kolmapäev, 28. september 2011

KJK-Delfi XIX kolmapäevaregatt, 28.09.2011

Tänane kolmapäevak oli Fortele traagiline. Merele minnes oli kõik veel korras aga hetk enne stardiprotseduuride algust keeras tuule NW ja tõstis kõvasti. Meie groot, mis pärit aastast 2007 ja mis üha enam meenutas mõistatust kapsapeast, mida iseloomustab teatavasti väljend „lipp-lipi, lapp-lapi peal“, leidis 12 m/s puhunud sügiseses loodetuules õige hetke meiega hüvasti jätmiseks. Groodi tagaliik rebenes soodinurga lähedalt ja kui püüdsime olukorda päästa rehvi sisse võttes, sattusime vihma käest räästa alla ja tuule käes rapsiv groot oli hetkega üsna mitmest kohast ahtriliigi juurest ribadeks. Mis muud kui puri alla ja mootoriga koju. Meile järgnes ka Merion, kes targu talitades otsustas oma „õhukeseks“ kulunud fokat säästa.

Seega selgitasid seekordse seeriavõistluse parimat Olympic, Premium ja Sylvia, kes ka selles järjestuses lõpetasid. Kokkuvõttes on esikolmikus Fortel 71, Premiumil 58 ja Sylvial 42 punkti.

See, kas Forte jaoks on hooaeg läbi või õnnestub oma päevi näinud teenekas grootpuri veel kokku traageldada, selgub lähipäevil.

esmaspäev, 26. september 2011

KJK-Delfi XVIII kolmapäevaregatt, 21.09.2011

Viimasest kolmapäevakust kujunes vähemasti Forte ja Premiumi jaoks päris äkiline, nagu Priit ja Premiumi rooli hoidnud Mati omalt poolt blogides juba kirjutavad. Seekord distantsiks pandud 1+6+1+6+Fo rajal tekkis seotud olemise ja teeandmise kohustuse teemal mitmeid lahkarvamusi ning "Protest!" karjuti kokku vähemalt neljal korral. Möllavaid emotsioone ei suutnud jahutada ka vesi, mis pea terve võistluse jooksul purjetajatele taevast pähe sadas.

Esimene "protest" kõlas Forte pealt juba stardiprotseduuri käigus, kus Premium meile piisavalt ruumi ei jätnud. Samas poleks meil olnud ka parima tahtmise juures võimalik kurssi muuta, kuna paremas pardas oli meil lõpuks valestardi teinud Olympic. Nii siis punase protestilipu lehvides esimese märgi poole seilasimegi. Enne märki pidasime veel maha ka korraliku pautimisvõistluse, mis võimaldas nii Olympicul kui Sylvial esikaksikule kõvasti lähemale jõuda, rohkem osalejaid meie grupis seekord polnudki.



Järgnenud spinniotsal Kuuli muna juurde püsis vahe laias laastus muutumatuna, kuni märgis Premiumiga kokku saime, kuna nemad halssisid, aga meie pressisime otse märki välja. Meie meelest oleks Premium nüüd pidanud sisemisena tulnud Fortele ruumi jätma, aga Premiumi meelest vastupidi, nii et "protest" karjuti mõlema jahi pealt korraga. Faktiks jääb aga tõsiasi, et kuna ruumi kumbki jaht ikkagi ei teinud, siis tabasime vööriga kergelt Premiumi paremat poordi natuke nende ahtrist eespool. Kahjustused sellest on õnneks mõlemal poolel väga väikesed.



Järgnenud krüssu alguses purjetasime Premiumil hooga alt läbi, siis veel teadmata, et neil põhja alt läbiolevad brassid hoogu pidurdavad. Seejärel pautis Premium merele, samas kui meie parema mineku lootuses kalda alla hoidusime. Meie taktika aga seekord paraku ei toiminud, nii et teist korda Russalka toodrini jõudes oli Premium jälle mõne paadipikkusega ees.



Kuna teise spinniotsa alguses tegeles Premium mingite jamade klaarimisega, saime neile ahtrisse ning algas kõva lahing selleks, et neist mööda saada, mis küll paraku ei õnnestunud. Viimase ponnistusena üritasime Premiumist teravalt üle luhvata ja nad tulid loomulikult kaasa, siis aga läksid vahetult Forte kõrval olles brouchi, nii et pidime suurema tragöödia ärahoidmiseks samuti äkiliselt üles keerama. Siit siis karjuti Premiumi suunas järjekordne protest. Meie omavahelist madistamist kasutas aga Olympic jälle mõnuga ära ja tuli muudkui lähemale, isegi vaatamata sellele, et neil etapi teisel poolel spinn puruks rebenes. Nagu hiljem selgus, mitte ilma kõrvalise abita, aga tol hetkel polnud meil mahti seda märgata.



