Hooaeg on täie hooga käima läinud, lisaks kolmapäeva võistlustele on maha peetud 2 ülitiheda konkurentsiga lühiraja võistlust, millest viimane, Eesti Meistrivõistlused, oli kahtlemata kaalukaim. Ega enam täpselt ei mäletagi, millal meil õnnestus Eesti meistrite selgitamisel poodiumi kõrgeimale astmele jõuda. Tuleb tunnistada, et aastal 2007 tehtud investeering X41 tüüpi jahti on ikka uskumatult hästi ajale vastu pidanud, kuigi tuleb tunnistada, et ilma jahi arendamise ja modifitseerimiseta ei oleks Eestis poodiumile enam asja. ORC fliiti on lisandunud hulgaliselt uue disainiga purjekaid, kes kohe ka hoogsalt medalite jahtimisel edu saavutasid. Seda enam tuleb tunnustada selle aasta EMV ORC 1. grupi esikolmikut, kuhu jällegi platseerusid ainult X41-d, kõik küll veidi erineva purjestusega, aga endiselt igas sõidus omavahel iga sentimeetri eest armutult maid jagamas. Kui oleks see võistlus peetud koos soomlastega BOW regati raames, nagu algselt plaanitud, oleks fliidis olnud veel lisaks 2 või 3 soomlaste X41 tüüpi jahti.
Aga nüüd võistlusest endast.
1. sõit – üld punktiarvestuses, mitte mahavisatav, koefitsendiga 1,4, seega eksimisruumi minimaalselt. Soojakraade pole mõtet kommenteeridagi ja tuul ideaalne purjetamiseks, 6-9 m/s. Kuna X-d on kõik pea sama kiirusega jahid, siis võib-olla on see ka üks põhjus, miks esimesed kohad võtsid just Forte, Olympic ja Premium. Pikal sõidul on kindlasti võtmekohaks võimekus 8 tundi 100% pingutada, üksi ilma lähedal asuva konkurendita on seda ülimalt keerukas saavutada. X-de puhul lihtsalt muud variant ei ole, iga väike taktikaline eksimus või mitte piisav kiirusele keskendumine kogu meeskonna poolt, tuuakse konkurentide poolt sulle kaotatud vahemaa näol ilusti kandikul kohe nähtavaks. Forte peal tegi meeskond super tööd, alustades esimese lühikese tihttuule ja seejärel kohe terava baakstaagi otsaga, kus gennakeri abil õnnestuski liidri positsioon kätte võidelda. Enne pikka krüssamist konkurentidest ette saamine määraski suuresti kogu võistluse tulemuse. Tagantjärele analüüsides oli meie võit väljapandud distantsil võimalik ainult juhul kui suudame vastutuule otsaga kuni Lohusalu all oleva pöördemärginini tekitada piisava edumaa. Tagant poolt rünnnates, teades Olympicu kiirust, oleks see olnud ülimalt keeruline. Pikk allatuule ots üle 7 m/s tuulega Lohsalu alt Naissaareni kujunes täiesti tagantuules purjetamiseks, kus me kõigist pingutustest hoolimata oma gennakeriga konkurentide spinnakeride ja stay-sailide vastu ei saanud ja füüsiline liidri koht tuli loovutada Olympicule. Ligi 4 minutiline edu muutus 1 minutiliseks kaotuseks, samuti võttis meilt 4 minutit tagasi ka Premium.
Erinevaid emotsioone oli kogu tiimil ühest äärmusest teise – nii see purjetamine õnneks või kahjuks juba on. Edasi kuni finišini enam midagi värvikat ei toimunud ja olime füüsiliselt finišis teised. Piisavalt tugeva tuulega tagantuule ostel, kus spinnakerid võimaldavad gennakeridest reaalselt paremat kiirust, oli ka oodata, et konkurendid tagant kihutades meile peavalu tekitavad. Aga meil puudus reaalne kogemus, kui palju valem seda erinevust arvestab, lõpptulemus aga andis Fortele teenitud sõiduvõidu. Seega hea algus regatile tehtud!
Laupäev-pühapäev toimunud lühirajasõidud toimusid ilmselt kaldalt vaadates väga sarnastes oludes, aga purjetades toimisid ikka üpris erinevad loogikad, sõltuvalt kui ühtlane oli tuule tugevus üle platsi, kust suunast tulid tõstvad tuulepagid ja kus oli tõenäosus jääda tuuleaukudesse. Laupäeval, kus tuul toimetas nagu jumal juhatas, suutsid stabiilsemalt häid sõite teha pigem fliidi aeglasema kiiruse koefitsendiga jahid ja teise päeva järel oli koondarvestuses seis jätkuvalt 6 meeskonna seas väga tasavägine. Meil seejuures vanaga head läbisaamist ei olnud, roolimehena tegin ise lisaks veel palju vigu ja päev tervikuna kujuneski pigem ebaõnnestumiseks. Sõitude kohad 5, 6 ja 3 andsid kokkuvõttes meile siiski kokku veel teise koha punktid. Üheks põhjuseks kindlasti ebastabiilsed stardid, kus vaba ruumi leidmine ja kiiruse kogumine tiheda fliidiga stardiliinil tahab veel harjumist. Kui midagi ebaõnnestub, siis tuleb see osata ka seljataha jätta, sest homme on uus päev! Ja nii oligi, pühapäevane sooritus oli meil juba täitsa teisest puust. 2 esimest sõitu õnnestusid heas ühtlases tuules väga hästi. Allatuule otstel andis seekord ka gennaker oma olulise panuse, sest tuule tugevus ei olnud üle piirist, kus oleks tulnud lihtsalt võimalikult otse alumise märgi poole purjetada. Nii suutsime allatuules tekitada sõidu võitmiseks vajalikku edumaad. Tulemuseks kaks sõiduvõitu esimestes sõitudes, aga jällegi raskused viimases sõidus, kus tuuleolud muutusid väga etteaimatuteks. Kokkuvõttes piisas Fortele sellest meistritiitli võitmiseks endise valitseja Olympicu ja väga südikalt areneva Premiumi tiimi ees!
Talvised otsused jahi ettevalmistamisel on tehtud, edasine sõltub juba vana soosingust ja meeskonna tublidusest. Märjukesega vetevanale pole me igatahes koonerdanud! Oleme saanud Forte hästi liikuma nii krüssu otstel kui allatuultes. Pole midagi öelda, gennakeridele üleminek on toonud ka vanadele kaladele sära silmadesse, mis annab lisamotivatsiooni uute trikkide õppimiseks. Selge, et parandamise kohti jagub veel küllaga, et südikatele konkurentidele ja endistele trooni valitsejatele meelehärmi valmistada. Kuuldavasti on ka konkurendid siin oma taganttuule purjestust veel hooaja sees üle vaatamas, mõned tiimid täiendavad oma meeskondi profipurjetajatega Euroopast. Nii, et MM-ks panused kasvavad.
Täname vetevana, võistluste korraldajaid, ambitsioonikaid konkurente! Ees ootavad Muhuväina regatt ja ORC MM, kohtumiseni merel!