Kolmapäev, 16. oktoober 2013

KJK 2013. aasta hooaeg on lõppenud

Kuivõrd järjekordne purjetamishooaeg sai möödunud laupäeval kena lõpu, on ka siinkohal aeg paarist viimasest võidusõidust lühikesed kokkuvõtted teha ning käesolev logiraamat seejärel talvepuhkusele saata.

Viimase, 9. oktoobril toimunud XX kolmapäevaku resümee on valus, lihtne ja lühike - liidrikohal olles jäi meil paraku viimases märgis genu söötjasse niimoodi kinni, et see tuli söötjast lahtisaamiseks katki lõigata, Olympic läks selle jama klaarimise käigus oma teed ning Forte sai tabelisse DNF-i (Did Not Finish). Aga, nagu juba varemgi öeldud, olid meie grupis seeriavõistluse koondtulemused tegelikult ammu selged ning hooaja kokkuvõttes võttis ülekaaluka võidu Olympic Forte ja Premiumi ees. Palju õnne!

Laupäeval toimus aga hooaja lõpuvõistlus, mis oli ühtlasi ka Seiko Cup viimaseks etapiks. ORC I võistlusgrupis siin peale Amservi ja Forte paraku rohkem osalejaid polnudki, kuid kerget põnevust oli õhus sellegipoolest, kuna SC arvestuses olid meie kahe punktid enne viimast etappi täiesti võrdsed ja Seiko karika pidi seega ilmselgelt endale saama lõpuvõistluse võitja.

Ilm oli lõpuvõistluseks ja üldse sügiseseks purjetamiseks lausa suurepärane - puhus ca 5 m/s läänekaaretuul ja purjetajate põski paitas harvade pilvede vahelt päikesepaiste. Eesootavat talvevaheaega arvestades pani võistlusjuht välja ka päris pika distantsi: 4-7-4-Fj, ehk siis põhimõtteliselt kaks ringi Pirita jõe suudme lähistelt Paljassaare põhjapoini ja tagasi, et meri ikka meeles püsiks.

Kokkuvõttes ligi kolme tunni pikkuseks kujunenud võistlusel jäime lõpuks küll Amservile füüsiliselt üle kahe minuti alla, kuid ümberarvestuse tulemusel võitsime omakorda rohkem kui minutiga. Amservi käik oli tõesti hea ja pärast seda, kui esimeses krüssus neil Katariina kai lähistel korraks päris ahtris olime, me enam niipea järele ei jõudnudki. Ühtlasi tuleb aga kinnitada, et merel olles ei tasu ka lihtsalt niisama püssi põõsasse visata, vaid tuleb ikka lõpuni võidelda. Seda enam, et merel pole ei püssi ega põõsast :) Nii tegimegi (vähemalt omameelest) väga hea teise ringi, mille käigus heal konkurendil enam kaugemale ei lasknud lipsata ja kokkuvõttes seega neid edestasimegi. Ei ole meie ega nemad süüdi, et see rehkendamine niimoodi käib ja kord Vestmann, siis jälle Piibeleht sellest kasu lõikab.






Nüüd siis aga paneme siinse logiraamatu kuni järgmise hooajani taas talveunne, et selle aja jooksul eesootavaks aastaks plaane teha. Esialgsete kavade kohaselt saavad need olema mõnevõrra tihedamad, kui lõppenud hooajal. Eks aeg annab arutust ja kevadel oleme kõik ju loomulikult targemad. Seniks aga suur-suur tänu toetajatele, kallitele pereliikmetele, pöidlahoidjatele ja kaasvõistlejatele! Kõike vahvat ja toredat!

