma oluliste muutusteta positsioonides. Kokkuvõttes saime sellel päris sündmustevaesel võistlusel järjekordse esikoha, sedapuhku Premiumi, Sylvia ning aegade korrigeerimise tulemusel neljandaks jäänud Charisma ees.

KJK seeriavõistluse üldkokkuvõttes olime alates päris esimesest sõidust olnud liidrid ning seda positsiooni kuni lõpuni käest ära ei andnudki. Niisiis saavutasime teist aastat järjest esikoha, edestades teiseks tulnud Sylviat 22 punktiga ning lõpuks kolmanda koha välja võidelnud Premiumi 29 punktiga. Kõik tulemused leiab KJK kodulehelt.

Hooaega me päris lõppenuks siiski veel ei tunnista - kui meeskonna kokku saame, teeme kaasa ka eeloleval laupäeval toimuval hooaja lõpuvõistlusel, mille start on kell 12:00. Enne pikka talveperioodi tuleb ju purjetamiseks veel igast võimalusest kinni haarata ... :-)