teisipäev, 25. mai 2021

KOKKUVÕTE 2020 JA 2021 SISSEJUHATUS

Forte blogis on olnud üsna pikk vaikuse periood, vahepealne infovoog on mugavuslikel kaalutlustel kolinud FB lehele, kuhu paraku pikka juttu pole kombeks kirjutada. Kuna meie FB lehel on jätkuvalt huviliste ring olemas, siis püüan siinkohal meie suureks paisunud info võlga veidi vähendada. Paaril viimasel hooajal pole me endile erinevatel põhjustel suuri eesmärke seadnud, aga oleme Eesti olulisematel regattidel ikka väljas olnud ja püüdnud realiseerida oma hetke võimalusi parimal moel. 

2020 hooajal hakkasime selle aasta MM-i silmas pidades jälle tasapisi hoogu koguma, soetasime uue North Sails groodi ja ühe uue genua, samuti lisasime nii võistlusväärtuse parandamiseks kui tugevamas tuules jahi stabiilsuse parandamiseks ligi 350 kg tina pilssi, mis etteruttavalt öeldes võimaldasid meil konkurentidega jälle tõsisemalt rinda pistma hakata. Meie jaoks hooaja esimesel  suuremal mõõduvõtmisel, Muhu Väina regatil, oli meie purjede set veel väga ajast ja arust, kuid võistlus andis üle pika aja jälle selgema pildi, mis suunas tuli edasi mõelda. Regati kokkuvõttes, esimese ja viimase etapi võidud ning kokkuvõttes viimase sõiduga pjedestaalile tõusmine, oli positiivseks üllatuseks meile endilegi. Olgu ääremärkusena lisatud, et oma osa sellel lõpptulemusel oli läbi regati pjedestaali kurssi hoidnud Postimehe tiimi ebaõnnestumine viimasel etapil ja meil oli seevastu mõnel etapil ka parasjagu ekstra õnne.

Hooaja esinduslikuima regati Eesti-Soome meistrivõistluste Baltic Offshore Week’le saime peale juba uue groodi, värske light genua ja läksime tagasi oma vanade WB spinnide peale, mis tõid meid juba tõsisemalt kõige kõrgemaid kohti nõudlema. Tulemuseks kokkuvõttes teine koht viimaste hooaegade Eesti ORC 1. grupi valitseja Olympicu järel. Regati võit jäi meie jaoks viimase sõidu starti, kus soomlaste 52 jalane TP52 oma kontrollimatu kiirusega meid sisuliselt rajalt maha sõitis. Kaldal asju klaarides surus soomlaste kapten meil tänutäheks kätt, et me jahtide kokkupuute vältimiseks nende pukspriidi terveks jätsime ja 20 000 eurot kulusid säästsime. Aga see selleks. Oluline oli teadmine, et jahi ja tiimi võimekus on uuel tasemel, sh ka vahetusmeestega ja -naistega kriitilistel positsioonidel.  Ja mõned etteasted peitsid endas rohkem väärtust kui ehk mõne sõidu võitmine, mis muidugi ka oluline. Teadsime, mis purjestusega ikka kannatab võidu sõita ja millistes oludes ja kuidas konkurendid on edenenud. Samas üks asi tundus X41-de puhul veel toimivat – kui võistluse ajal meeskonna poolt lihtsalt kõik õnnestub, sh üpris kapriissest jahist ka stabiilselt kiirustargetid välja võluda, pole platsil ükski konkurent võitmatu. Kuid mis peamine - hea oli tõdeda, et juba tehtud modifikatsioonid liikusid õiges suunas ja meeskonna hea vaim ja meeskondlik potentsiaal on Forte tiimis endiselt olemas. 

Hooaja krooniks saime lõpuks kätte ka ühe magusa võidu, kus jällegi viimase etapiga tõusime Eestis ilmselt oma pika kestvuse tõttu ühe  kõige raskemini võidetava võistlusformaadi - kolmapäevakute seeriavõistluse hooaja kokkuvõttes kõrgeimale astmele. Seekord osutus pearivaaliks sisuliselt tervet hooaega valitsenud Matilda meeskond. Kui siin midagi välja tuua, siis peamine tugevus Forte tiimis oli läbi hooaja toiminud piisavalt pikk pink, mille tulemusel oli Forte igal kolmapäevakul hästi mehitatud. Niipalju siis 2020 hooaja kokkuvõtteks.

