reede, 31. juuli 2009

Baltic Offshore Week, 26.-30.07.2009

Seekordne BOW toimus Hankos, kuhu asusime teele 26. juuli õhtul umbes 22:15 paiku. Ilm oli ilus, tuul vaikne ning meri sile ja nii sõitsimegi mootori abil üle ca 8 tunniga. Esmaspäeva hommikupoolik kulus magamisele, erinevatele pisitoimetustele ning õhtul startivaks sõiduks ettevalmistumisele. Kõik põhilised konkurendid avamerepurjetamise Eesti karika arvestuses olid kohal, välja arvatud X-41 Lexus, keda "asendas" samuti Lexus - antud juhul siis aga hoopis soomlaste Grand Soleil 42R võistlustiim.

Esimene sõit, offshore

Meie grupi start BOW offshore sõidule anti 27. juulil kell 18:20 ning ees ootas vähemalt 128 miili pikkune võidusõit, mis tõi meid Osmussaare külje alla Nygrundi madala juurde, siis Hiiumaast põhjas olevale Glotovi madalale ning sealt juba Soome rannikul asuvate meremärkide kaudu Hankosse tagasi.

Esimene ots Nygrundi madalale ei läinud meil üldse hästi, kuna tuul oli parasjagu niisugusest suunast, et genoaga polnud hea sõita ja meil kaasas olnud spinnakeriga polnud samuti hea sõita. Nii me neid siis päris mitu korda omavahel vahetasimegi. Genuga sõit oli rahulikum, aga kiiruses kaotasime vähemalt pool sõlme, spinniga sõitsime küll kiiremini, aga kohati oli päris kõvasti kangutamist, kuna ründenurk kõikus 60 kraadist nii ühele kui teisele poole. Nii jäimegi oludele palju kohasemaid purjeid omanud liidritest paraku päris kaugele maha - Lexus sõitis kogu laevastikul pikalt eest ära, tema järel võtsid Nygrundi N märki Lady Bird ja Audi Sport ning seejärel Premium ja meie.



Mõni hetk pärast Nygrundi märki olime jõudnud Premiumiga kõrvuti ning seejärel sõitsime neil alt ära, hoidudes Osmussaare külje alla. Seal tegime Forte peal seni suhteliselt vähe harrastatud manöövri, vahetades käigu pealt genoa 1 genoa light vastu, mis meile pisut nõrgenevas tuules paremat käiku andis.



Kuivõrd Lexus, Audi Sport ja Lady Bird olid meist endiselt kaugel ees, polnud meil mõtet nende sabas üle mere märgile sõita, vaid hakkasime hoidma hoopis Hiiumaa poole, lootuses kätte saada ilmaprognoosis ennustatud tuule pööramine, mis pidanuks meil aitama eesolijatest paremini märgini jõuda. Ja nii see ka tõepoolest läks - öösel ca 2:15 paiku keeras tuul nii palju, et lubas meil Hiiumaa külje alt ühel halsil otse märgini sõita. Paraku keeras tuul isegi rohkem, kui meile vaja oleks olnud, kuna nii said ka mere poole hoidunud Lexus ja Audi Sport ikkagi märgi peale sõita. Kõvasti kaotasid aga Lady Bird ja ka Premium, kes meist Glotovi N märgis juba pikalt tahapoole olid jäänud. Märgi võtsime kell 5:15, olles umbes 3 minutit Audi Sportist tagapool. Edasi läks spinnakeriga sõit otse päikese suunas.



Kätte jõudnud spinnakerisõit oli umbes 40 miili pikkune. Esimese kümnekonna miili järel olime jõudnud Audi Sporti kannule ning siis sõitsime neist lihtsalt mööda. Võimalik, et siinjuures mängis lisaks paremale käigule rolli ka meeskonnavaim, kuna meil oli enamus mehi endiselt ametis, samal ajal kui Audi pardal oli näha ainult kolme meest ning ülejäänud tõenäoliselt puhkasid kajutis.



Järgmises märgis olime Lexusest endiselt pikalt maas, aga seevastu Audi ees kasvatanud edu ca kolmele minutile. Järgnenud vabas krüssus saime seda isegi pisut juurde, ehkki lõigu pikkus oli "kõigest" viis miili. Viimases märgis tõmbasime uuesti spinni üles ning siis oli jäänud juba viis miili finišini. Vahet Audiga mõõtsime seal umbes neli ja pool minutit, millest meie arvestuste kohaselt oleks pidanud teiseks kohaks igati piisama. Esialgsete tulemuste kohaselt nii oligi - Lexus esimene, Forte teine ja Audi Sport kolmas. Läksime rahulikult hotelli magama ja suur oli meie üllatus, kui õhtul sadamasse tagasi tulles leidsime ennast hoopis kolmandalt kohalt - Soomes (või vähemasti sellel võistlusel) kasutatav "matemaatika" aegade korrigeerimiseks erineb nimelt sellest, mis meil siin Eestis tavaliselt kasutusel on, nii et esialgne umbes 40 sekundine edu Audi Sport ees vahetus umbes nelja ja poole minutiseks kaotuseks. Asja veel pisut lähemalt uurides hakkas meile tunduma, et X-41 tüüpi jahtidel pole sellise matemaatika puhul isegi üldse mingit võimalust mõnda sõitu võita. Sellegipoolest otsustasime aga ka edaspidi anda endast parima, et kätt südamele pannes vähemasti iseenda ees piinlik ei oleks.

