Neljapäev, 26. mai 2011

KJK-Delfi IV kolmapäevaregatt 25.05.2011

Tänane kolmapäevaregatt purjetati sel suvel esmakordselt parajalt priskes purjetuule. Läänekaarte tuul puhus kiirusega 9-11 m/s ja kohtunikud panid distantsiks -2,-8,-2 ja Fo, ehk siis lahtiseletatult Katariina kai - stardiliini parempoolne pöördetähis – Katariina kai ja finiš Pirita jõel.
Rõõmu tegi see, et esmakordselt oli meie stardigrupis väljas 4 jahti: lisaks Sylviale olid Fortele konkurentsi pakkumas 2 ülejäänud Eesti X-41 klassi jahti – Premium ja Lätimaalt taas Eesti lipu alla ostetud endine Bering, mis nüüd kannab nime Olympic. Premiumi roolis oli täna maailmameister Mati Sepp ja Olympicut tüüris Tiit Vihul. Olime lahinguks valmis aga juba enne starti tõdesime, et Sylviale on sellise ilmaga raske vastu saada: pikem veeliin ja raskem kere tagavad tugevas tuules ja teravas laines stabiilsema mineku. Ennustus, et tuleb „Kööbi ilm“, pidas paika.
Stardiliinil valisime kaatripoolse otsa ja suutsime suhteliselt õigel hetkel ka liinil olla, tõsi küll, meie alltuulepoordist startinud Premium hakkas vaikselt kõrgust trügima ja nii olime mõned minutid peale starti sunnitud tegema vahehalsi mere poole. Tallinna lahel kehtiv reegel soovitab sellise tuulesuunaga hoida linna alla. Esimene krüss andis sellele ka kinnituse: kõige alumisena otse linna poole kurssi hoidnud Sylvia oli ülal märgis praktiliselt koos Premiumiga. Forte pööras allatuult paari paadipikkuse kaugusel, Olympic oli meist mõned paadipikkused tagapool.
Taganttuules püüdsime pagisid ja lainet ning hoidsime rohkem paremale rajapoolele. Sylvia seilas samal ajal otse allatuule märgi suunas, Premium sattus tänu meie eest risti läbi põrutanud reisilaevale sundseisu ja sattus luhvates broachi, mis viis meid vahepeal korraks liidrikohale.
Paraku olime sunnitud ootama hetke, mil Premium halsib, sest ise varem halssides oleksime vasakul halsil purjetades paremaga seilavale Premiumile jalgu jäänud. Alltuule pöördetähiseni jõudsime Premiumiga koos sisemise-välimisena. Sylvia võttis märki kohe meie kiiluvees ja pautis esimesena linna poole.
Meie saime otsad klaariks ja tegime sama, Premiumil oli silmnähtavalt probleeme ja ta hävis loovimise algul nii kõrguses kui kiiruses.
Teisel loovimisel hoidsime end vasakpoolsesse rajaserva ja kuivõrd ka tuul keeras vasakule, saime konkurentidest napilt ette. Vahehalssi tehes seilasime kenasti Sylvia ja Premiumi eest läbi ja kui tuul korraks paremale lentsis, pautisime taas linna alla ning lipsasime taas Sylvia vööri eest läbi ning pautisime Premiumile ette ning veidi alla. Siis aga pööras tuul veel 15 kraadi edelasse, tekitades meile ja Premiumile ülekrüssu, samal ajal kui Sylvia surus ennast otse märki.
Allatuult Pirita poole pöörates oli Sylvia Fortest juba selgelt 5-6 paadipikkusega ees. Forte edu Premiumi suhtes oli aga kasvanud samuti 5-6 paadipikkuse peale.
Taganttuules olime kiiremad, vähendasime vahet ja jõel finišeerides hävisime võitjale kõigest 12 sekundit.
Ümberarvestusega kärises meie vahe Sylviaga aga kogunisti 3 minuti ja 37 sekundi peale. Premiumit võitsime reaalajas minuti ja paari sekundiga ja distantsi lõpuosas hästi purjetanud Olympicut 1 minuti 18 sekundiga. Ümberarvestuse järel jäime meist paremat palli omavast Premiumist ette 18 sekundiga ja meist kröömi võrra kehvema palliga Olympicust 1 minuti ja 25 sekundiga.
Oli põnev ja pingeline sõit, loodame sama ka järgmistest.
Kolmapäevasõitude üldarvestuses rebis Sylvia pärast seekordset võitu Fortest 4 punktiga ette: punkte vastavalt 14 ja 10.