2021 hooajale vastu minnes näitas tõsise mõtlemise koha kätte eelmisel suvel pea võitmatut taset näidanud jaht Matilda, kus 2 erinevat meeskonda võitsid sama jahiga ülekaalukalt 2 Eesti suurimat regatti. See pani tõsiselt kukalt kratsima just seetõttu, kuidas mõjutas jahi võistlusväärtust spinnakeride asemel ainult gennakeride kasutamine. Fortel seevastu ei olnud viimaste aegade tähtede vastu välja käia ühtegi väga selget konkurentsieelist, olgu see mõnel kursil ekstra kiirus või tuule vahemikus kergemini välja purjetatav võistlusväärtus.  Ühtepidi on meil suht keeruline seis teiste X-41 tüüpi jahtidega, mis on ümber ehitatud kiiludega ja suurendatud genudega krüssu kurssidel oluliselt kiiremaks muutunud ja teisalt tugevamate tuultega näitasid ennast väga hästi lisaks  Matildale ka Adelante, Postimees ja Credit 24. Oli selge, et vähemasti uued allatuule purjed on miinimum programm, kuna kiilu ümeberehitamine ja vöörstaagi ette poole viimine koos uute eespurjede soetamisega ei ole rahaliselt meie jaoks toimiv suund.

Kui endal teadmist vähe, tuleb appi võtta eksperdid ning istusimegi talvel Eesti parima ja kogenuima purjede asjatundja - Peter Saraskiniga maha, abiks exelid ja ORC valemid. Oleme olnud pikki aastaid North Sailsi fännid, kuid spinnide valikul viimastel aastatel just eelarvelistel kaalutlustel pidanud ka muid valikuid tegema. Tõe huvides olgu öeldud, et WB spinnid on meile läbi hooaegade allatuultes piisavalt head kiirust andnud ja aidanud mõnegi tiitli koju tuua. Selle mõtteharjutuse tulemusena ja tänu uue toetaja Alexela abikäele jõudsime otsuseni, vahetada oma vanad kolletunud spinnakerid uute ja krabisevate  gennakeride vastu ning vööri tuli juurde ehitada ka pukspriit. See otsus kätkes endas piisavalt palju riske, kuid lisas parasjagu närvikõdi meile endilegi. Üks asi on numbrid exelis, teine asi on need numbrid merel ka näidikutel ja protokollis välja sõita. Igal juhul on meeskonnal meeled elevil ja motivatsioon laes, sest palju seni kokkuharjutatud kogemust tuleb mõneks ajaks seisma panna ja hakata vanas eas uusi trikke selgeks õppima. Seni oleme ju kõik oma 14 varasemat hooaega harjutanud spinnakeridest maximumi välja võtma, mis ehk ongi meie üks tugevamaid külgi läbi aastate olnud.  Gennakeridega on meil õnneks Tammo näol olemas üpris kõva kogemus  omast käest võtta, mis on kaasa võetud Eesti läbi aegade edukaimast ja jätkuvalt maailma absoluutses tipus olevast Melgese tiimist Lenny.

Kuidas meil see õppimine läheb ja alanud hooaja võistlustest lähemalt tuleb juttu juba mõnes järgmises kirjatükis.

 Merel näeme!

 

 

