Esmaspäev, 16. august 2021

ORC maailmameistrivõistlustelt tubli esitus ⛵️💪🏼

 Hooaja olulisim regatt, Alexela ORC MM lõppes Forte meeskonnale 7nda kohaga 34 osavõtjaga B-grupis.





Regatti alustades ja osavõtjate nimekirja hinnates oli selge, et X-41 jahtide viimaste aastate tulemuslikkus B-grupis pannakse tõsiselt proovile. Lisandunud on 2020. aasta uue disainiga Grand Soleil 44, kaks Club Swan 42-te, juba varasemalt B-grupis võite noppinud Landmark 43-d ja Eesti kamaral ehitatud, kuid maailma tipp jahidisaineri kavandatud E-44 – kõik on füüsiliselt X-41 jahtidest kiiremad. Kui varasemalt olid X-d B grupis alati kiireimate jahtide seas, siis nüüd ollakse parimal juhul keskmikud, mis oluliselt muudab lühirajal taktikalisi võimalusi ja valikuid, mis igal juhul oluliselt vähendab oma valemi välja purjetamise tõenäosust. Kuna X-d on ka väga võrdsete kiirustega, siis kujuneski tihti nii, et kiired jahid, küll mõnede eranditega, läksid kohe peale starti oma teed ja siis olid 5-6 X-i omavahel kemplemas koos mõnede vähem kiiremate meeskondadega, kellel ka jahid X-dest reaalselt kiiremad. B-grupi võitjatest polegi midagi erilist rääkida, kui et neil oli selgelt parima kiiruse koefitsendi ja reaalse kiiruse suhtega jaht. Nägime neid mitmes sõidus stardis suuremal osal fleedist tagant läbi purjetamas ja olime nendega esimeses märgis mitmeid kordi väga lähestikku, kuid lõpuks leidsime nad ikka lõpp-protokollis 3 parima seast. Üldjuhul kui kiire jaht kohe stardist minema ei kihuta ja aeglasemaid segama ei hakka, ei õnnestu neil oma jahi balli välja sõita, eriti tihedas fliidis, kuid siin oli tegu selge erandiga.  Pikkadel sõitudel ei olnud kellelgi isegi varianti neile vastu saada, ka olukorras, kus pikima offshore sõidu esimesel poolel läksid kõik kiired jahid valest suunast tuult püüdma. Ehk siis, selle jahi tellimustega lähiaastatel probleeme ei peaks olema.

Eesti tiimid läksid kindlasti regatile vastu oma võidu ootustega ja mitte väikese rahakotiga. Parima tulemuse tegi Katariina 2 meeskond. Kas saavutatud 2. koht neid ka rahuldab arvestades tehtud panuseid, pole nii kindel. Meie kodune seni tuliseim konkurent Olympic ei hoidnud küll lõpuni oma poodiumi kohta, kuid tegid siiski super võistluse, igal juhul õnnitlused corintian arvestuse maailmameistritiitli puhul! Tõeliselt hea mulje aga jättis sakslasete X41 Sportsfreund tiimi sõit läbi regati, kes näitasid fliidis minu hinnangul kõige meisterlikumat purjetamist fliidi enam mitte kiireimate jahtide hulka kuuluva ratsuga. Kokkuvõttes 3. koht võeti stabiilselt heade startidega ja esimese loovimise väga targa taktikaga, kus kogu fliit veel tihedalt koos. 
 