Teisipäev, 24. mai 2011

E4 karikavõistlus, 21.-22.05.2011

Võistlusmomenti silmas pidades pole möödunud nädalavahetusel toimunud E4 karikavõistlusest kirjutada õieti midagi - kõige suuremate jahtide klassis rivistusid stardijoonele kõigest Sylvia ja Forte. Esimene neist vähemasti pealtnäha ilma mingite suuremate ambitsioonideta, samal ajal kui meie võtsime seda võistlust kui head võimalust eelolevaks hooajaks lühirajasõitu treenida ning sestap püüdsime igast võistlussõidust ja olukorrast ikka viimast välja pigistada. Lihtsa finišeerimise asemel võtsime seetõttu kõikide sõitude lõpus finišipoid nagu märki, ainult et paremaga ning ka sõitude vahepeal uut starti oodates tegime täiendavaid harjutusi, et mitte lihtsalt niisama aega surnuks lüüa.

Esimese võistluspäeva hommik tervitas purjetajaid korraliku plekiga, nii et esimest starti lükati tunni võrra edasi. Siis aga mingi virvendus tekkis ning anti start kolmele suuremale võistlusklassile korraga. Samasugust ühisstarti kasutati edasi kogu võistluse jooksul, mis vähemasti meie jaoks oli igati positiivne, kuna lubas pisut ka starte harjutada, selmet Sylviaga kahekesi parimale positsioonile pürgida.




Ebaühtlane tuul mängis üsna varsti pärast lähet korraldajatele vingerpussi, kuna pöördus nii palju, et kavandatud rajavõistlusest sai kaheringiline trammisõit ülemisse märki ja tagasi. Meie ainus konkurent ei viitsinud esimesel allatuuleotsal isegi mitte spinnakeri üles panna :-)




Teisest võistlussõidust sai täielik naljanumber, kuna stardi ajal puhus päris normaalne tuul, siis hakkas see aga täiega keerutama ning vahepeal kadus sootuks, kuni teise krüssu lõpuks tõusis lausa 11-12 m/s tugevuseks. Vahepeal oli aga lahel tõepoolest igasuguseid tuulesooni - meid ja teise grupi Cherie'd ajas tuul suure kaarega alumisest märgist mööda - kui siis lõpuks vööri õiges suunas ja märgi poole krüssama saime hakata, krüssasid osad alles ülemise märgi suunast tulevad jahid meile vastu ning veel pisut tagapool olevad jahid sõitsid märgi poole spinnakeridega.

Nagu juba öeldud, tõusis tuul teise ringi ajal tugevuseni 11 m/s ning sestap oli lausa imelik, et kohtunikud nüüd suure hilinemisega rada lühendada otsustasid ning finiši ülemise märgi juures ära võtsid - siit oleks saanud igati korraliku allatuuleotsa õigele finišiliinile. Ilmselt oleksime selle otsaga ka taas piisavalt Sylvia eest ära saanud, kuid nüüd tekkis protokolli väike "iluviga", sest vahepealse plekkimisega ujusid nad meile järele ja lühendatud rajal ei saavutanud me enam vajalikku edumaad.




Vaatamata võetud finišile heiskasime aga ikkagi spinnakeri ning kihutasime kohtunikelaeva poole tagasi. Tegelikult isegi kaugemale, kuna viisime ühele õhtusele üritusele kiirustavad Indrekud jahtklubisse kaldale ära. Merele tagasi tulles olime juba peaaegu muulide vahele jõudnud, kui korraldajad raadio teel teatasid, et laupäeval enam võistlussõite ei toimu. Keerasime nüüd vööri tagasi sadama poole ja siis mõne hetke pärast uuesti merele, kuna vaatamata sõitude ärajäämisele otsustasime ikkagi veel natuke trenni teha.

Pühapäeva hommik oli taas suhteliselt vaikne, kuid kolmanda sõidu start sai siiski enam-vähem ettenähtud ajal antud. Tuul püsis üsna stabiilsena, ehkki pöördus võistluse ajal küll niipalju, et taganttuuleotsi sai jälle sõita praktiliselt ühel halsil. Ilm Fortele ja meestele sobis, vajalikud manöövrid said vigadeta tehtud ja kahjuks peamiselt iseendaga võisteldes rada ka pika edumaaga läbitud sai.




