Pühapäev, 25. oktoober 2009

Hooaeg on lõppenud

Eile peeti hooaja lõpuvõistlus. Ilmselt arvestades asjaolu, et purjetamises tuleb nüüd kuni maikuuni pikem paus, panid kohtunikud distantsiks päris pika raja: 2+6-2-6-2-Fo. Kuna kirde ja kagu vahel kõikunud tuult oli 3-6 m/s, tähendas see suhteliselt pikka viibimist Tallinna lahel. Kellelgi polnud selle vastu loomulikult midagi :-)

Võistluse algus oli justkui koopia viimasest kolmapäevast: meie grupis osalesid jälle Charisma, Premium, Sylvia ja Forte, starditi spinnakeridega ning muutuva suunaga tuul lubas ühel halsil Katariina kai juurde välja jõuda, ehkki vahepeal mõeldi ka halssimisele. Märgi võtsime samuti esimesena, kuid erinevalt kolmapäevast olime selleks ajaks järgnevatega juba umbes paar minutit edu saavutanud.



Järgnevad neli otsa Kuuli muna ja Katariina kai vahel olid Forte jaoks puhas rõõm, sest edumaa jälitajatega aina kasvas, meeskond töötas nagu kellavärk ja mitte ühegi manöövriga polnud vähimatki probleemi. Viimast korda Katariina kai idapoid võttes ning finiši poole teele asudes oli vahe järgmisega juba umbes 7 minuti ringis, mis on pigem kohane mõnele Muhu Väina etapile, mitte tavapärasele võistlusele Tallinna lahel.



Enne muulide vahele jõudmist vaikis tuul märgatavalt, kuid kokkuvõttes kõigile võrdselt, nii et meil õnnestus oma edu säilitada ja isegi pisut kasvatada. Jõe peal enne finišit läks veel tihedaks pautimiseks, kuna tuule suund oli selleks ajaks lausa otse vastu. Kuna üritasime jõe laiust maksimaalselt ära kasutada, saime selle eest paraku ka pisut karistada - olles ühel hetkel maksimaalselt paremale tulnud, riivasime kergelt kiiluga põhjas olnud kivi. Mõned minutid hiljem nägime, et täpselt sama kohta tabasid ka Charisma ja Premium. Mõlemal võttis see hoo maha ja tundus, et Premium jäi mõneks hetkeks lausa seisma.




Võistluse kokkuvõttes edestasime 8 minutit ja 14 sekundit teise koha saanud Premiumi, kelle järel tulid Charisma ja Sylvia. Nii suure edu peamisteks teguriteks olid kahtlemata Fortele sobinud ilm ja hooaja lõpuks väga heaks lihvitud meeskonnatöö.



Möödunud hooajale tagasi vaadates tuleb tõdeda, et see on Forte kolmeaastase ajaloo jooksul senistest vaieldamatult edukaim:
  • Muhu Väina regati võit ja Eesti meistri tiitel;
  • Baltic Offshore Week teine koht;
  • Avamere purjetamise Eesti Karika võit;
  • Tallinna Meistrivõistluste esikoht;
  • Kalevi Jahtklubi seeriavõistluse esikoht.
Seda nimekirja on kahtlemata päris kena vaadata, kuid uhkeks me seetõttu kindlasti ei lähe - konkurents on tihe ja juba maikuus algab kõik otsast peale.



Käesolevasse aastasse on veel jäänud jahtide väljatõstmine eeloleval laupäeval, KJK hooaja lõpetamine 21. novembril ja EJL hooaja lõpupidu 27. novembril. Kuna nendest sündmustest tõenäoliselt midagi erilist kirjutada ei ole, läheb käesolev blog siinkohal kuni aprilli lõpuni "talveunele". Siiras tänu kõigile lugejatele, sõpradele ja konkurentidele - teiega koos on olnud tore ning kevadel kohtume uuesti!

