Teisipäev, 25. mai 2021

KOKKUVÕTE 2020 JA 2021 SISSEJUHATUS

Forte blogis on olnud üsna pikk vaikuse periood, vahepealne infovoog on mugavuslikel kaalutlustel kolinud FB lehele, kuhu paraku pikka juttu pole kombeks kirjutada. Kuna meie FB lehel on jätkuvalt huviliste ring olemas, siis püüan siinkohal meie suureks paisunud info võlga veidi vähendada. Paaril viimasel hooajal pole me endile erinevatel põhjustel suuri eesmärke seadnud, aga oleme Eesti olulisematel regattidel ikka väljas olnud ja püüdnud realiseerida oma hetke võimalusi parimal moel. 

2020 hooajal hakkasime selle aasta MM-i silmas pidades jälle tasapisi hoogu koguma, soetasime uue North Sails groodi ja ühe uue genua, samuti lisasime nii võistlusväärtuse parandamiseks kui tugevamas tuules jahi stabiilsuse parandamiseks ligi 350 kg tina pilssi, mis etteruttavalt öeldes võimaldasid meil konkurentidega jälle tõsisemalt rinda pistma hakata. Meie jaoks hooaja esimesel  suuremal mõõduvõtmisel, Muhu Väina regatil, oli meie purjede set veel väga ajast ja arust, kuid võistlus andis üle pika aja jälle selgema pildi, mis suunas tuli edasi mõelda. Regati kokkuvõttes, esimese ja viimase etapi võidud ning kokkuvõttes viimase sõiduga pjedestaalile tõusmine, oli positiivseks üllatuseks meile endilegi. Olgu ääremärkusena lisatud, et oma osa sellel lõpptulemusel oli läbi regati pjedestaali kurssi hoidnud Postimehe tiimi ebaõnnestumine viimasel etapil ja meil oli seevastu mõnel etapil ka parasjagu ekstra õnne.

Hooaja esinduslikuima regati Eesti-Soome meistrivõistluste Baltic Offshore Week’le saime peale juba uue groodi, värske light genua ja läksime tagasi oma vanade WB spinnide peale, mis tõid meid juba tõsisemalt kõige kõrgemaid kohti nõudlema. Tulemuseks kokkuvõttes teine koht viimaste hooaegade Eesti ORC 1. grupi valitseja Olympicu järel. Regati võit jäi meie jaoks viimase sõidu starti, kus soomlaste 52 jalane TP52 oma kontrollimatu kiirusega meid sisuliselt rajalt maha sõitis. Kaldal asju klaarides surus soomlaste kapten meil tänutäheks kätt, et me jahtide kokkupuute vältimiseks nende pukspriidi terveks jätsime ja 20 000 eurot kulusid säästsime. Aga see selleks. Oluline oli teadmine, et jahi ja tiimi võimekus on uuel tasemel, sh ka vahetusmeestega ja -naistega kriitilistel positsioonidel.  Ja mõned etteasted peitsid endas rohkem väärtust kui ehk mõne sõidu võitmine, mis muidugi ka oluline. Teadsime, mis purjestusega ikka kannatab võidu sõita ja millistes oludes ja kuidas konkurendid on edenenud. Samas üks asi tundus X41-de puhul veel toimivat – kui võistluse ajal meeskonna poolt lihtsalt kõik õnnestub, sh üpris kapriissest jahist ka stabiilselt kiirustargetid välja võluda, pole platsil ükski konkurent võitmatu. Kuid mis peamine - hea oli tõdeda, et juba tehtud modifikatsioonid liikusid õiges suunas ja meeskonna hea vaim ja meeskondlik potentsiaal on Forte tiimis endiselt olemas. 

Hooaja krooniks saime lõpuks kätte ka ühe magusa võidu, kus jällegi viimase etapiga tõusime Eestis ilmselt oma pika kestvuse tõttu ühe  kõige raskemini võidetava võistlusformaadi - kolmapäevakute seeriavõistluse hooaja kokkuvõttes kõrgeimale astmele. Seekord osutus pearivaaliks sisuliselt tervet hooaega valitsenud Matilda meeskond. Kui siin midagi välja tuua, siis peamine tugevus Forte tiimis oli läbi hooaja toiminud piisavalt pikk pink, mille tulemusel oli Forte igal kolmapäevakul hästi mehitatud. Niipalju siis 2020 hooaja kokkuvõtteks.

2021 hooajale vastu minnes näitas tõsise mõtlemise koha kätte eelmisel suvel pea võitmatut taset näidanud jaht Matilda, kus 2 erinevat meeskonda võitsid sama jahiga ülekaalukalt 2 Eesti suurimat regatti. See pani tõsiselt kukalt kratsima just seetõttu, kuidas mõjutas jahi võistlusväärtust spinnakeride asemel ainult gennakeride kasutamine. Fortel seevastu ei olnud viimaste aegade tähtede vastu välja käia ühtegi väga selget konkurentsieelist, olgu see mõnel kursil ekstra kiirus või tuule vahemikus kergemini välja purjetatav võistlusväärtus.  Ühtepidi on meil suht keeruline seis teiste X-41 tüüpi jahtidega, mis on ümber ehitatud kiiludega ja suurendatud genudega krüssu kurssidel oluliselt kiiremaks muutunud ja teisalt tugevamate tuultega näitasid ennast väga hästi lisaks  Matildale ka Adelante, Postimees ja Credit 24. Oli selge, et vähemasti uued allatuule purjed on miinimum programm, kuna kiilu ümeberehitamine ja vöörstaagi ette poole viimine koos uute eespurjede soetamisega ei ole rahaliselt meie jaoks toimiv suund.

Kui endal teadmist vähe, tuleb appi võtta eksperdid ning istusimegi talvel Eesti parima ja kogenuima purjede asjatundja - Peter Saraskiniga maha, abiks exelid ja ORC valemid. Oleme olnud pikki aastaid North Sailsi fännid, kuid spinnide valikul viimastel aastatel just eelarvelistel kaalutlustel pidanud ka muid valikuid tegema. Tõe huvides olgu öeldud, et WB spinnid on meile läbi hooaegade allatuultes piisavalt head kiirust andnud ja aidanud mõnegi tiitli koju tuua. Selle mõtteharjutuse tulemusena ja tänu uue toetaja Alexela abikäele jõudsime otsuseni, vahetada oma vanad kolletunud spinnakerid uute ja krabisevate  gennakeride vastu ning vööri tuli juurde ehitada ka pukspriit. See otsus kätkes endas piisavalt palju riske, kuid lisas parasjagu närvikõdi meile endilegi. Üks asi on numbrid exelis, teine asi on need numbrid merel ka näidikutel ja protokollis välja sõita. Igal juhul on meeskonnal meeled elevil ja motivatsioon laes, sest palju seni kokkuharjutatud kogemust tuleb mõneks ajaks seisma panna ja hakata vanas eas uusi trikke selgeks õppima. Seni oleme ju kõik oma 14 varasemat hooaega harjutanud spinnakeridest maximumi välja võtma, mis ehk ongi meie üks tugevamaid külgi läbi aastate olnud.  Gennakeridega on meil õnneks Tammo näol olemas üpris kõva kogemus  omast käest võtta, mis on kaasa võetud Eesti läbi aegade edukaimast ja jätkuvalt maailma absoluutses tipus olevast Melgese tiimist Lenny.

Kuidas meil see õppimine läheb ja alanud hooaja võistlustest lähemalt tuleb juttu juba mõnes järgmises kirjatükis.

 Merel näeme!