Järgmisest kahest võistlussõidust pole Forte pealt vaadates ikka midagi olulist kirjutada. Võib-olla ainult seda, et ilmselt kõigis võistlejates tekitas mõnevõrra elevust sealsamas kalda lähedal toimunud merepäästeõppus - kaatrid, kopter, pinnaltpäästjad, oranž suits ja puha ... :-)



Viimase sõidu puhul väärib vast märkimist see, et stardis oldi paljudel jahtidel kuidagi varasemast sõjakamalt, nii et tekkis lausa kaks üldist valestarti. Kui siis kolmandal katsel rajale saadi, oli teise grupi Deja Vu teinud ikkagi valestardi, sai seetõttu viimase koha punktid ning mängis sellega maha võistluste esikoha, jäädes kokkuvõttes võrdsete punktidega Brigitta-X järel teiseks. Meil kulges ka selles sõidus kõik muretult, kaotus Sylviale läks nüüd mahaviskamisele ning tabelisse jäi viis võitu.




Pilte möödunud nädalavahetusest näeb Forte maikuu albumis.

Loodame päris siiralt, et sõbrad-konkurendid kah ikka kohe-kohe merele tulevad - kuuendik Eestimaa niigi lühikesest purjetamishooajast saab ju praktiliselt nädala pärast juba läbi.

Neljapäev, 19. mai 2011

KJK-Delfi III kolmapäevaregatt, 18.05.2011

Erinevalt eelmisest kahest kolmapäevakust puhus seekord üpris krapsakas 8-10 m/s edelakaarte tuul ning enne starti arvasime juba, et tuleb üpris pikk distants. Seekord piirdusid kohtunikud siiski rajaga 2+6+Fj, ehk Katariina kai idapoi ja Miiduranna ohupoi paremaga ning siis finiš jõe suudmes. Ajaloolise tõe huvides olgu siinkohal öeldud, et selle väikese "j" tähe distantsitahvlil jätsime me üpris üksmeelselt tähele panemata ja alles paarsada meetrit enne jõele sisenemist märkasime, et finiš seekord muulide vahel toimub. Harjumuse jõud on suur ning kui oled juba mitmeid aastaid teadnud, et tahvlil seisab Fo, siis see väike "j" ei puhu "o" asemel mingit pilli :-) Stardijoonele rivistusid meie klassis taas ainult Charisma, Sylvia ja Forte, ehkki näiteks ka Merion oli lõpuks vette saanud ning kai ääres käis seal tihe toimetamine.



Stardi saime teha kahest konkurendist pealmisena ning pärast seda hakkasime neist tasahilju ettepoole nihkuma. Esialgu tundus kõik enam-vähem sissetallatud rada pidi kulgema: üks paut, siis teine, siis kolmas, siis märgis spinn üles ja Kuuli muna poole minekut.



Pärast viimast pauti oli Katariina kai idapoini jäänud krüssata vist umbes sadakond meetrit, kui paremasse poordi valmis pandud spinnaker enne ettenähtud aega kotist põgenema pääses ja meile korraliku käsipiduri peale tõmbas. Niisugust actionit, mis nüüd lahti läks, pole Forte peal vist päris ammu toimunud, kui üldse kunagi. Igatahes saime spinni niipalju sisse tagasi tiritud, et märk sai võetud ning pärast seda käis veel mitu minutit kõva rahmeldamine, kuna ilmselt hoogsa tagasitirimise tulemusel oli spinn nüüd ka korralikult koos brasside-sootidega keerdu läinud. Kui lõpuks spinnakeri üles saime, oli Charisma meist möödunud ja Sylvia samuti otsustavalt vahet vähendanud, ehkki olime enne oma kohaliku tähtsusega möllu algust neist päris palju ees. Koht kohaks, päris hea eriolukorra trenn oli see kindlasti.



Edasi Kuuli muna poole purjetada õnnestus meil ilma täiendavate jamadeta ning pigem otse vastupidi - väikeste töövõitudega, nii et saime tagasi oma liidrikoha laevastiku eesotsas ning ilma mingite probleemideta läks Miiduranna keratoodri juures korda ka genu üles ja spinn alla saada.