Forte esinemise osas on mitmeid tundeid. Hea meel on tõdeda, et regati lõpu osas suutsime ennast oluliselt paremini realiseerida, kui alustasime tõusu koondarvestuses 11ndalt kohalt. 6. koht jäi lõpuks ühe punkti kaugusele.  Ehk siis tulime piltlikult öeldes tanki alt enam-vähem välja, mis näitab tiimi südikust ja tugevat sisu. Võistluse esimene ja pikim offshore sõit algas meile väga hästi, kus esimes pikas krüssus liikusime selgelt tõusvas joones ning suutsime oma esimeses märgis tehtud positsiooni valikuga kaotatu tasa sõita. Ka alla tuules gennakeriga minek läks väga jõudsalt, kus taha vaadates oli raske konkurente äragi tunda, kuni sõitsime vastu seina ehk plekki ning nagu ikka, toob tagant tulev tuul konkurendid tagasi ühele joonele, aga selle erinevusega, et tuulega tagant tulles on sul võimalus valida ees seisvate konkurentide suhtes eelistatum positsioon. Soome ranniku vastaspoolelt tagasi krüssates tabas vihma- ja äikesepilvede alt tulev tuule tugevuse tõus meie nõrka kohta, kus meil teatud tuulevahemiku jaoks paraku ei ole head eespurje ning tuli ette võtta purjevahetus. Mis aga tähendas paari minutilist sõitu väga valel halsil. Kõige pimedamal ajal tabas meid lisaks ka elektroonika vingerpuss, mis pärssis juba selgelt meie võitlusaimu (mida pimedas leeotstel on ülioluline üleval hoida) kuni saime varahommikul viimasel külgtuule otsal panna peale terava tuule gennakeri. Selle abil saime vahepeal eest minema kihutanud X-d ka kätte, kuid balli arvestuses nii pika sõidu peale tuli siiski rahulduda 8nda kohaga.



 
Edasi juba lühiraja sõidud, kus esimene päev algas kohe tehniliste probleemidega päeva mõlemas sõidus. Esimeses sõidus läks peale head starti ja esimese krüssu esimest poolt aga kõik nii valesti kui minna sai. Kiiremad jahid ei lasknud meil distantsil fliidist läbi crossata ja krüssu lõpus toimunud tuulepööre kukutas meid fliidi keskele. Siis veel mõned halvad taktikalised otsused ja tulemuseks 18. koht. Saada kohe võistluse algul potentsiaalne mahavisatav koht protokolli ei lisa just enesekindlust. Teine sõit sujus vaikses tuules juba paremini, kahjuks viimasel allatuule otsal andsime minuti ära vale gennakeri valikuga. Lõpuks tubli 4. koht, mis meeskonnas paraku just viimase otsa kaotuse tõttu naernägusid ei esile ei toonud. Regati algus polnud just tugev, kuid kõik oli veel võimalik. 
 
Teine lühiraja päev kujunes aga selgelt altminekuks. Stardid ebaõnnestusid, teise sõidu esimese krüssuga tegime küll väga tugeva sõidu ja olime konkurentsis tagasi, kuni saime kaks silmakat, mis kukutas meid tihedalt koos oleva pundi taha, kust gennakeriga allatuules pole muud võimalust kui minna teist raja poolt proovima. Siis üllatas meid gennakeriga tehtud tehniline apsakas ja oligi game over.




Lühikesel offshore etapil oli tiim tagasi oma senises headuses: võitlusvalmis ja hea tiimitööga, õiged taktikalised valikud, õnnestunud purje valikud/vahetused ja südikas allatuule tehnika andsid sõidu kokkuvõttes 4nda koha.



 
Viimase päeva tuuleolud, 10-13 m/s pani juba kõikide meeskondade tehnilised oskused tõsiselt proovile. Peab tunnistama, et meil ei olegi hooaja jooksul olnud võimalust gennakeri sõidutehnikat sellistes oludes treenida. Aga tõime kastanid tulest välja ning 4nda ja 7nda kohaga tõusime koondarvestus pea maksimumini, mida regati kesine keskosa meil veel võimaldas. Nagu öeldud kokkuvõttes 7. koht ja 6. koht jäi vaid ühe punkti kaugusele.
 