Siiralt kahju on Lady Bird võistkonnast, kes pärast umbes 140 miili läbimist ja rohkem kui 12 tundi võidusõitu eksisid navigeerimisega ning jätsid finiši võtmata, mille tulemuseks protokollis on DNF (Did Not Finish). Üks konkurent Eesti avamerepurjetamise karikale oli sellega praktiliselt mängust väljas, aga sellist väljalangemist ei sooviks tõepoolest isegi mitte kõige vihasemale vaenlasele.




Teine sõit, esimene lühirada

Kõik lühirajasõidud toimusid alltoodud distantsi kohaselt, meie grupp pidi seda läbima kolm ringi. Esimene märk pannakse alati võimalikult vastutuult, nagu ikka. Sestap sõidetakse esimesse märki loovides, esimesest teiseni on meeskonnale antud pisut "armuaega" spinni valmispanekuks ning teisest kolmandasse sõidetakse allatuult spinnakeri abil.



Stardist saime väga hästi minema, jäädes ainult pisut Lexusest maha. Esimese ringi kolmandasse märki jõudsime praktiliselt kõrvuti, aga siis tegime manööverdamisel vea, nii et meie kõrval olnud Lexus ähvardas meid protestiga. Oma viga tunnistades tegime 360-kraadise pöörde, jätkates pärast seda aga endiselt füüsiliselt teisel kohal, võttes nii ka lõpuks finiši. Hilisema ümberarvutuse tulemusena saime sellel etapil kolmanda koha Lexuse ja kõiki üllatanud soomlaste Blue Cafe järel, kaotades neile küll kõigest seitsme sekundiga. Täienenud meeskonnaga Premium oli neljas ja Lady Bird viies. Audi Sport pidi purunenud grootvalli tõttu selle sõidu paraku pooleli jätma, enne kui see õieti alatagi oli jõudnud.

Kolmas sõit, teine lühirada

Teisest lühirajasõidust kujunes kokkuvõttes päris kõva "kirgede torm", kuna merel oli kisa-kära ja pärast kaldalejõudmist proteste päris parasjagu. Meie nendes õnneks mitte kuidagi osalised ei olnud - nägime ainult eemalt, kuidas Premium ja Lexus omavahel spinnakeridega külg-külje kõrval sõites peaaegu kokku puutusid ning nii enne kui pärast seda vastastikku tihedalt manöövreid sooritasid. Lisaks sekkus nende omavahelisse kemplusse ka Lady Bird, kes samuti Premiumi vastu protesti(de)ga esines. Ehkki finišeerisime füüsiliselt teisena, jäi meie tulemuseks sellel etapil kõigest viies koht, kuna soomlaste matemaatika tegi jälle oma töö.



Neljas sõit, coastal race (rannikusõit)

Antud etapp oli umbes 13,5 miili pikkune edasi-tagasi võistlus rannikuäärsete märkide vahel. Stardist said enam-vähem kõik jahid hästi liikuma ja nii olimegi pärast esimese märgi võtmist ning poolel teel alumisse märki praktiliselt kõik kõrvuti - Audi Sport, Lexus ja Lady Bird meist vasakul ning Premium paremal pool. Viiest kõvast konkurendist mõnisada meetrit eespool tavalist puhkepäevasõitu teinud soome jahi peal võis inimestel lausa hirm peale tulla, et neile sellise armaada poolt hirmsa hooga selga sõidetakse :-)




Tihedat rebimist jätkus kuni märgini, mis meil õnnestus võtta esimesena. Seejärel tuli tihttuule kurssidel sõita kuni lõpuni. Head tööd tegi Premium, kellel läks korda meist pisut ette rebida, paar paadipikkust Fortest tagapool oli finišis Lexus. Samas oli ka käesolevas sõidus esitatud päris mitu protesti, mis koos eelmise sõidu protestidega lahenesid lõpuks nii, et Premium diskvalifitseeriti osalise meeskonnaga sõidu eest offshore võistlusel ning vale manöövri eest käesolnud rannikusõidul. Seega olid ka nemad Eesti karika arvestuses praktiliselt mängust väljas ja meie ainsaks tõsiseks konkurendiks sellele jäänud Audi Sport. Meie tulemuseks käesolevalt etapilt oli teine koht Lexuse järel ja Audi Sport ees.