Neljapäev, 3. oktoober 2013

KJK-Garmin kolmapäevaregatid XVI-XIX, 11.09-02.10.2013

Viimasel ajal valitseva kroonilise ajanappuse, ehk muudele olulistele asjatoimetustele kuluva ressursi tõttu võtame siinkohal viimase nelja kolmapäevaku resümeed ühekorraga mõne lühikese hingetõmbega kokku ... :)

XVI kolmapäevak, 11.09.2013

Siin on lugu lihtne - polnud tuult ja sestap polnud ka võidusõitu. Vähemasti viimase kümne aasta lõikes on käesolev vist küll rekordiline hooaeg tuulevaikuse tõttu ärajäänud kolmapäevaregattide arvu poolest - kui rehkendus ja mälu ei peta, siis oli tegemist juba viienda ärajäänud võistlussõiduga sel viimastest aastatest niigi poole kuu võrra lühemaks planeeritud hooajal.

XVII kolmapäevak, 18.09.2013

Kuivõrd nii Tammo kui Jaak olid muude tegemistega hõivatud, hoidis Forte rooli seekord Kalev. Ühtlasi oli suuri puudujääke ka ülejäänud põhimeeskonna osas, nii et viivitasime viimaste meeste saabumist oodates sadamast väljumisega kuni viimase hetkeni, et ikka kõik võimalikud abikäed pärale jõuaksid. Nii tegimegi põhimõtteliselt lendstardi, jõudes napilt enne stardipaugu kõlamist igaks juhuks ka kohtunikelaevale välja pandud pika distantsi ära vaadata :) Olukorda ei teinud lihtsamaks enne starti purunenud kontrasoodi plokk ja kinnitus, millega vahelduva eduga võitlesime kuni viimase allatuuleotsani. Igatahes saime lõpuks Olympicu järel ning Premiumi, Santa Maria ja Albatrossi ees tabelisse kirja teise koha. Kõige rohkem jääb sellest võistlusest aga kripeldama lõpuprotokollis kohtunike poolt ilmselgelt valesti fikseeritud Forte finišiaeg - ligikaudu 50 sekundit pandi meile heast peast otsa. Tõsi küll, antud juhul ei omanud see koha suhtes mingit tähtsust, aga kui sama asi juhtuks mingil hoopis olulisemal võidusõidul, või hoopis väiksemate vahede puhul? Arvestades sealjuures veel asjaolu, et meie arupärimisele vastati kohtunike poolt suhteliselt üheülbaliselt: "Kohtunikud ei eksi!". Jättes kõrvale üldise hinnangu sellisele kõikvõimsale seisukohale, oli meil siiski antud juhul pardal ikka päris mitu meest, kes üksteisest sõltumatult aega võtsid ja hilisemas omavahelises suhtluses kohtunike eksimust kinnitasid. Niisiis oleks võib-olla aeg natuke kaasaegsem tehnika kasutusele võtta ja muuhulgas natuke ka suhtumist korrigeerida?







XVIII kolmapäevak, 25.09.2013

Üle hulga aja valitsesid merel päris karused olud, mida olid meie grupis tulnud tervitama Amserv, Olympic ja Forte. Premium teavitas samal päeval oma blogis, et pärast möödunud edukat hooaega nad sel aastal enam merele ei tule ning selleks ei olegi neil ilmselt põhjust - kolmapäevakute arvestuses hoiavad nad kolmandat positsiooni ning ilma suurema imeta neljas olev Amserv Premiumist enam ei möödu. Õigupoolest ei olnud ka Fortel ja Olympicul enam midagi klaarida - Olympic on käesoleva aasta seeriavõistluse juba ammu pika edumaaga võitnud ja meie teist kohta ei ohusta tegelikult ka enam mitte keegi. Nii me siis lihtsalt meresõidu rõõmust seal omavahel pusisimegi - pärast suht kehvakest starti saime esimesel allatuuleotsal mõlema konkurendi apsakate tõttu küll liidriks, kuid teises krüssus lipsas Olympic jälle eest. Finišis kaotasime kahe sekundiga Amservile, mis rehkenduse tulemusel võimaldas meil seekord kirja saada teise koha. Andmaks tunnistust lähenevast talvest, tegi ilmataat olukorra vahepeal ka päris vesiseks ning lasi alla ka teralist lund, mis tugeva tuulega vastu nägu pekstes just kõige mõnusam ei tundunud.