Viimase krüssu alguses lendas Premiumil lahti grootpurje soodinurk ja nii purjetasid nad tükk aega finiši poole laperdava groodiga, enne kui selle rehvitud said. Päris valus oli seda tuule käes rapsivat grooti vaadata - meie viiendat hooaega purjetav groot poleks sellist asja ilmselt ühes tükis üle elanud, kuna sel paikasid vist juba rohkem kui purje ennast ja hoiame ausalt öeldes hinge kinni, et see veel käesoleva hooaja lõpuni vastu peaks. Samas ainult genu jõul liikus Premium ikkagi nii kiiresti, et mööda me ei saanud ja korraks tekkis kogunisti uus pautimisvõistlus. Finišis oli esimesena Premium, meie kaotasime neile 11 sekundit ja Olympic meile omakorda 18 sekundit. Ümberarvutuse tulemusena sai Olympic seega esimest korda võidu, teine oli Premium, kolmandaks jõudis neli minutit pärast Olympicut finišeerinud Sylvia ning meie jäime viimaseks.

Vastame siinkohal konkurentide tänusõnadele omalt poolt samuti tänuga tiheda konkurentsi eest, kuid samas jääme siiski endale kindlaks, et kolmapäevakud pole just see võistlus, kus peaks olukordi nii nugade peale ajama.

pühapäev, 11. september 2011

Jahtklubi regatt, 10.09.2011

"Pilvede servad on nagu lesta kõhuääred - need on alati kõige mõnusamad", ütles Kalev, kui pärast laupäeval kell 11:05 antud starti Katariina kai poole hakkasime purjetama. Algas KJK Caprice Cup osavõistluseks olev Jahtklubi regatt, kus distantsiks seekord Katariina kai idapoi, Miiduranna keratooder, Suurupi 2. teljepoi, Tallinna 3. teljepoi ning seejärel finiš Pirita jõel. Alguses puhus tuul 320-330 kraadi pealt tugevusega 2-3 m/s, hiljem tõusis see 7-9 meetrini sekundis ning keeras 270-300 kraadile. Tuleb vist öelda, et konkurents oli paraku laupäevale omaselt hõre, sest esimeses grupis oli rajal ainult kolm jahti - Olympic, Sylvia ja meie. Kuna Jaak ja Indrek tegid kaasa Tallinna lahel toimunud Melges 24 võistlustel, hoidis Forte rooli seekord Tammo.




Nagu juba öeldud, hoidusime võimalusel pilveservade alla ja nõnda hakkasime kohe pärast õnnestunud starti Olympicul ja Sylvial eest ära libisema. Oli näha, et nendel ei õnnestunud paraku tuule faasidega nii hästi kaasa minna kui meil. Esimese märgi võtsimegi seetõttu juba kolmeminutise eduga Olympicu ees ning Kuuli muna juurde jõudes oli vahe veninud 4 minuti peale.





Järgnes pikk krüss Suurupi 2. teljepoi peale. Mõneks hetkeks valmistas meile konkurentidest oluliselt suuremat muret Tallink Superstar, mille kurss meie omaga suhteliselt konkreetselt ristus, kuid õnneks otsustas viimase kapten siiski Forte tagant läbi keerata. Aitäh!




Suurupi 2. teljepoi võtsime umbes 9 ja poole minutilise eduga Olympicu ees. Siit läks üles spinnaker, millega seilati Tallinna 3. teljepoi juurde ning ka sealt edasi finišisse. Mandri kohal oli juba alates võistluse algusest näha tugevaid vihmahoogusid, samas kui merel kõigi purjetajate rõõmuks kuiv ilm püsis.





Viimase märgi juures oli meie edu Olympicu ees juba enam kui 10 minutit, millest piisas selleks, et pärast neljatunnist võistlust ümberarvestuse tulemusel teise koha saanud Sylviat kaheksa minutiga edestada. Auhinnalise kolmanda koha teenis Olympic 38 sekundit Sylviale kaotades. Oli igati mõnusas ja asjalikult rahulikus õhkkonnas toimunud purjetamisvõistlus.

kolmapäev, 7. september 2011

KJK-Delfi XVI kolmapäevaregatt

Tänase 7-9 m/s puhunud kagutuulega pandi esimesele ja teisele grupile kohtunike poolt päris pikk distants: 8-6-8-6-8-6-Fo, ehk sisuliselt kolm ringi muulide lähedale pandud vastutuulemärgi ja Miiduranna ohupoi vahel, pluss algatuseks esimene lühike krüssuots ja lõpetuseks finiš Pirita jõel. Meie grupis osales seekord kuus jahti - Premium, Olympic, Lady Bird, Merion, Sylvia ja Forte.



