teisipäev, 10. september 2013

Tallinna MV lühirajal, 7.-8.09.2013

Tuleb vist öelda, et seekordse võistluse algus polnud viimasel ajal valitsenud ilmaolusid arvestades mingi üllatus - sissejuhatuseks lükati starti tuule puudumise tõttu kohe kaks tundi edasi. Laupäeval kell 14:00 saadi aga võistlusega pihta hakata ning esimesed kaks võistlussõitu maha pidada. Distantsiks oli seekord kaks "vorsti". Paraku oli meie ORC I grupis konkurents äärmiselt kesine - kõik need mehed, kes rajasõite ülistada tavatsevad ning ka need mehed, kes tavaliselt ainult kolmapäeva õhtuteks linnaloa saavad, olid ilmselt naiste käsul kodus ubinaid kokku tassimas või piitsa ähvardusel metsas seente vahel roomamas, nii et merele olid meie grupis tulnud ainult Amserv ja Forte. Aga asi seegi - meil kahel olidki kõige suuremad vaidlused nii EJL Avamerepurjetamise Karika kui KJK Seiko Cup arvestuses selgeks teha.

Laupäevastest võidusõitudest polegi lugeja kahjuks ja meie õnneks midagi asjalikku kirjutada, kuna stardid õnnestusid meil väga hästi, saime kohe kontrolli Amservi üle ning ei andnud seda lõpuni käest. Jah, hääd kaasvõistlejad kirjutavad oma FB lehel, et kevadel vähemaks lõigatud groodiga liiguvad nad vaikses tuules aeglasemalt, aga tuletagem siis meelde, et ka meie ei võistle siinkohal oma suure klassigroodiga, vaid sellest tükk maad väiksema peapurjega. On, kuidas on, aga igatahes laupäeval oli näha, et kohati löödi Amservi peal vist käega - olime neile mingil hetkel just match-race'i parimate tavade kohaselt "silmaka" pannud, kui meie suureks üllatuseks ei pautinudki nad alt minema, vaid jäidki kuni veerandtunniks märgini meie tuulevarju "tiksuma" ... Tõsi, väga palju aeglasemaks nende käik sellest ei läinud, aga sentimeeter sentimeetri haaval libisesime siiski tasapisi ettepoole. Seega siis esimese võistluspäeva järel tabelis 1 ja 1. Kuivõrd piltidelt paistab stardis ja rajal oluliselt rohkem jahte, siis olgu öeldud ka see, et ORC I ja II grupid startisid seekord koos, ehk siis korraga oli liinil 11 purjekat.






Pühapäeval oli Amserv tulnud merele palju sõjakamalt ja sestap tegid nad esimeses sõidus väga hea stardi, käristades vahe Forte ees päris pikaks. Ometi ei andnud me alla ning viimase allatuuleotsa lõpuks põrutasime Amservist ka füüsiliselt mööda, ehkki ümberarvestuses poleks seda vajagi olnud. Teises pühapäevases sõidus olime pidevalt ees ning ainus "iluviga" tekkis kolmandas (ehk siis kokkuvõttes viiendas) võistlussõidus, kus meil poleks tegelikult olnud enam vaja osaledagi - TMV võit oli juba käes ja sestap kindlasti natuke ka "duhh" maha käinud. Nii jäimegi stardieelses pusimises olukorda, kus pärast stardisignaali kogu ülejäänud fliidil vasakuga tagant läbi purjetasime ning selle jooksul Amservile kaotatud maad kuni lõpuni enam tasa ei teinudki. Allatuuleotstel saime küll lähemale, kuid krüssuotstel libises Amserv jälle kaugemale.





Koos Tallinna MV võiduga saime kätte ka järjekordse EJL Avamerepurjetamise Karika ja seda juba päris mitmendat korda. Seiko Cup arvestuses on otsad veel lahti, aga eks see siis edaspidi paista. Esialgu - kohtumiseni kolmapäeval!

KJK-Garmin XV kolmapäevaregatt, 4.09.2013

Kuivõrd käesolev sissekanne eelmise nädala kolmapäevaku kohta saab ajanappuse tõttu tehtud mitmeid päevi hiljem, piirdugem siinkohal vaid lühikese kokkuvõttega. Nimelt viimasel ajal pigem tavapäraseks saanud nõrgukese tuule ja sooja päikesepaiste valguses oli ennast seekordsele 6-1-6-Fj rajale sättinud kobe kogus ORC I grupi jahte - kui lõpuprotokolli uskuda, siis kogunisti 7 alust, ehkki tõele au andes oli merel näha pigem kuut. Tulemuse said kirja esimesed viis, kahele paadile läks protokolli DNF. Meie oskasime seekord teha valestardi ja nii möödus võistluse esimene osa kõiki ülejäänud põhikonkurente taga ajades. Merion X ja Olympic tuiskasid ees minema ja nende püüdmiseks lootust ei olnud, kõigi teistega võis aga siiski võistelda. Järgnevalt mängisid oma rolli nii õnnestunud poolevalikud, kordaläinud tuulemuutuste tabamine, kui ka konkurentide lahjem käik või mõningane ebaõnn, nii et lõpetasime küll füüsiliselt neljandana, kuid ümberarvutuse tulemusel sai sellest teine koht. Võit kuulus igati teenitult Olympicule, kes viimasel allatuuleotsal ka Merion X-ist mööda seilas.