Suures pildis võiks hinnangut anda läbi kolme vaate. Jahi ettevalmistus, meeskonna ettevalmistus ja võistlustel eelneva kahe potentsiaali realiseerimine tulemuseks. Nagu nägime võitsid meid 2 X-41 meeskonda, mis kasutasid endiselt spinnakeride setti ja neist parim võttis ka pjedestaalil koha. Gennakeridega X-dest olid meil kasutuses olevad gennakerid kõige suuremad. Lisaks on meil erinevusi Olympicu ja Premiumiga ka muid, kuid need on seotud jahtide ümberehitustega, mida Forte ei ole seni väga piiratud rahakoti tõttu ette võtnud. Meil oli aasta algul otsustada, kas teha kodustest kokurentidest midagi erinevalt. Tervikuna tähendas see meile riski, kas suudame gennakerid ja suuremad allatuule ruutmeetrid fliidis maksma panna? Eestis võisteldes, kus 3 X-i seni omavahel maid jagasid oli 50 sekundiline koefitsendi erinevus tunnis veel realiseeritav, MM-i ülitihedas fliidis lühirajal kiiremate jahtide keskel oli see juba suurusjärgu võrra keerulisem ülesanne, offshore osas sõltus suuresti tuule tugevusest ja kasutatud valemist. Trollibussi rada purjetades ei mängi kindlasti välja, taganttuules kui tuul püsib enam-vähem stabiilsena oleme näidanud päris head minekut küll. Eks näis, kas seni spinnakere kasutavad soomlased ja sakslased panevad ka oma spinnidel kotisuud kinni ja kas edaspidi algab gennakeride optimeerimine, et oma jahi koefitsent teha konkurendist ikka veidikese aeglasemaks. Kuuldavasti see siinmail juba nii ka käib 😄 Meie reaalsete võimaluste juures usun, et tegime õiged valikud.




Teine teema on ettevalmistus, et uue purjestusega ka soovitud tasemel hakkama saada, ning võistluste tulemuslikkus. Nagu öeldakse, numbrid protokollis ei valeta, ehk siis oli raskeid kohti ja taktikalisi otsuseid, mida oleks saanud paremini teha. Meeskonna koostööbaas on aastatega nii palju paigas, et ka hooaja jooksul vähe merel käinud mehed tegid oma töö ära ja tavapärase nädalase Muhuväna regatiga saime oma gennakeride ohjamise samuti toimima. Võistluse käigus tegime mitmeid häid sooritusi, mis annab kindlust edaspidiseks ja motiveerib rahvusvahelistel võistlustel kaasa lööma.  Kokkuvõttes oleme tulemusega rahul!






Täname meie peamisi toetajaid, Alexela ja SEB. Tänsusõnad saadame super tööd teinud regati korraldajatele, kodus MM-l võistelda on ikka suur privileeg. Tervitused headele konkurentidele ja siirad õnnitlused võitjatele! Peatsete kohtumisteni stardis!

Esmaspäev, 28. juuni 2021

Eesti meistrid 2021! 🏆

 Hooaeg on täie hooga käima läinud, lisaks kolmapäeva võistlustele on maha peetud 2 ülitiheda konkurentsiga lühiraja võistlust, millest viimane, Eesti Meistrivõistlused, oli kahtlemata kaalukaim. Ega enam täpselt ei mäletagi, millal meil õnnestus Eesti meistrite selgitamisel poodiumi kõrgeimale astmele jõuda. Tuleb tunnistada, et aastal 2007 tehtud investeering X41 tüüpi jahti on ikka uskumatult hästi ajale vastu pidanud, kuigi tuleb tunnistada, et ilma jahi arendamise ja modifitseerimiseta ei oleks Eestis poodiumile enam asja. ORC fliiti on lisandunud hulgaliselt uue disainiga purjekaid, kes kohe ka hoogsalt medalite jahtimisel edu saavutasid. Seda enam tuleb tunnustada selle aasta EMV ORC 1. grupi esikolmikut, kuhu jällegi platseerusid ainult X41-d, kõik küll veidi erineva purjestusega, aga endiselt igas sõidus omavahel iga sentimeetri eest armutult maid jagamas. Kui oleks see võistlus peetud koos soomlastega BOW regati raames, nagu algselt plaanitud, oleks fliidis olnud veel lisaks 2 või 3 soomlaste X41 tüüpi jahti.

Aga nüüd võistlusest endast.