Start õnnestus taas üpris hästi, mis võimaldas esimest märki Premiumi ja Olympicu ees esimesena võtta, ehkki vahed olid päris väikesed. Järgnenud allatuuleotsal püsis vahe Premiumiga napi, kuid stabiilsena. Alles enne pöördemärki saime õnnestunud manöövrite tõttu vahet õige pisut suurendada.




Järgnenud krüssuotsal saime vahet grammikese suuremaks, osalt ka seetõttu, et etapi teisel poolel tekitasid Premium ja Olymic omavahel tõsist konkurentsi.



Teisel allatuuleotsal libisesime konkurentidel taas õige pisut eest ära. Enne allatuulemärki tehtud manöövrid läksid ka nüüd igati hästi, välja arvatud see, et halsi käigus sai Margus poomiga päris korraliku obaduse vastu pead, mille tulemusel lendasid paraku merre tema prillid ja olukord oli natukeseks ajaks üpris verine.



Edasine võidusõit kulges ilma suuremate vahejuhtumita kuniks järgmisel ringil taas Kuuli muna märgi juures tagasi olime - spinnakeri allavõtmise käigus kukkus see nüüd vette, nii et parempoolne spinnisoot ja -brass läksid põhja alla. Mingisuguseid sekundeid siia kindlasti kadus, kuniks olukorra klaaritud saime, ehkki vahe jälitajatega püsis hinnaguliselt siiski enam-vähem võiduks vajalikuna.

Viimane krüss finiši poole läks esialgu samuti igati lubavalt, kuni lõpus liiga vara jõesuudme poole pautisime - vahetult enne muule pidime seetõttu vaikivas tuules paar lisapauti tegema, samal ajal kui Premium ja Olympic tagant mühinaga lähemale purjetasid. Nii siis läkski, et etapivõidu sai Premium kahe sekundiga Olympicu ees, kellele meie kolmanda koha omakorda üheksa sekundiga kaotasime. Järgnesid Sylvia, Merion ning seekord viimasena Lady Bird. Tänud ka ilmataadile, kes õhtuks lubatud vihma alles siis taevast alla lasi kallata, kui jaht kenasti kai ääres ära klaaritud sai.

pühapäev, 4. september 2011

KJK Sügisregatt, 3.09.2011

Laupäeval toimus Kalevi Jahtklubi Sügisregatt, mis oli ühtlasi ka KJK Caprice Cup osavõistluseks. 3-6 m/s tuul puhus alguses 320 ja 340 kraadi vahel kõikudes, pärastpoole käis ära põhjas 0-5 kraadi peal ning võistluse lõpupoole jäi lengerdama 315-330 kraadi vahele. Meie võistlusgrupis osales ainult kolm jahti - kõigest nelja mehega väljas olnud Sylvia, samuti vähendatud tiimiga purjetanud Lady Bird ning täies koosseisus Forte.

Distants oli seekord päris pikk: 6-2+5+1-6+F - kõik juba kolmapäevastelt regattidelt teada-tuntud märgid, välja arvatud sel hooajal esimest korda "programmis" olev Tallinna 2. tsentripoi (märk nr 5), mis tuli seekord paremale jätta. Start anti 1. ja 2. grupile korraga ning see õnnestus meil laeva juurest väga hästi, nii et asusime kohe kogu võistlust juhtima.



Kuni teise märgini püsis Lady Bird meil üpris hästi ahtris, kuid siis hakkas vahe järjest suuremaks kärisema, nii et neljandas märgis oli see füüsiliselt juba mõni sekund alla nelja minuti. Teadsime, et peame neid edestama iga võisteldud tunni kohta umbes 30 sekundit ning aega oli selleks hetkeks kulunud natuke üle paari tunni. Sylvia aga oli nii hõreda koosseisu kui ebaõnnestunud poolevalikute tõttu jäänud juba väga kaugele ning kaotas üksjagu ka päris paljudele teise grupi jahtidele.




Viimase kahe lõiguga Miiduranna keratoodri juurde ning sealt finišisse õnnestus meil edumaad veelgi suurendada, nii et ümberarvestuse järel saime ca kolm tundi kestnud võistlusel esikoha umbes nelja minutiga Lady Birdi ees ning enam kui 21 minutiga Sylviat edestades.