esmaspäev, 5. september 2016

Tallinna meistrivõistluste II päev

Esialgselt lubatud vihmapilvede asemel paistis Tallinna lahel päike ja puhus 7-8 m/s edelatuult, mis lubas korraldajatel kenasti läbi viia 3 võistlussõitu.
IV sõidus jäime stardis karpi kinni ja kui siis paremal halsil hoo üles saime, pautis meie all äkki vasakule halsile Reval Cafe, kellel meie ahtrist läbi vallamiseks selgelt ruumi väheks jäi ja nii ta siis raksatas meile vasakusse poordi leitvaageni kohale. Meie poolt vaadates ei olnud seda "kuuma suudlust" kuidagi võimalik vältida.
Kokkupõrkes sai lisaks augule poordis, põrutada ka sünnipäevalapsest roolimehe Jaagu varvas. Juhtub ka parimas peres, aga kahju on ikka. Lõi sõidurütmi katki ja jättis jälje kogu päevale. Avaloovimisel kaotasime päris mitmeid paadipikkusi ka paremal halsil tulijatel ahtrist läbi vallates. Finiśiks suutsime end füüsiliselt 2. seilata, kuid selles sõidus kõrgemale 6. kohast ei kerkinud. Võitis Premium KatariinaII ees.
V sõidus tegime hea stardi ja juhtisime võistlust kuni teise loovimiseni, siis tuli paremalt rajapoolelt teisel päeval heasse hoogu läinud Premium ja suutis vahet ka viimasel alltuuleotsal kasvatada.Finiśi sekunditemängus, kus 15 sekundi sees mahtus lõpuprotokolli koguni 5 jahti, jäeti meid sedapuhku koguni 8. kohale. Sõiduvõitja oli taas kord KatariinaII.
VI sõidus enam suuri muudatusi ei toimunud: sõiduvõidu võttis Premium ja KatariinaII oli 2., Fortest eespool sai koha finiśiprotokollis kirja ka LadyBird.
Kokkuvõttes tuleb tõdeda, et vaikses tuules tulime toime, teise päeva priskemas tuules jäi tavapärasest tagasihoidlikumaks allatuule töö. Rõõmu teeb aga see, et kodune konkurents on igati maailmatasemel ja see on edasiviiv jõud. Eesti avamerepurjetajate oskused oma aluseid trimmida ja meeskonnatöö on väga head ja kui jätkub sõbralikku meelt ja head kambavaimu, siis võib lähiaastatel tiitlivõistlustelt uusi medaleid oodata.
Tallinna meistrikullad kuulusid kindlalt Katariina II meeskonnale, kelle ilus sümmeetriline seeria oli 1,(2),1,2,1,2 (peaegu nagu IT-i meeste kirjutatud). Punkte kogunes neil kokku 7
2. koht Premiumile seeriaga 5,4,(9),1,2,1. punkte 13
3. Forte 2,10,2,6,8,4, punkte 22
4. Sugar2 seeriaga (7,5),5,4,3,4,6, punkte 22
5. Jazz 4,1,5,(8),6,8, punkte 24
6. Reval Cafe 3,7,(14),11,5,5, punkte 31

laupäev, 3. september 2016

Tallinna meistrivõistluse Seiko Cup

Tallinna meistrivõistluse avamerepurjetamises on juba aastaid olnud koduveel viimaseks tõsiseks kokkuvõtukohaks meie avamerepurjetajatele. Ilmaolusid on olnud seinast-seina, mäletan ka võistlust, kus sadas tugevat rahet ja võistlejad loopisid üksteist lumepallidega. Sellega võrreldes oli täna merele minna suisa lust ja lillepidu. Mõnus soe ilma, päike pilve alt piilumas ja tuult 5 m/s. Tõsi, varsti läks taevas pilve ja hakkas vihma tibutama.
Forte meeskond on viimastel aastatel järjepanu tulnud avamerepurjetamises Tallinna meistriks ja mida aasta edasi, seda suurem on tõenäosus, et võidu võtab keegi teine. Vaatamata sellele, et meil sedapuhku nii mõnedki põhimehed merele ei saanud tulla, läksime lahingusse heatujuliselt ja täis tahet korralikult pingutada. ORC grupi jahid võistlevad sel aastal kõik ühes grupis ja kokku on meid koguni 15.
I sõidus tegemine korraliku stardi ja suutsime kogu distantsi vältel konkurendid kenasti kiiluvees hoida. Paraku selgus, et meist 2 minutit 5 sekundit hiljem lõpetanud Katariina II suutis pärast ümberarvestust meid edestada 1 minuti ja 6 sekundiga. Meie seljataha jäid omakorda meile 7 sekundit hävinud Reval Cafe ja 38 sekundit kaotanud Jazz.
II sõidus sai Premium avaloovimisel kalda alt meist veidi ette, aga püsisime tal kenasti ahtris nii alltuules kui ka teisel loovimisel, mille vihmapilve alt tulnud 10 m/s puhuv tuulepuhang tõi kaasa ka tuule pööramise nii, et krüssu asemel seilasime vasakul halsil otse ülemisse pöördemärki.
Paraku jäid meil spinnisoodid ümber vedamata ja probleemid spinni vedama saamise ja kiire halsiga kukutasid meid päris tublisti. Lõpus tihedas pakstaagis vahetult enne finišit olevat lisamärki võttes ei suutnud me enam spinni välja kanda ja viimased paar paadipikkust läbisime üksnes groodi jõul. Finiśeerisime Premiumi kannul teisena, aga sellise käkerdamise peale oli paratamatu, et pärast ümberarvestust kukkusime grupist läbi ja saime kirja 10. koha. Võitis Jazz Katariina II ja My Car´i ees, 5. kohast lahutas Fortet 25 sekundit.
III sõidus tegi Forte oma selle päeva kõige kehvema stardi, jäime karpi ja olime sunnitud paremale rajapoolele minema. Uuesti vasakule pautides saime pärast väikest madistamist Premiumi kattest vabaks ja leidsime kalda alt tuulepuhangu, mis meid vaatamata üha enam paremale pööravale tuulele paraja eduga ülemises märgis liidriks tõstis. Allatuules ja teisel loovimisel suutsime edu kasvatada ja finišis edestasime teisena lõpetanud Premiumit pea minutiga. Pürast ümberarvestust võttis aga selleski sõidus võidu Katariina II, Forte jäi alla 31 sekundiga, ehkki finišeerisime 34 minutit väldanud sõidus 2 minutit ja 10 sekundit eespool. Tõesti hästi tehtud mõõdukiri, pole midagi kosta. 3. koht läks meile 25 sekundit hävinud My Car´ile, järgnesid Sugar2 ja Jazz.
Kolme sõidu kokkuvõttes juhib 4 punktiga Katariina II, Jazzil on teisena 10 punkti ja Fortel kolmandana 14 punkti. Homseks lubab pisut tugevamat tuult ja ohtralt vihma. Merel näeme!