Kolmapäev, 21. oktoober 2009

KJK seeriavõistlus, 21.10.2009

Täna peeti Kalevi Jahtklubi 2009. aasta seeriavõistluse viimane etapp. Vahelduseks käesoleval sügisel möllanud tormidele ning paduvihmadele oli ilm kuiv ning valdavalt ENE kaartest puhunud tuult algul isegi vähevõitu, ehk siis umbes 3-4 m/s. Distantsiks panid kohtunikud 2+6+Fo, mis tuule suunast tingituna tähendas startimist spinnakeridega.



Meie grupis osales täna 4 jahti - Charisma, Premium, Sylvia ja Forte. Start õnnestus kõigil vähemalt pealtnäha hästi ning esimesse märki purjetati ühel halsil. Kuna tuule suund oli kohati praktiliselt tagant, mõtlesime küll vahepeal ka halssimisele, kuid lõpuks õnnestus siiski ilma liigsete manöövriteta Katariina kai idapoi juurde välja pressida ning see esimesena võtta.



Järgneval krüssuotsal Kuuli muna juurde põhjustas meile põnevust vahepeal Tallinna sadamast startinud Viking Express, millega meie kursid keset merd täpselt ristusid. Kõige teravamate elamuste vältimiseks tegime paar täiendavat pauti, millega mõistlikku distantsi hoides Vikingi tagant läbi saime.



Hämarduvas õhtus silmi pingutades leidsime Kuuli muna märgi ning võtsime selle samuti konkurentidest eespool. Premium ja Charisma olid omavahel päris tihedalt koos, kuid meist juba suhteliselt ohutus kauguses, Sylvia neist veelgi kaugemal. Tugevnevas tuules seilati edasi finiši poole samuti ühel halsil ning ilma oluliste muutusteta positsioonides. Kokkuvõttes saime sellel päris sündmustevaesel võistlusel järjekordse esikoha, sedapuhku Premiumi, Sylvia ning aegade korrigeerimise tulemusel neljandaks jäänud Charisma ees.



KJK seeriavõistluse üldkokkuvõttes olime alates päris esimesest sõidust olnud liidrid ning seda positsiooni kuni lõpuni käest ära ei andnudki. Niisiis saavutasime teist aastat järjest esikoha, edestades teiseks tulnud Sylviat 22 punktiga ning lõpuks kolmanda koha välja võidelnud Premiumi 29 punktiga. Kõik tulemused leiab KJK kodulehelt.

Hooaega me päris lõppenuks siiski veel ei tunnista - kui meeskonna kokku saame, teeme kaasa ka eeloleval laupäeval toimuval hooaja lõpuvõistlusel, mille start on kell 12:00. Enne pikka talveperioodi tuleb ju purjetamiseks veel igast võimalusest kinni haarata ... :-)

Kolmapäev, 14. oktoober 2009

KJK seeriavõistlus, 14.10.2009

EMHI andis tänaseks tormihoiatuse. Prognoos oli õige ning tugeva tuule tõttu jäi võistlus ära.



Loodame, et järgmisel kolmapäeval lubab ilm siiski veel purjetada.

Kolmapäev, 7. oktoober 2009

KJK seeriavõistlus, 07.10.2009

Päeval möllanud paduvihm ja kuni 20 m/s ulatunud puhangud taandusid kella viieks õhtul umbes 10-12 m/s edelakaarte tuuleks ning kuivaks ja lausa päikesepaisteliseks ilmaks. Niisiis mindi merele ja peeti maha järjekordne seeriavõistlus, ehkki päeval selle toimumist vist väga paljud ei uskunud. Merel enne starti ringi vaadates tundus kogu laevastik suhteliselt hõre, ehk siis ilmselt paljud olidki päevaseid olusid arvestades sõidumõtted katki jätnud. Meie enda põhikoosseis jäi täna (küll mitte ilmast sõltuvalt) samuti puudulikuks, nii et seekord tegi meie ridades kaasa kolm "leegionäri".