XIX kolmapäevak, 02.10.2013

Kuigi nii vöörimees kui stardihetkel pealtuulepoordis asunud ja sel korral Forte rooli hoidnud Jaak kinnitasid, et kõik oleks pidanud olema korras, fikseeriti kohtunikelaevalt meile ometi valestart. Arusaamatu lugu. Sellega oli aga Forte võistlus kohe ka praktiliselt tehtud - Pirita muulide lähedal asunud stardist Tallinna Sadama suunas kihutanud Amservi ja Olympicut taga ajama minna polnud mõtet ja nii suundusime pärast kordusstarti hoopis Tallinna lahe keskosa poole. Valitsenud loode- ja läänekaarte tuuli arvestades saime sellega loomulikult korraliku laksu ning ausalt öeldes pidasime juba tõsist plaani pärast esimest märki spinniga otsejoones koju ära purjetada - vahet kahe peamise rivaaliga võis juba esimeses märgis mõõta kalendriga ning ka kuradi-kuradi külm oli, nagu üks populaarne laulusalm ütleb. Kuivõrd sportlaslik mõtteviis aga siiski võitis, otsustasime võistluse kõigele vaatamata lõpuni purjetada, sest kõigest üks kolmapäev ja hooaja lõpuvõistlus ongi ju veel ainult käesolevasse hooaega jäänud. Niisiis seekord Fortele "auhinnaline kolmas koht" eelnimetet konkurentide järel ning võistluse pooleli jätnud Santa Maria ees. Kuuldavasti olid nad pärast esimest ringi stardimärgi lähedal kividesse kolistanud ning tegelikult oligi mõnevõrra arusaamatu, kuidas kohtunikud stardiliini ohtlikule piirkonnale niivõrd lähedale olid sättinud ...






Nagu juba eelpool öeldud, on kolmapäevaregattide koondtulemus vähemasti meie võistlusgrupis tegelikult juba selge - esimene on Olympic, teine Forte ja kolmas Premium. Vaatamata sellele on aga merel käia siiski ju tore, nii et vast ikka järgmisel kolmapäeval kohtume ja naudime (eel)viimaseid hetki enne pikemat talvevaheaega ...

Teisipäev, 10. september 2013

Tallinna MV lühirajal, 7.-8.09.2013

Tuleb vist öelda, et seekordse võistluse algus polnud viimasel ajal valitsenud ilmaolusid arvestades mingi üllatus - sissejuhatuseks lükati starti tuule puudumise tõttu kohe kaks tundi edasi. Laupäeval kell 14:00 saadi aga võistlusega pihta hakata ning esimesed kaks võistlussõitu maha pidada. Distantsiks oli seekord kaks "vorsti". Paraku oli meie ORC I grupis konkurents äärmiselt kesine - kõik need mehed, kes rajasõite ülistada tavatsevad ning ka need mehed, kes tavaliselt ainult kolmapäeva õhtuteks linnaloa saavad, olid ilmselt naiste käsul kodus ubinaid kokku tassimas või piitsa ähvardusel metsas seente vahel roomamas, nii et merele olid meie grupis tulnud ainult Amserv ja Forte. Aga asi seegi - meil kahel olidki kõige suuremad vaidlused nii EJL Avamerepurjetamise Karika kui KJK Seiko Cup arvestuses selgeks teha.

Laupäevastest võidusõitudest polegi lugeja kahjuks ja meie õnneks midagi asjalikku kirjutada, kuna stardid õnnestusid meil väga hästi, saime kohe kontrolli Amservi üle ning ei andnud seda lõpuni käest. Jah, hääd kaasvõistlejad kirjutavad oma FB lehel, et kevadel vähemaks lõigatud groodiga liiguvad nad vaikses tuules aeglasemalt, aga tuletagem siis meelde, et ka meie ei võistle siinkohal oma suure klassigroodiga, vaid sellest tükk maad väiksema peapurjega. On, kuidas on, aga igatahes laupäeval oli näha, et kohati löödi Amservi peal vist käega - olime neile mingil hetkel just match-race'i parimate tavade kohaselt "silmaka" pannud, kui meie suureks üllatuseks ei pautinudki nad alt minema, vaid jäidki kuni veerandtunniks märgini meie tuulevarju "tiksuma" ... Tõsi, väga palju aeglasemaks nende käik sellest ei läinud, aga sentimeeter sentimeetri haaval libisesime siiski tasapisi ettepoole. Seega siis esimese võistluspäeva järel tabelis 1 ja 1. Kuivõrd piltidelt paistab stardis ja rajal oluliselt rohkem jahte, siis olgu öeldud ka see, et ORC I ja II grupid startisid seekord koos, ehk siis korraga oli liinil 11 purjekat.