Edasist kurssi Pirita suunas seilasime esialgu genuga, aga siis tekkis moment, kus spinnakeri ülespanek tundus juba võimalik. Nii sai ka tehtud ja seekord taas mitte päris ilma liigsete üllatusteta, kuna genul kasutatud lisasoot jäi spinnisoodi taha kinni ning takistas seega spinnakeril korralikult tuulde minekut. Taas väike action, kuid seekord õnneks oluliselt lühem ja vähem kahjulik kui see eelmine. Seejärel läks päris terav sõit Pirita muulide vahele, mille jooksul ikka aeg-ajalt üle õla vaatasime, kuna vahe Sylviaga polnud ilmselgelt piisav. Kuna nemad spinnakeri ei kasutanud, tundus, et suudame ehk jõe peal võiduks piisava edu saavutada ning sestap tuligi juba alguses mainitud finiš muulide vahel meile mõnevõrra ebameeldiva üllatusena :-)



Ümberarvutuse tulemusel kaotasime küll seekordse etapi esikoha Sylviale 21 sekundiga, kuid positiivse poole peale tuleb kindlasti lugeda saadud treeningut toimetulekuks eriolukordadega. Seda läheb meil kindlasti edasise hooaja jooksul vaja. Hooajaks vajalikke kogemusi läheme kindlasti hankima ka eeloleval nädalavahetusel toimuvale E4 karikavõistlusele.

Neljapäev, 12. mai 2011

KJK-DELFI II KOLMAPÄEVAREGATT 11.mai 2011

Tänane kolmapäevak algas klubi kail kaptenite koosolekuga, kus otsustati, kas nõrgas ja vaikivas tuules tasub ikka merele minna või mitte. Enamus leidis siiski mõistliku olevat kaunist päikselist kevadõhtut merel nautida ja nii seilatigi järjekorras teiseks kolmapäevaregatiks merele.

Üllatusena puhus enne starti oma 4-5 m/s loodekaarest ja kohtunikud otsustasid pöördetähiseks panna Katariina kai poi, mille vasaku poordiga võtmise järel Pirita jõele finišisse purjetatakse. Vahetult enne starti tuul veidi vaikis ja nii jäi Forte starti oma kahe konkurendi Sylvia ja Charisma vastu minut-poolteist hiljaks.

Samas tõdesime juba mõneminutilise seilamise järel, et pole halba ilma heata, sest tänu hilisemale lähtele oli näha, et mida teravamalt suutsime kõrgust hoida, seda rohkem oli meil tuult ja nii olime juba üsna pea Sylviast ja Charismast uhkelt pealtuules möödunud ja poolel teel Katariina kai poole.
Uhkus ajab aga upakile ja nii siis otsustaski vana meid täna karistada, jättes Forte suisa pooleks tunniks „küpsema“ tuuletusse, kus võisime vahepeal üksnes oletada, kummal halsil on kasulikum seista. Rooli jaht enam kuulata ei tahtnud. Tuulepiir terendas meist samal ajal vaid mõnikümmend meetrit eespool nagu õnnetoov kommunism nõukogude rahvale, mis aga teadupärast vaatamata ootustele ja ennustustele kunagi kohale ei jõudnud. Kaval rebane Kööp, kes oli hoidnud rohkem linna alla, sai kusagilt tuulevirve kätte ja nii tekkiski olukord, kus ühel hetkel meiega koos tuuleauku vajunud Charismaga nägime Sylviat ja II võistlusgrupi parimaid jahte horisondil Katariina kai pöördetähist võtmas. Õnneks jõudis kalda poolt tulev tuul lõpuks ka meieni ja nii me oma tubli veerand tundi Sylviast hiljem koos II grupi keskmikega ka pöördetähisesse purjetasime.
Varustatuna äsja läbielatud kogemustega, hoidsime nüüd linna alla ja õigesti tegime, sest Pirita poole kurssi hoidva Sylvia siluett kasvas üha suuremaks. Mitmel korral halssides ja tuulepiiri püüdes, õnnestus meil lõpuks Kööbi meeskond keerutavas tuules kätte saada.
Vahepeal tõsi küll, suutis Charisma Fortest enne Pirita jõe suudmeni jõudmist ka korra pealtuule üle purjetada.
Hoidsime nii kalda ligidale kui saime ja korraks tundus, et oleme juba nii kalda all, et TOP-i hotelli rõdul õlut rüüpavate soomlaste juuksetutti katsuda. Pirita jõesuudmesse toodud finiśiliini ületasime lõpuks minuti võrra enne Charismat ja 2 minutit enne Sylviat.
Tõsi küll, vastu tuli võtta napp aga häbiväärne füüsiline allajäämine II grupi parimatele, kelleks olid Evelyn III ja Bossanova.
Ümberarvestusega kaotasime Sylviale veidi alla 2 tunni väldanud võistluse lõpuks 2 minuti ja 18 sekundiga. Kahe sõidu kokkuvõttes jagame nüüd aga võrdselt 6 punkti.
Oli ilus kevadõhtu. Loodetavasti saavad seni veel kaldal jahte lihvivad konkurendid järgmiseks kolmapäevaks oma alused vette, sest mida tihedam on konkurents, seda sisukam on kolmapäevak.