Nelja minuti hoiatussignaal oli juba antud, kui kohtunikelaeva juurde jõudsime ja nägime, et tänaseks distantsiks on pandud 6-2-Fo. Kohe läks lahti kibe sebimine, et varem vasakule valmis pandud spinniotsad paremale poole ümber vedada. Vähem kui minuti pärast anti sellele tegevusele aga tagasikäik, kuna tuule suunast johtuvalt polnud esimesel otsal "Kuuli muna" juurde tegelikult spinniga midagi teha ja seda läks vaja alles pärast teist märki, ehk siis samuti vasakuga võetavat Katariina kai idapoid. Starditi ja otse esimesse märki purjetati vasakul halsil. Vahetult enne starti tekkis korraks teravam olukord, kus Premiumi ahter möödus meie pardast napi 10 cm kauguselt, kuid kokkuvõttes läks kõik siiski hästi. Lipsasime stardist esimesena minema ning asusime võistlema.



Mõne minuti pärast avastasime, et misiganes ka tänase seeriavõistluse tulemus ei ole, selle eest me vähemalt seniste tulemuste põhjal kokkuvõttes punkte kirja ei saa. KJK seeriavõistluse arvestuses visatakse nimelt maha kolm kõige kehvemat tulemust, milleks on meil seni 0, 0 ja 4 punkti. Kuna täna võtsid meie grupis võistlusest osa ainult kolm jahti - Sylvia, Premium ja Forte - siis isegi võimaliku võidu korral saavutatud kolm punkti läheksid meie jaoks vett vedama. Samas oli aga eelnimetet kalkulatsioon jututeemaks siiski ainult paari minuti jooksul, kuna kõikvõimalikele punktidele vaatamata tuleme me merele peamiselt selleks, et purjetamist nautida ning kui parasjagu on käimas mõni võistlussõit, siis selle käigus ka võimalikult hea tulemus saavutada.



Esimese märgi võtsime liidrina Premiumi ja Sylvia ees. Viimane pautis kohe Pirita suunas tagasi, Premium aga asus meiega samal halsil purjetades paremini kõrgust võtma. Ja nii Premium meil eest ära läkski - olles juba kord kõrgemale ja ette jõudnud, said nad meid kenasti kontrollida ja tuult enda jaoks paremini ära kasutada. Sylviat vaadates tundus meile hetkeks, et nad kavatsevad võistluse pooleli jätta, aga siis tegid nad paudi ja seilasid justkui liiga pikalt Paljassaare poole, jõudes sellele vaatamata teise märki mitte nii kaugel taga, kui võinuks esialgu arvata. Premium oli selle märgi aga võtnud pika eduga.



Spinnakeri üles ja genu alla saime vaatamata suhteliselt tugevale tuulele ilma probleemideta ning asusime Premiumi jälitades Pirita poole purjetama. Ühel hetkel märkasime, et Premiumi spinn rebenes katki ja nad pidid üksjagu rabelema, et seda alla saada. Igasugused sellised asjad ei ole kindlasti mitte toredad ja alati on kahetsusväärne, kui midagi niisugust juhtub. Pole vahet, kas endal või mõnel teisel jahil. Ei pannudki tähele, kas nad polnud veel jõudnud genu alla saada või olid selle vahepeal juba üles tõmmanud, aga natukese aja pärast purjetasid nad igatahes genu ja groodiga mitte palju aeglasemalt kui meie spinni ja groodiga nende taga. Veel mõni hetk ja Premium vedas üles järgmise spinnakeri, jätkates vapralt Pirita poole liikumist. Au ja kiitust vääriv võitlusvaim!



Kuivõrd kogu vahepealne sebimine oli Premiumil nõudnud oma aja ja meie olime omakorda saanud kätte mõne hea glissi, jõudsime Pirita suhteliselt kitsukeste muulide vahele praktiliselt kõrvuti. Ja seda spinnakeridega 12 m/s tuules, mille suund jõe peale üles keerates muutus veel suhteliselt teravaks. Lõpuks läksid nii meil kui neil spinnid pisut käest, aga tihe konkurents kuni lõpuni käis sellegipoolest. Kokkuvõttes edestasime Premiumi finišis kuue sekundiga, millest sai ümberarvutuse tulemusel 4 sekundit kaotust. Sylviast varem olime finišis 2:13, millest jäi järele edu 3 sekundit. Nii äkilist lõppu pole seeriavõistlusel vähemasti I grupis vist juba väga hulk aega olnud.