1. sõit – üld punktiarvestuses, mitte mahavisatav, koefitsendiga 1,4, seega eksimisruumi minimaalselt. Soojakraade pole mõtet kommenteeridagi ja tuul ideaalne purjetamiseks, 6-9 m/s. Kuna X-d on kõik pea sama kiirusega jahid, siis võib-olla on see ka üks põhjus, miks esimesed kohad võtsid just Forte, Olympic ja Premium. Pikal sõidul on kindlasti võtmekohaks võimekus 8 tundi 100% pingutada, üksi ilma lähedal asuva konkurendita on seda ülimalt keerukas saavutada. X-de puhul lihtsalt muud variant ei ole, iga väike  taktikaline eksimus või mitte piisav kiirusele keskendumine kogu meeskonna poolt, tuuakse konkurentide poolt sulle kaotatud vahemaa näol ilusti kandikul kohe nähtavaks. Forte peal tegi meeskond super tööd, alustades esimese lühikese tihttuule ja seejärel kohe terava baakstaagi otsaga, kus gennakeri abil õnnestuski liidri positsioon kätte võidelda. Enne pikka krüssamist konkurentidest ette saamine määraski suuresti kogu võistluse tulemuse. Tagantjärele analüüsides oli meie võit väljapandud distantsil võimalik ainult juhul kui suudame vastutuule otsaga kuni Lohusalu all oleva pöördemärginini tekitada piisava edumaa. Tagant poolt rünnnates, teades Olympicu kiirust, oleks see olnud ülimalt keeruline. Pikk allatuule ots üle 7 m/s tuulega Lohsalu alt Naissaareni kujunes  täiesti tagantuules purjetamiseks, kus me kõigist pingutustest hoolimata oma gennakeriga konkurentide spinnakeride ja stay-sailide vastu ei saanud ja füüsiline liidri koht tuli loovutada Olympicule. Ligi 4 minutiline edu muutus 1 minutiliseks kaotuseks, samuti võttis meilt 4 minutit tagasi ka Premium.



Erinevaid emotsioone oli kogu tiimil ühest äärmusest teise – nii see purjetamine õnneks või kahjuks juba on. Edasi kuni finišini enam midagi värvikat ei toimunud ja olime füüsiliselt finišis teised. Piisavalt tugeva tuulega tagantuule ostel, kus spinnakerid võimaldavad gennakeridest reaalselt paremat kiirust, oli ka oodata, et konkurendid tagant kihutades meile peavalu tekitavad. Aga meil puudus reaalne kogemus, kui palju valem seda erinevust arvestab, lõpptulemus aga andis Fortele teenitud sõiduvõidu. Seega hea algus regatile tehtud!



Laupäev-pühapäev toimunud lühirajasõidud toimusid ilmselt kaldalt vaadates väga sarnastes oludes, aga purjetades toimisid ikka üpris erinevad loogikad, sõltuvalt kui ühtlane oli tuule tugevus üle platsi, kust suunast tulid tõstvad tuulepagid ja kus oli tõenäosus jääda tuuleaukudesse. Laupäeval, kus tuul toimetas nagu jumal juhatas, suutsid stabiilsemalt häid sõite teha pigem fliidi aeglasema kiiruse koefitsendiga jahid ja teise päeva järel oli koondarvestuses seis jätkuvalt 6 meeskonna seas väga tasavägine. Meil seejuures vanaga head läbisaamist ei olnud, roolimehena tegin ise lisaks veel palju vigu ja päev tervikuna kujuneski pigem ebaõnnestumiseks.  Sõitude kohad 5, 6 ja 3 andsid kokkuvõttes meile siiski kokku veel teise koha punktid.  Üheks põhjuseks kindlasti ebastabiilsed stardid, kus vaba ruumi leidmine ja kiiruse kogumine tiheda fliidiga stardiliinil tahab veel harjumist. Kui midagi ebaõnnestub, siis tuleb see osata ka seljataha jätta, sest homme on uus päev! Ja nii oligi, pühapäevane sooritus oli meil juba täitsa teisest puust. 2 esimest sõitu õnnestusid heas ühtlases tuules väga hästi. Allatuule otstel andis seekord ka gennaker oma olulise panuse, sest tuule tugevus ei olnud üle piirist, kus oleks tulnud lihtsalt võimalikult otse alumise märgi poole purjetada. Nii suutsime allatuules tekitada sõidu võitmiseks vajalikku edumaad. Tulemuseks kaks sõiduvõitu esimestes sõitudes, aga jällegi raskused viimases sõidus, kus tuuleolud muutusid väga etteaimatuteks. Kokkuvõttes piisas Fortele sellest meistritiitli võitmiseks endise valitseja Olympicu ja väga südikalt areneva Premiumi tiimi ees!