Siin ka sigri-migri, mille 29. juuli võistluste käigus tekitasime:



Viies sõit, kolmas lühirada

Heitlesime tõsiselt Lexuse meeskonnaga ning olime füüsiliselt finišis esimesena. Paraku andis matemaatika meile siiski teise koha Lexuse järel ja Audi Sport ees.

Kuues sõit, neljas lühirada

Peale starti tegi väga hea manöövri Audi Sport, kes ülejäänud võistlejatest erinevalt paremale hoidudes sai sealt kätte kena tuule, mille toel juba esimeses märgis teistest pikalt eest ära oli. Meie hoidsime teist kohta ning jälgisime, kuidas Lexus ja Premium praktiliselt kogu sõidu vältel omavahel tihedat match-race'i pidasid. Kolmandal ringil hakkas tunduma, et jõuame siiski Audi Sportile lähemale ja nii see ka oli - viimasel allatuuleotsal õnnestus meil mitte ainult järele jõuda, vaid ka mööda saada. Allesjäänud distantsi jooksul suutsime vahet veel niipalju suurendada, et ümberarvutuse tulemusel edestasime Audit finišis nelja sekundiga ning võtsime lõpuks ometi ka ühe etapivõidu. Ühtlasi olime selle võiduga saanud Lexuse järel ja väga napi eduga Audi Sport ees teise koha BOW arvestuses, mis annab meile veel napima eduga ka käesoleva aasta Avamerepurjetamise Eesti Karika. Ütle veel, et ainult F1 on tuhandike mäng - kõiki Eesti Karika arvestuses läbitud miile kokku arvestades on 4 sekundit ikka väga ja väga väike edu ...

Siinkohal ka viimase päeva "muster", äkki keegi tahab selle näiteks kampsuniks kududa :-)



Tagasiteele asusime ilma auhinnatseremooniat ära ootamata, et veel enam-vähem normaalsel ajal kodusadamasse jõuda. Nii ka läks, umbes 00:30 kinnitasime otsad Kalevi Jahtklubis. Tee peal toimus nii mereteemaline käsitööring kui ka suuremat sorti tekipesu, nii et isegi üks hari pidi sellele lõpuks alla vanduma :-)



Lõpetuseks suurimad tänud meie pöidlahoidjatele! Siit ja sealt on kuulda, et nii meie blogi kui ka tracki jälgitakse küllaltki suure huviga - see annab lootust, et me ei tee neid asjata. Aitäh ja siirad tänud veelkord! Ühtlasi ka suured tänud ja kiidusõnad kõigile konkurentidele - on tore, et kuigi merel käib tõsine heitlus, saame kaldal omavahel hästi ja sõbralikult läbi. Aitäh!

Kolmapäeval (5. augustil) kell 18:30 sõidame jälle.

kolmapäev, 22. juuli 2009

KJK seeriavõistlus, 22.07.2009

Ilm oli vaatamata päeval sadanud vihmale purjetamiseks väga hea - tuult umbes 6-7 m/s ning päikesepaiste. Rada pandi seekord 2+6-3-Fo, ehk siis Katariina kai idapoi parema poordiga, "Kuuli muna" märk vasaku poordiga, 3. teljepoi vasaku poordiga ning seejärel koju.



Meie jaoks kujunes võistlus suhteliselt korralikuks "sobulopskiks" - kuna meil osa mehi oli kas siis puhkuse või töö tõttu eemal, sõitsid mõned mehed üldse mitte harjumuspärastel kohtadel. Nii saimegi küll stardist väga hästi minema, aga pärast pauti hakkasime oma kättevõidetud edu kaotama. Kui siis veel esimeses märgis spinnisoodiga jama tekkis, olimegi praktiliselt kinni püütud ja Premium võttis soodsama positsiooni. Teises märgis olime veel kohe nende ahtris, kuid siis õnnestus meil spinni allavõtmisel brass ja soot põhja alt läbi lasta, nii et olukorra klaarimine röövis kõvasti kiirust. Kolmandas märgis läks kõik juba hästi, aga et vahed olid väikesed ja lõik suhteliselt lühike, polnud teha praktiliselt enam midagi. Korrigeeritud aegadega võttis etapivõidu Sylvia, teine oli Sun Sofia ja kolmas Premium. Meie saime neljanda koha eest 4 punkti.