Teise koha eest saime kaks punkti, mille võime praktiliselt kohe ära unustada, nagu eespool öeldud. Seda siis eeldusel, et mõlema allesjäänud seeriavõistluse jooksul midagi enamat saavutada õnnestub. Esimese tõehetke annab selles suhtes juba järgmine võistlus 14. oktoobril.

P.S. Indreku pildid said meie Tallinna meistrivõistluste albumisse nüüd kah üles pandud. Seekord jätsime tsensuurisõela suhteliselt hõredaks ja üksteisele vahetult järgnevaid fotosid on päris palju - nii aga saabki kohati lausa fotoreportaaži kõigest toimunust. Pildijada ise on küll suhteliselt Forte-keskne, aga see on ka vabandatav, kuna iseennast me just kuigi tihti kõrvalt pildistama ei pääse ... :-)

Pühapäev, 4. oktoober 2009

Tallinna meistrivõistlused, teine päev

Hommikul aknast välja vaadates oli selge, et üle Eestimaa on käinud üks suuremat sorti raju. Sellele vaatamata tundus aga, et eilse pessimismi võib asendada mõõduka optimismiga, kuna tuult pole enam sugugi nii palju, et see peaks mereleminekut takistama. Nii oligi, tuulemõõtja skaalal 10 m/s näidust natuke ühele ja teisele poole kõikunud lugemid lubasid võistlejatel sadamast väljuda ja veel kaks võistlussõitu maha pidada. Valitsevad tuuleolud olid just niisugused, kus lihtsalt õnn enam väga palju ei aita, vaid ka meeskondade tegelikud oskused oleksid pidanud mõjule pääsema. Forte meeskond lootis aga eelkõige heastada eilses viimases sõidus saadud viimase koha, mis paratamatult oli jäänud meie kõigi hingele kripeldama.

Neljas võistlussõit

Stardi võtsime eilsete lähetega võrreldes võib-olla isegi pisut rahulikumalt, aga võimalik, et just seetõttu õnnestus see meil päris hästi. Tasahilju hakkasime konkurentidel eest ära libisema ning teel esimesse märki tehtud pautidega suurendasime oma edumaad veelgi. Järgnenud spinnakeriots, uus krüss ning teine spinnisõit enam mingit muudatust ei toonud, nii et saime lõpuks kätte ka sõiduvõidu, edestades ümberarvutuse tulemusel Audi Sporti 13 sekundi ning Lady Birdi kogunisti minuti ja 28 sekundi võrra. Võistlus ise kestis umbes 40 minutit ja ühtki tõsist "jama" meil selle sõidu jooksul ei toimunud, nii et võisime senise päevaga igati rahul olla.



Viies võistlussõit

Viienda sõidu start oli peaaegu koopia eelmisest sõidust, ainult et meist natukene pealttuult asunud Audi Sport oli lähemal, kui eelmises stardis. Nagu siis, polnud meil tegelikult ka praegu sellest mingit suuremat muret, kuna liikusime neist kiiremini. Veel mõni hetk ja Audi tegi paudi, minnes rohkem mere poole ning lootes sealt edu saada, kuna purjetamise rusikareegel on see, et lihtsalt kellegi järel sõites pole üldjuhul võimalik teda võita (välja arvatud erinevate võistlusväärtuste puhul, nagu näiteks Lady Bird on mitmel korral veenvalt tõestanud ;-) ). Esimeses krüssus seilas hästi Premium, kelle vahetus läheduses ka esimesele spinniotsale asusime. Tuuleolud polnud sugugi kerged ja võib-olla just seetõttu sattus Premium poolel teel alumisse märki äkki broachi ning pidi kulutama päris palju aega, et sellest välja saada. Nii Audi Sport kui Lady Bird said Premiumist mööda ja nii pidi Premium asuma neid uuesti taga ajama.