neljapäev, 1. september 2016

XVI KJK Marinepool kolmapäevaregatt

Ilusamat augustikuu lõpuõhtut annab meenutada: päikeseline, soe ja 5 m/s puhumas läänest. "Ihana" ütleksid selle kohta põhjanaabrid soomlased. Forte tiimil oli täna paari varasema kolmapäevakuga sootuks teine sisemine häälestus. Küllap aitas enesetunnet tõsta eelmisel õhtul kraana nokas rippunud jahi põhjalt konnakarpide maha hööveldamine ja vöörist veeliinilt tehtud habemeajamine. Omajagu põhjust paremaks enesetundeks andis ka sel aastal esmakordselt tekile toodud Northi genu light. Seni olime sel hooajal üritanud pildil püsida Onesaili genuga, aga tundub nii, et kai peal kuuldud ütlus, et parem vana North kui uus Onesail, peab ikka paika. Meeleolu ja motivatsiooni aitas meil lisaks püsikaunitar Aedale tõsta ka Marinepooli Triin.

Kohtunikud olid rajaks pannud loovimise Paljassaare idatoodrini, sealt allatuule otsa Kuuli muna toodrini, mis mõlemad tuli võtta parema poordiga, et siis pooltuules jõesuu lähistel oleva finišini seilata. Kokku tuli pea 10 miiline distants.

Startisime üsna liini keskelt, sellal kui enamus konkurente liini lipupoolset otsa eelistas. Meie plaan oli võimalikult ruttu vasakule halsile pautida ja siis juba pikalt Paljasaare poole krüssata. Korraks linna alla tehtud vahehalss näitas, et oleme õigel teel. Pautisime Premiumile peale ja Olympicule ette ja alla ning krüssasime võimalikult optimaalset kurssi hoides Paljassaare poole. Premiumiga võrreldes oli käik ja kõrgus head ja ka Olympic vajus üha enam meie kiiluvette. Paljassaare idatoodri võtsime Furiosa kannul teisena, Olympic mõned paadipikkused tagapool ja Premium kaugemal kangutamas.
Kuivõrd merel selgus, et meie uuem spinn oli kogemata koju jäänud, pidime kasutama 4 aastat vana purje. Pelgasime, et vaiksemas tuules hakkab Olympicu uus ja krabisev neid paremini kandma, aga õnneks suutsime peale märki kohe paremale halssides leida tuulesoone, mis meid kenasti aitas ja "vennad" Kaalud suutsid ka spinni kenasti töös hoida nii, et Kuuli muna toodriks olime vahet Olympicuga veidi isegi suurendanud.
Viimane pooltuuleots esialgu midagi ei muutnud. Kahtlesime, kas panna spinn üles, või põrutada genuga lõpuni. Kiirus oli kenasti 8,5 sõlme, aga kuivõrd tuul veidi vaikis, tõmbasime oma väikese spinni üles ja sellest oli lõpus abi - venitasime tagant tulijatega vahe pisut suuremaks.
Nii see sõiduvõit siis tuli, 2. kohale tulnud KatariinaII edestasime protokollis 1 minuti ja 12 sekundiga, 3. koha saanud Olympicut 1 minuti ja 33 sekundiga. Reval Cafe kaotas neile omakorda vaid 3 sekundiga ja Premium 8 sekundiga. 6. oli  My Car ja 7. Sugar2, kes jäid seekord juba enam kui 2 minuti kaugusele. Kokkuvõttes hoiame oma grupis liidrikohta napi eduga Sugar 2 ja Olympicu ees.