Pühapäeval oli Amserv tulnud merele palju sõjakamalt ja sestap tegid nad esimeses sõidus väga hea stardi, käristades vahe Forte ees päris pikaks. Ometi ei andnud me alla ning viimase allatuuleotsa lõpuks põrutasime Amservist ka füüsiliselt mööda, ehkki ümberarvestuses poleks seda vajagi olnud. Teises pühapäevases sõidus olime pidevalt ees ning ainus "iluviga" tekkis kolmandas (ehk siis kokkuvõttes viiendas) võistlussõidus, kus meil poleks tegelikult olnud enam vaja osaledagi - TMV võit oli juba käes ja sestap kindlasti natuke ka "duhh" maha käinud. Nii jäimegi stardieelses pusimises olukorda, kus pärast stardisignaali kogu ülejäänud fliidil vasakuga tagant läbi purjetasime ning selle jooksul Amservile kaotatud maad kuni lõpuni enam tasa ei teinudki. Allatuuleotstel saime küll lähemale, kuid krüssuotstel libises Amserv jälle kaugemale.





Koos Tallinna MV võiduga saime kätte ka järjekordse EJL Avamerepurjetamise Karika ja seda juba päris mitmendat korda. Seiko Cup arvestuses on otsad veel lahti, aga eks see siis edaspidi paista. Esialgu - kohtumiseni kolmapäeval!

KJK-Garmin XV kolmapäevaregatt, 4.09.2013

Kuivõrd käesolev sissekanne eelmise nädala kolmapäevaku kohta saab ajanappuse tõttu tehtud mitmeid päevi hiljem, piirdugem siinkohal vaid lühikese kokkuvõttega. Nimelt viimasel ajal pigem tavapäraseks saanud nõrgukese tuule ja sooja päikesepaiste valguses oli ennast seekordsele 6-1-6-Fj rajale sättinud kobe kogus ORC I grupi jahte - kui lõpuprotokolli uskuda, siis kogunisti 7 alust, ehkki tõele au andes oli merel näha pigem kuut. Tulemuse said kirja esimesed viis, kahele paadile läks protokolli DNF. Meie oskasime seekord teha valestardi ja nii möödus võistluse esimene osa kõiki ülejäänud põhikonkurente taga ajades. Merion X ja Olympic tuiskasid ees minema ja nende püüdmiseks lootust ei olnud, kõigi teistega võis aga siiski võistelda. Järgnevalt mängisid oma rolli nii õnnestunud poolevalikud, kordaläinud tuulemuutuste tabamine, kui ka konkurentide lahjem käik või mõningane ebaõnn, nii et lõpetasime küll füüsiliselt neljandana, kuid ümberarvutuse tulemusel sai sellest teine koht. Võit kuulus igati teenitult Olympicule, kes viimasel allatuuleotsal ka Merion X-ist mööda seilas.