Alumises märgis saime vaatamata genu ümbertõstmise käigus tekkinud väikesele segadusele siiski kõik vajalikud manöövrid edukalt sooritatud ning võisime järgnenud krüssu käigus asuda konkurente kontrollima. Kuna see õnnestus vastavalt loodetule, siis meie positsiooni ohustama enam keegi ei pääsenud ja viimase allatuuleotsa saime purjetada juba eelkõige ennast, mitte konkurente kontrollides. Halsi käigus oli meil küll natuke probleeme, kuid kokkuvõttes saime selle siiski ilma suuremate kaotusteta tehtud. Audit võitsime lõpuks 33 sekundi ning Lady Birdi 52 sekundiga.



Kuivõrd tuul puhus sõidu lõpuks juba üle 12 m/s ja tendents oli aina kasvav, otsustati ülejäänud võistlussõidud ära jätta. Seda enam, et iga jahi kõige halvema sõidu mahaviskamiseks vajalikud viis võistlust said just äsja ka tehtud. Kuna meil läksid pärast eilse kõige kehvema sõidu mahaarvamist kirja kohad 2, 2, 1 ja 1, siis tõime teist aastat järjest Tallinna meistri tiitli koju ära, seekord Lady Bird ja Audi Sport nina ees. Ei saa salata, et pärast eilset suhteliselt viletsalt läinud päeva oli selle tiitli saavutamine siiski üpris magus. Võib-olla isegi seda enam, et konkurentsis oli küll õigupoolest ainult neli jahti, aga need neli on käesoleva hooaja jooksul olnud ka muudel võistlustel tihedalt omavahel rebimas. Võistluste protokoll on siin.



Järgmine võistlus on siis taas kolmapäevasõit 7. oktoobril. Kui me just ei otsusta kaasa teha Karvalakki regatil või hooaja lõpuvõistlusel, on hooaja lõpuni jäänud vaid kolm võistlust. Kui mitte miski muu, siis just see näitab purjetajatele talve vääramatut lähenemist. Niisiis, härrased, otsige välja oma lumelauad ja suusasaapad, või kolige lõunasse, kohalikele laiuskraadidele on igatahes lähenemas külm.

P.S. Indrek(R) möllis ennast eilseks kohtunikelaevale ja tegi sealt palju pilte. Paneme need oma fotoalbumisse üles niipea, kui vähegi võimalik (Loe: umbes 15. oktoobri paiku ;-) ).

Täiendatud 07.10.2009: Nimetet fotod asuvad nüüd siin.

Laupäev, 3. oktoober 2009

Tallinna meistrivõistlused, esimene päev

Ilmataat tõi tänase päeva jooksul välja suure osa oma arsenalist: ilusa päikesepaiste ja kõikvõimalikud pilved, tugeva tuule ja tuulevaikuse, paduvihma, rahe, lörtsi ja kõige muu, mis eelnimetatute vahele jääb. Nägemata jäid küll äike, lumetorm ja suvekuumus, aga eriti seda viimast oleks kalendrisse vaadates ka suhteliselt kohatu oodata :-) Kavas oli neli võistlussõitu, millest said lõpuks peetud kolm.



Esimene võistlussõit

Start pidi toimuma kell 12:00, aga seda lükati edasi, kuna kohtunikel oli pidevalt muutuva tuule suuna tõttu raskusi raja paikasaamisega. Kui ca 20 minutit hiljem lõpuks siiski stardipauk anti, leidsime ennast stardiliini paremas otsas asuva kohtunikelaeva juures peaaegu seismas, kuna viimane stardieelne manööver oli meil läinud pehmelt öeldes kehvasti. Veel hullemas olukorras olid aga Audi Sport ja Premium, kes paiknesid meist paremal, ületasid vist küll stardiliini, aga paraku valelt poolt kohtunikelaeva, nii et pidid sealt täiendavate manöövritega rajale asuma. Tõsi, see toimus neil mõlemal päris kiiresti, nii et mõni minut pärast starti oli meie ja Audi vahe vaid mõne paadipikkuse suurune. Kõigest sellest lõikas kasu Lady Bird, kes tegi hea stardi ning seejuures saavutatud edu kuni lõpuni enam käest ära ei andnudki. Teise ringi pealtuulemärki oleksime küll jõudnud napi eduga või siis vähemasti samaaegselt, aga kuna meie tulime sinna vasakul halsil ja nemad paremal, siis pidime teed andma. Viimasel spinniotsal enam midagi ei muutunud, Lady Bird finišeeris esimesena ja Forte teisena, selliseks jäid kohad ka korrektsiooni arvestades. Võistlussõit sai tehtud 24 minutiga. Kolmanda grupi viimane jaht polnud aga selleks ajaks veel eelviimast märki võtnudki.