Talvised otsused jahi ettevalmistamisel on tehtud, edasine sõltub juba vana soosingust ja meeskonna tublidusest. Märjukesega vetevanale pole me igatahes koonerdanud! Oleme saanud Forte hästi liikuma nii krüssu otstel kui allatuultes. Pole midagi öelda, gennakeridele üleminek on toonud ka vanadele kaladele sära silmadesse, mis annab lisamotivatsiooni uute trikkide õppimiseks.  Selge, et parandamise kohti jagub veel küllaga, et südikatele konkurentidele ja endistele trooni valitsejatele meelehärmi valmistada. Kuuldavasti on ka konkurendid siin oma taganttuule purjestust veel hooaja sees üle vaatamas, mõned tiimid täiendavad oma meeskondi profipurjetajatega Euroopast. Nii, et MM-ks panused kasvavad.



Täname vetevana, võistluste korraldajaid, ambitsioonikaid konkurente! Ees ootavad Muhuväina regatt ja ORC MM, kohtumiseni merel!




Teisipäev, 25. mai 2021

KOKKUVÕTE 2020 JA 2021 SISSEJUHATUS

Forte blogis on olnud üsna pikk vaikuse periood, vahepealne infovoog on mugavuslikel kaalutlustel kolinud FB lehele, kuhu paraku pikka juttu pole kombeks kirjutada. Kuna meie FB lehel on jätkuvalt huviliste ring olemas, siis püüan siinkohal meie suureks paisunud info võlga veidi vähendada. Paaril viimasel hooajal pole me endile erinevatel põhjustel suuri eesmärke seadnud, aga oleme Eesti olulisematel regattidel ikka väljas olnud ja püüdnud realiseerida oma hetke võimalusi parimal moel. 

2020 hooajal hakkasime selle aasta MM-i silmas pidades jälle tasapisi hoogu koguma, soetasime uue North Sails groodi ja ühe uue genua, samuti lisasime nii võistlusväärtuse parandamiseks kui tugevamas tuules jahi stabiilsuse parandamiseks ligi 350 kg tina pilssi, mis etteruttavalt öeldes võimaldasid meil konkurentidega jälle tõsisemalt rinda pistma hakata. Meie jaoks hooaja esimesel  suuremal mõõduvõtmisel, Muhu Väina regatil, oli meie purjede set veel väga ajast ja arust, kuid võistlus andis üle pika aja jälle selgema pildi, mis suunas tuli edasi mõelda. Regati kokkuvõttes, esimese ja viimase etapi võidud ning kokkuvõttes viimase sõiduga pjedestaalile tõusmine, oli positiivseks üllatuseks meile endilegi. Olgu ääremärkusena lisatud, et oma osa sellel lõpptulemusel oli läbi regati pjedestaali kurssi hoidnud Postimehe tiimi ebaõnnestumine viimasel etapil ja meil oli seevastu mõnel etapil ka parasjagu ekstra õnne.