Neljapäev, 22. august 2013

KJK-Garmin XIV kolmapäevaregatt, 21.08.2013

Augustikuu viimase kolmapäevaku kõige pinevamad momendid pole Forte jaoks seekord üldse seotud olukordadega võistlusrajal, vaid hoopis hetkedega enne muulisuudmest väljasaamist ja pärast sealt sissetulekut. Olime nimelt kõik kenasti pardale jõudnud ning juba ka ahtrist otsad andnud, kui selgus, et Forte mootori käiguhoob liikus väga vastumeelselt ning edaspidikäik oli Forte käigukastist sootuks jalga lasknud. Pidasime ennast mõneks minutiks naaberjahi reelingust kinni hoides paigal ja proovisime viga parandada, kuid üsna kiiresti oli selge, et antud hetkel meie jõud käigukastiprobleemist üle ei käi. Nii suurt jahti on aga ilma mootori abita loomulikult sadamas päris raske manööverdada. Samas paikneme seoses Tallinna lahel algava Finn-klassi MM-võistlusega ajutises kaikohas jõesuudme lähistel ja kuna minek sealt üpriski vaba, otsustasime siiski genu üles tõmmata ning purje jõul sadamast väljuda. Selle tegevuse käigus tekkis üks tõeliselt ärev moment, kui piisava hoo ja sestap korraliku juhitavuse puudumisel parema poordiga napilt jõel olevat läänetoodrit riivasime ning pidasime samas ise hinge kinni, et Forte kiil muuli otsast veest mõnd kivi üles ei leiaks. Õnneks ei leidnud. Lisaks oli merel kerge vibratsiooni järgi aru saada, et sõukruvi pole samuti võimalik purjetamiseks sobilikku kokkuklapitud asendisse saada, vaid see surises Forte liikumisele rõõmsalt kaasa ja sestap röövis oma oma pöörlemisega kindlasti natuke hoogu.

Merel aga valitsesid jällegi suurepärased purjetamisolud - säras päike ja õhtupoole tasasemaks vaibunud 5-7 m/s tuul puhus eelmisele kolmapäevale sarnaselt 240-260 kraadi pealt. Meie grupis oli seda kena ilma paraku nautimas küll ainult kolm meeskonda - ehk siis Fortele lisaks veel Merion X ja Olympic. Kohtunike pandud stardiliini nähes, kuid veel kohtunikelaevani jõudmata arvasime, et küllap tuleb samuti eelmisele võistlusele sarnane distants ning eriti ei eksinudki - olude suhtes optimistlikult oli lihtsalt üks ring veel lisaks, ehk siis 2-7+2-7+2-Fj.

Sarnaselt eelmisele nädalale pühkis Merion X taas kohe stardist minema, meie aga pidasime seekord tõsist kahevõitlust Olympicuga. Esiotsa oli edu Olympicu poolel, kuid teist korda Katariina kai idapoi juurde jõudes õnnestus meil mööduda ning seejärel kuni lõpuni edu hoida. Paute ja halsse, mida kogu selle võistluse jooksul vastamisi tegime, ei jaksa vist keegi kokku lugeda, sest neid sai lõpuks tõesti palju ning võidusõit oli vastastikku sportlikult lõbus ja huvitav. Ümberarvutuse tulemusel saime lõpuks Olympicu vastu edusekundeid isegi näpuotsaga juurde, Merion X oli kolmas.

Pärast finišit tiksusime tagurpidikäiguga tasapisi kai äärde ning nüüd on põhimõtteliselt kuni kaks nädalat aega Fortet remontida, sest Finn Gold Cup tõttu järgmisel kolmapäeval seeriavõistlust ei toimu. Siis on juba september ning stardiaeg tund aega varasem, ehk siis 17:30.





Neljapäev, 15. august 2013

KJK-Garmin XIII kolmapäevaregatt, 14.08.2013

Kui eelmisel kolmapäevakul olid nii ilm kui võistlusmoment pigem champagne sailing'ule kohased, siis seekord valitsesid hoopis teistsugused olud. Tõsi küll - erinevalt eelmisest ja tegelikult kõigist eelmistest kordadest oli seesinane kihisev jook enne starti ka tõepoolest kai peal pakutud, kuna KJK poolt õnnitleti värskelt ORC EM-võistlustel hõbeda saavutanud Premiumi meeskonda. Merel aga seevastu lirtsus vett nii alt kui ülevalt, 240-260 kraadi pealt puhus korralik puhanguline tuul ning vee peal kihutasid äsja EM-il karastust kogunud jahid ja meeskonnad, kes juba harjunud verekoera kombel näljaselt võistlusraja poole vahtima. Meie grupis oli seekordsele 2-7+2-7+Fj distantsile startijaid neli - eelnimetet võistluselt naasnud Olympic ja Premium ning samal ajal kodusadamas rahulikumaid aegu nautinud Merion X ja Forte.