Nüüd algas pikem ootamine. Võistlusjuhendile vastavalt on jahid nimelt jagatud kolme gruppi: kõige suuremad ja kiiremad jahid esimeses, vahepealsed teises ning kõige väiksemad ja just seetõttu kõige aeglasemad jahid kolmandas. Kuna stardijärjekorraks oli samuti I, II ja III, tähendas see, et esimese grupi järgmist starti ei anta enne, kui ka kõige viimane "väike" finišisse jõuab. Ei ole siin tõepoolest tegemist kellegi vähemate või suuremate purjetamisoskustega, vaid see on nagu vormelimaailmas lastaks ühele ja samale rajale lahti korraga F1, GP2 ja F3 võistlusklassid - päevselge, et üht ja sama distantsi läbides tekivad lõpuks päris pikad vahed. Ja kui üldse purjetamisest rääkida, siis üldjuhul on nende "väikeste" pardal oluliselt rohkem fanaatikutest purjetajaid kui päris mitmete "suurte" peal, nii et siiras "respect" "väikeste" suunas, kui seda tänapäevases keeles väljendada.

Igatahes selleks ajaks, kui kolmanda grupi viimane jaht finišile lähenes, hakkas tuul pöörduma ja esialgu kaugemalt paistnud sajupilved ähvardavalt lähenema. Kuivõrd võistlusdistants pannakse alati paika tuule suunast lähtuvalt, ehk siis esimene märk niipalju vastutuult, kui vähegi võimalik, tekkis nüüd olukord, kus seda polnud võimalik teha, sest tuule suund pidevalt muutus. Ja nii passisime mere peal järgmist võistlussõitu oodates enam-vähem paar tundi, mida iseloomustavad eelkõige järgmised märksõnad: vihm, rahe, lörts, külm, rumm, kuum mustikakissell, DJ Lepp, ABBA, pirukad, snickersid, veel palju vihma, lörtsi ja rahet, tuulevaikus, vikerkaared, (kas rahe ja lörts said ikka mainitud?), muud visuaalselt nauditavad ilmastikunähtused ja pidevalt muutuv tuule suund. Mõnele jahile oli selline ootamine või siis ilmastik lõpuks ilmselgelt vastukarva, kuna meie grupist läks kaldale minema Sylvia ning teisest grupist Jazz ja Red Dream. Paar tundi kestnud ootamise järel anti aga siiski start järgmisele sõidule. Ahjaa, siinkohal peaks veel vist ka kusagile kaebama, kuna enne starti loobiti meid mõne "väikese" pealt lumepallidega :-)



Teine võistlussõit

Tänu muutunud tuule suunale tõstsid kohtunikud esimese märgi võrreldes eelmise sõiduga 90 kraadi vastupäeva ja andsid stardi. Distants oli lühike ja selles mõttes huvitav, et poolel teel esimesse märki muutus tuule suund uuesti ning ettenähtud vastutuule-allatuulesõit asendus jõetrammi meenutava liiklusega, kus nii ülemisse kui alumisse märki sõideti puhtalt ja selgelt ainult ühel halsil, kõigest genu ja grooti kasutades. Tuul oli suhteliselt tugev, aga lainet polnud, nii et oli üpriski sürrealistlik vaadata, kuidas kogu laevastik vee sahisedes merel edasi-tagasi kihutab. Meil läks õnneks tuule pööramise hetk ära tabada ja sestap ka esimesena finišeerida, aga kuna Lady Bird jäi meist maha kõigest 13 sekundit, kaotasime ümberarvestuse tulemusel neile esikoha paraku kolme sekundiga. Kogu võistlussõit ise kestis ainult 22 minutit.