Neljapäev, 5. mai 2011

KJK-Delfi I kolmapäevaregatt, 04.05.2011

Kalevi Jahtklubi äsja alanud hooaja seeriavõistluse avaetapp sai peetud vahelduvates nõrkades tuuleoludes ning kõigest neljakraadise õhusoojaga, mis merel üpris jäise tunde tekitas. Distantsiks oli seekord 8-2+6+Fo ja meie võistlusklassis rivistus stardijoonele kõigest kolm jahti - Charisma, Sylvia ja Forte.



Esimese vastutuulde pandud lisamärgi võtsime Charisma ja Sylvia ees, heiskasime spinnakeri, tegime seejärel kohe halsi ning asusime suhteliselt otse järgmiseks märgiks olnud Katariina kai idapoi suunas purjetama. Samal ajal eelistasid aga ülejäänud kaks konkurenti Miiduranna sadama suunas seilata, lootes sealt paremat tuult leida. Tuleb tunnistada, et see läks vähemasti Sylvial ka korda, kuna mõne aja pärast olime muutuva tuule tõttu sunnitud halsi tegema ning uus kurss viis meid Sylviaga kokku, Charisma aga oli selleks ajaks veel palju kaugemale merele läinud, sealt siiski olulist võitu saamata.



Järgnevaks pooltunniks kujunes võidusõidust kenake naljanumber, kuna enne teise märgini jõudmist vaibus tuul peaaegu täielikult, teise, kolmanda ja neljanda grupi jahid jõudsid meile järele ning seetõttu olid märgis ühes trobikonnas koos kõikide võistlusklasside jahid, mis tõi kohati kaasa päris üksjagu segadust. Sylvial õnnestus see märk igatahes esimesena võtta ning meie vahele mahtus veel kolm või neli teiste gruppide jahti, Charisma oli aga oma liiga hoogsa mereleminekuga juba korraliku kaotuse saanud.





Tegime nüüd kohe halsi, saime vasakuga enam-vähem õnnelikult märgile lähenenud või selle just äsja võtnud laevastikust läbi ja võisime hakata järgmise märgi peale mõtlema. Õnneks soodustas seda mõtlemist taas kuni 5 m/s tõusnud tuul ning pärast paari õnnestunud pauti purjetasime uuesti kogu laevastiku ette tõusnuna otse Miiduranna keratoodri suunas. Sylvia oli läinud pisut liiga kõrgele ja Charisma omakorda päris palju madalamale, teiste gruppide jahid olid nii meist kui Sylviast juba kaugemale maha jäänud. Nii saimegi kolmanda märgi võtta uhkes üksinduses, kuid siiski veel võiduks mitte piisava eduga Sylvia ees.




Viimasel spinnakerilõigul "Kuuli muna" juurest finiši poole õnnestus meil teha kaks õigeaegset ja hästi õnnestunud halssi, mille tulemusel taas vaikivas tuules üle seitsme minuti Sylviast eespool finišijoone ületasime. Pärast aegade korrigeerimist jäi sellest alles 3:16, mida oli esimese seeriavõistluse võiduks igati piisavalt. Kolmas oli seekord siis Charisma.



Loodetavasti tuleb järgmiseks kolmapäevaks nii rohkem sooja kui ka rohkem osalejaid ...