Start ise oli üpris tasavägine, kuid üsna pea hakkas Merion X teistel eest ära liikuma. See polnud tegelikult ka mingi ime, sest oli ju neile sobiv ilm ning millal siis veel ülejäänutele ahtrit näidata, kui mitte nüüd. Forte pealt vaadatuna paistis hoopis halvem lugu see, et ka Olympic ja Premium hakkasid tasapisi ettepoole libisema. Kui siis veel esimese paudi ajal groodi alaliik stopperist lahti kargas ja olime selle pealesaamiseks sunnitud mõneks ajaks vastutuult seisma, jäimegi kuni võidusõidu lõpuni teistel sabas sörkima, vahelduva eduga vahet vähendades ning siis jälle maha jäädes.



Nii see võidusõit siis pea poolteist ringi Katariina kai ja stardimärgi vahel jätkus - Merion X pika puuga ees, seejärel Premium ning nende kannul Olympic. Meie valvasime hoolega oma võistlusklassi tagalat ja passisime peale, et meid nelja keegi seljatagant ei ründaks. Viimase allatuuleotsa lõpuks pressis aga Olympic Premiumist mööda, võttis sellega mikrorevanši EM viienda koha eest ning ühtlasi ka järjekordse seeriavõistluse võidu, mille nad tõtt-öelda oleksid kindlasti saanud ka Premiumi taga finišeerides. Matemaatika otsustas seekord nimelt nii, et Olympic oli esimene, Forte teine, Premium kolmas ja üle kolme minuti enne Olympicut finišeerinud Merion X neljas. Selline lugu oli meile endilegi ausalt öeldes üllatuseks.



Kolmapäev, 7. august 2013

KJK-Garmin XII kolmapäevaregatt, 07.08.2013

Kui üle-eelmisel korral jäi kolmapäevak ära seetõttu, et paljud jahid polnud veel Muhu Väinast tagasi jõudnud ja eelmisel korral seetõttu, et tuul polnud oma eksirännakutelt Tallinna lahele tagasi jõudnud, siis seekordne seeriavõistlus sai pärast kuu pikkuseks veninud vaheaega taas toimuda. Tõsi küll, meie võistlusgrupis siiski päris kesiselt, kuna kolm peamist konkurenti on parasjagu Sandhamnis ORC Euroopa Meistrivõistlustel nii omavahel kui teiste tiitlinõudlejatega puid ja maid jagamas. Seni läheb neil kõigil seal päris hästi ning hoiame pöialt ja soovime edu, et see jätkuks!

Kolmapäevaku juurde tagasi tulles olid aga seekordseteks osalejateks Albatross, Merion X, Santa Maria ja Forte ning meiegi seekord poolikus ja külalistega koosseisus. Ilm oli üle hulga aja taas imeliselt soe, kõikudes kraadiklaasil 30 pügala ringis ning sooja tuulekest jagus stardi hetkel 170-kraadi pealt samuti igati sobivalt umbes 4-6 m/s. Start seekordsele 1+6+8-Fj rajale oli pingevaba ning märkimisväärsete vahejuhtumiteta möödus ka esimene krüss Russalka toodri juurde.
 
Allatuuleotsal Kuuli muna poole sai kõige paremini liikuma Merion X, aga siis pöördus tuul ühtäkki 175 kraadi pealt 320 kraadi peale ning spinnisõit muutus mõne hetkega hoopis loovimiseks. Saime genu õnneks suht korralikult üles ning olles tuule pööramise hetkel Merion X-ist soodsamas positsioonis, saime võtta Kuuli muna esimesena.
Viimasel lõigul jõesuudmes olnud finiši poole sai Merion X meist taas füüsiliselt mööda, kuid võistlusväärtuste suure erinevuse tõttu edestasime neid lõpuprotokollis üle nelja minuti. Oli rahulik ja mõnus kolmapäevaõhtu.