Hooaja esinduslikuima regati Eesti-Soome meistrivõistluste Baltic Offshore Week’le saime peale juba uue groodi, värske light genua ja läksime tagasi oma vanade WB spinnide peale, mis tõid meid juba tõsisemalt kõige kõrgemaid kohti nõudlema. Tulemuseks kokkuvõttes teine koht viimaste hooaegade Eesti ORC 1. grupi valitseja Olympicu järel. Regati võit jäi meie jaoks viimase sõidu starti, kus soomlaste 52 jalane TP52 oma kontrollimatu kiirusega meid sisuliselt rajalt maha sõitis. Kaldal asju klaarides surus soomlaste kapten meil tänutäheks kätt, et me jahtide kokkupuute vältimiseks nende pukspriidi terveks jätsime ja 20 000 eurot kulusid säästsime. Aga see selleks. Oluline oli teadmine, et jahi ja tiimi võimekus on uuel tasemel, sh ka vahetusmeestega ja -naistega kriitilistel positsioonidel.  Ja mõned etteasted peitsid endas rohkem väärtust kui ehk mõne sõidu võitmine, mis muidugi ka oluline. Teadsime, mis purjestusega ikka kannatab võidu sõita ja millistes oludes ja kuidas konkurendid on edenenud. Samas üks asi tundus X41-de puhul veel toimivat – kui võistluse ajal meeskonna poolt lihtsalt kõik õnnestub, sh üpris kapriissest jahist ka stabiilselt kiirustargetid välja võluda, pole platsil ükski konkurent võitmatu. Kuid mis peamine - hea oli tõdeda, et juba tehtud modifikatsioonid liikusid õiges suunas ja meeskonna hea vaim ja meeskondlik potentsiaal on Forte tiimis endiselt olemas. 

Hooaja krooniks saime lõpuks kätte ka ühe magusa võidu, kus jällegi viimase etapiga tõusime Eestis ilmselt oma pika kestvuse tõttu ühe  kõige raskemini võidetava võistlusformaadi - kolmapäevakute seeriavõistluse hooaja kokkuvõttes kõrgeimale astmele. Seekord osutus pearivaaliks sisuliselt tervet hooaega valitsenud Matilda meeskond. Kui siin midagi välja tuua, siis peamine tugevus Forte tiimis oli läbi hooaja toiminud piisavalt pikk pink, mille tulemusel oli Forte igal kolmapäevakul hästi mehitatud. Niipalju siis 2020 hooaja kokkuvõtteks.

2021 hooajale vastu minnes näitas tõsise mõtlemise koha kätte eelmisel suvel pea võitmatut taset näidanud jaht Matilda, kus 2 erinevat meeskonda võitsid sama jahiga ülekaalukalt 2 Eesti suurimat regatti. See pani tõsiselt kukalt kratsima just seetõttu, kuidas mõjutas jahi võistlusväärtust spinnakeride asemel ainult gennakeride kasutamine. Fortel seevastu ei olnud viimaste aegade tähtede vastu välja käia ühtegi väga selget konkurentsieelist, olgu see mõnel kursil ekstra kiirus või tuule vahemikus kergemini välja purjetatav võistlusväärtus.  Ühtepidi on meil suht keeruline seis teiste X-41 tüüpi jahtidega, mis on ümber ehitatud kiiludega ja suurendatud genudega krüssu kurssidel oluliselt kiiremaks muutunud ja teisalt tugevamate tuultega näitasid ennast väga hästi lisaks  Matildale ka Adelante, Postimees ja Credit 24. Oli selge, et vähemasti uued allatuule purjed on miinimum programm, kuna kiilu ümeberehitamine ja vöörstaagi ette poole viimine koos uute eespurjede soetamisega ei ole rahaliselt meie jaoks toimiv suund.

Kui endal teadmist vähe, tuleb appi võtta eksperdid ning istusimegi talvel Eesti parima ja kogenuima purjede asjatundja - Peter Saraskiniga maha, abiks exelid ja ORC valemid. Oleme olnud pikki aastaid North Sailsi fännid, kuid spinnide valikul viimastel aastatel just eelarvelistel kaalutlustel pidanud ka muid valikuid tegema. Tõe huvides olgu öeldud, et WB spinnid on meile läbi hooaegade allatuultes piisavalt head kiirust andnud ja aidanud mõnegi tiitli koju tuua. Selle mõtteharjutuse tulemusena ja tänu uue toetaja Alexela abikäele jõudsime otsuseni, vahetada oma vanad kolletunud spinnakerid uute ja krabisevate  gennakeride vastu ning vööri tuli juurde ehitada ka pukspriit. See otsus kätkes endas piisavalt palju riske, kuid lisas parasjagu närvikõdi meile endilegi. Üks asi on numbrid exelis, teine asi on need numbrid merel ka näidikutel ja protokollis välja sõita. Igal juhul on meeskonnal meeled elevil ja motivatsioon laes, sest palju seni kokkuharjutatud kogemust tuleb mõneks ajaks seisma panna ja hakata vanas eas uusi trikke selgeks õppima. Seni oleme ju kõik oma 14 varasemat hooaega harjutanud spinnakeridest maximumi välja võtma, mis ehk ongi meie üks tugevamaid külgi läbi aastate olnud.  Gennakeridega on meil õnneks Tammo näol olemas üpris kõva kogemus  omast käest võtta, mis on kaasa võetud Eesti läbi aegade edukaimast ja jätkuvalt maailma absoluutses tipus olevast Melgese tiimist Lenny.