Enne järgmist sõitu saime taas üksjagu oodata, kuni kõik grupid lõpetasid ning esimene märk uuesti 90 kraadi paremale viidi.



Kolmas võistlussõit

Nüüdseks oli tuul pöördunud tagasi enam-vähem sinna, kus ta ka hommikul oli olnud, ehk siis läänekaartesse. Saime päris hea stardi ja hoidsime pigem merele, samal ajal kui meie grupi teised kolm paati pigem maa poolt eelistasid. See taktika pani meile kahjuks tuule järjekordse pööramise tõttu ka korraliku põntsu - kui mõni hetk pärast starti olime päris pikalt nii Audi kui Premiumi eest ära saanud, siis juba esimeses märgis kaotasime neile igati aukartust äratava vahemaaga, ehkki näiteks Audi oli vahepeal minuti või paar lausa täielikult laperdava genuga sõitnud ... Täiesti kohutav. Finišeerisime kolmandana, kuid paraku jäime ümberarvestuse tulemusel neljandaks. Antud võidusõit kestis umbes 30 minutit.

Niisiis olime merel kokku ca viis ja pool tundi, millest umbes poolteist tundi läks reaalselt võistlemiseks. Mine sa võta kinni, kas see niisama passimiseks kulunud neli tundi oli hea või halb - ühtpidi olid need ju kindlasti asjatud, kuid teistpidi jälle kogetud ilmastikunähtuste tõttu igati meeldejäävad hetked. Homme peaksid toimuma Tallinna MV ülejäänud võistlussõidud, kuid ilmaprognoosis ennustatud kuni 25 m/s tormi arvestades on mereleminek suhteliselt kahtlane. Niisiis pole võimatu, et vahetame möödunudaastase võitjatiitli kolmanda koha vastu, kus tänase päeva kokkuvõttes asume.

Neljapäev, 1. oktoober 2009

KJK seeriavõistlus, 30.09.2009

Sõidueelne olukord sarnanes üsna nädalatagusega, mil otsustati regatt ära jätta. Seekord oli otsus julgem - võistlus siiski ära teha. Julgustas ilmselt ka prognoos tuule vaikimise kohta. Kui aga kohtunikud oleks tegelikkust ette näinud, siis seda sõitu poleks tehtud :-)



Distantsiks pandi 4+6+Fo. Stardi eel käis läänekaare tuul pidevalt 10-15 m/s vahel. Stardist läksime üsna vabalt kõige märgipoolsemana minema ja krüss kulges hästi. Tuule mõningased pööramised tekitasid küll ärevamaid hetki enda positsiooni kindlustamisel ja teiste kontrollimisel, aga tulime toime. Krüssu lõpupoole andis pärast rahevalingut tuul tõesti mõningat nõrgenemise lootust, aga see oli vaid hetkeks. Peagi oli näidikul taas stabiilselt 15 m/s. Märgist allatuult minnes said esmalt eesteki mehed kõva vatti, kui oli prisket tuult täis spinn vaja lõpuni masti vedada. Aga siis tulid ka uued rekordid: seier käis parimal hetkel 17 sõlmeni! Kuuli muna juurest Piritale tulime 12 minutit! Parimad pagid jooksid kuni 19 m/s ja kiirus 10-15 sõlme oli selle tulemuseks. Võimas ja terav elamus!

Võistluse kokkuvõttes saavutasime järjekordse esikoha Merioni, Premiumi, Sylvia ja Charisma ees.




Eeloleval nädalavahetusel plaanime osaleda Tallinna meistrivõistlustel lühirajasõidus. Nii laupäeval kui pühapäeval on kavas maksimaalselt neli võistlussõitu, esimesed stardid on mõlemal päeval kell 12:00.