Kuidas meil see õppimine läheb ja alanud hooaja võistlustest lähemalt tuleb juttu juba mõnes järgmises kirjatükis.

 Merel näeme!

 

 

Esmaspäev, 5. september 2016

Tallinna meistrivõistluste II päev

Esialgselt lubatud vihmapilvede asemel paistis Tallinna lahel päike ja puhus 7-8 m/s edelatuult, mis lubas korraldajatel kenasti läbi viia 3 võistlussõitu.
IV sõidus jäime stardis karpi kinni ja kui siis paremal halsil hoo üles saime, pautis meie all äkki vasakule halsile Reval Cafe, kellel meie ahtrist läbi vallamiseks selgelt ruumi väheks jäi ja nii ta siis raksatas meile vasakusse poordi leitvaageni kohale. Meie poolt vaadates ei olnud seda "kuuma suudlust" kuidagi võimalik vältida.
Kokkupõrkes sai lisaks augule poordis, põrutada ka sünnipäevalapsest roolimehe Jaagu varvas. Juhtub ka parimas peres, aga kahju on ikka. Lõi sõidurütmi katki ja jättis jälje kogu päevale. Avaloovimisel kaotasime päris mitmeid paadipikkusi ka paremal halsil tulijatel ahtrist läbi vallates. Finiśiks suutsime end füüsiliselt 2. seilata, kuid selles sõidus kõrgemale 6. kohast ei kerkinud. Võitis Premium KatariinaII ees.
V sõidus tegime hea stardi ja juhtisime võistlust kuni teise loovimiseni, siis tuli paremalt rajapoolelt teisel päeval heasse hoogu läinud Premium ja suutis vahet ka viimasel alltuuleotsal kasvatada.Finiśi sekunditemängus, kus 15 sekundi sees mahtus lõpuprotokolli koguni 5 jahti, jäeti meid sedapuhku koguni 8. kohale. Sõiduvõitja oli taas kord KatariinaII.
VI sõidus enam suuri muudatusi ei toimunud: sõiduvõidu võttis Premium ja KatariinaII oli 2., Fortest eespool sai koha finiśiprotokollis kirja ka LadyBird.
Kokkuvõttes tuleb tõdeda, et vaikses tuules tulime toime, teise päeva priskemas tuules jäi tavapärasest tagasihoidlikumaks allatuule töö. Rõõmu teeb aga see, et kodune konkurents on igati maailmatasemel ja see on edasiviiv jõud. Eesti avamerepurjetajate oskused oma aluseid trimmida ja meeskonnatöö on väga head ja kui jätkub sõbralikku meelt ja head kambavaimu, siis võib lähiaastatel tiitlivõistlustelt uusi medaleid oodata.
Tallinna meistrikullad kuulusid kindlalt Katariina II meeskonnale, kelle ilus sümmeetriline seeria oli 1,(2),1,2,1,2 (peaegu nagu IT-i meeste kirjutatud). Punkte kogunes neil kokku 7
2. koht Premiumile seeriaga 5,4,(9),1,2,1. punkte 13
3. Forte 2,10,2,6,8,4, punkte 22
4. Sugar2 seeriaga (7,5),5,4,3,4,6, punkte 22
5. Jazz 4,1,5,(8),6,8, punkte 24
6. Reval Cafe 3,7,(14),11,5,5, punkte 31