Pühapäeval sõidame Soome, et osaleda Keisari Baltic Offshore Week regatil. Antud regatt on ka kolmas ja viimane osavõistlus Avamerepurjetamise Eesti Karika sarjas.

esmaspäev, 20. juuli 2009

Muhu Väina regatt, 13.-18. juuli 2009

Selleaastane Muhu Väina regatt on tänaseks juba ajalugu. Forte jaoks on see aga väga ilus ajalugu, kuna meil õnnestus võtta omas klassis regati üldvõit ning seega ka avamerepurjetamises Eesti meistriks tulla. Nüüd siis väike tagasivaade toimunule.

1. etapp, Pärnu - Kihnu

Ilm oli purjetamiseks igati mõnus, nii tuult kui päikest jagus piisavalt. Stardist saime liikuma päris hästi ning kohtunike poolt vastutuult pandud lisamärki jõudsime teisena. Meie ees oli ainult Lexus, mis tegi traditsiooniliselt väga hea stardi. Vahetult meie järel tulid Audi Sport ja Lady Bird, nii et kõik kõvad konkurendid olid kohe algusest peale koos. Teine märk oli Sorgu idapoi ja kolmas Kihnu madala lõunatooder - kuni selleni kulges sõit praktiliselt ühel halsil ning ilma mingite eriliste sündmusteta. Pisut põnevust tekitas ainult see, kas üksinda Kihnu saare alla hoidunud Lexus suudab sealt heal positsioonil välja ujuda, aga nii see tõesti läks. Distantsi lõpuosa purjetati peamiselt spinnakeriga ja esimene etapp oligi ühel pool. Meie tulemuseks teine koht Lexuse järel.




2. etapp, Kihnu - Roomassaare

Sõit algas tihedas konkurentsis Audi Sport ja Lexuse meeskondadega, aga pikal otsal Kihnust Abrukani õnnestus X-41 jahtidel siiski pisut Audi eest ära ujuda. Lexus hoidis positsiooni meist õige napilt eespool. Abrukale lähemale jõudes hakkas tuul keerutama ning seda ära kasutades õnnestus meil liidriks tõusta. Muuhulgas tegime selleks huvitavaid manöövreid, tõmmates spinnakeri allavõtmiseks genu üles ning seejärel võtsime selle kohe uuesti maha. Roomassaare 2. teljepoi juures olime napilt Lexuse ees ning seejärel läks kõvaks krüssamisvõistluseks, mis lõppes Leeltserahu idatoodri juures Lexuse mõnemeetrise eduga. Järgnenud allatuuleotsal Roomassaarde libises Lexus meil õige pisut eest ära, aga siiski mitte nii palju, et ümberarvutuse tulemusel meist ettepoole jääda. Niisiis etapivõit Fortele Lexuse ja Audi Sport ees.



Pikk ots Kihnust Saaremaani võimaldas vahepeal ka suvest ja päikesest rõõmu tunda :-)



3. etapp, Roomassaare - Sõru

Start seekordse Muhu Väina kõige pikemale etapile anti kell 13:00 ning selle pikkuseks oli ettenähtud ca 103 miili. Väga hea stardi tegi Premium ning juba harjumuspäraselt ka Lexus. Kolmekesi koos niimoodi esimese märgi poole liikusimegi - kõrvalt oleks saanud ilusaid pilte, kuidas X-41 jahid kogu ülejäänud laevastiku ees sõidavad. Ebaõnn seiras jahte Lady Bird ja Merion, kes omavahel kõvasti konkureerides kividesse sõitsid - viimane kogunisti nii õnnetult, et pidi etapi pooleli jätma. Mõnisada meetrit enne esimest märki tekkis korralik tuulevaikus, nii et tagantpoolt tulijad libisesid eesolijatele järgi ning suur grupp jahte oli märgis praktiliselt koos. Pärast märgi võtmist tekkis aga õnneks uuesti tuult ning uus olukord leidis endiselt esikoha pärast heitlemas Lexuse, Audi Sport, Premiumi ja Forte meeskonnad.



Kirjurahu madala läänetoodri juures olime praktiliselt koos Lexusega, Audi ja Premium meist pisut tagapool. Sealt edasi võtsid Audi Sport ja Premium suuna Abruka alla, samal ajal kui Lexus, meie ja paljud teised jahid rohkem mere poole hoidsid. Kuivõrd meie olime enam-vähem kõige merepoolsed, saime peagi selle eest ka "karistada" - vaikiv tuul viis meid oluliselt aeglasemalt edasi kui maale lähemal olevaid konkurente ning kõige rohkem maa poole hoidnud Audi Sport ja Premium said päris pikalt eest ära.

Õhtul Kübassaare juurde jõudes vaikis tuul peaaegu täielikult - kuna meie olime selleks ajaks roninud Audist ja Premiumist rohkem maa poole, hakkasime tasapisi neile järele jõudma. Head sõitu tegi Lady Bird, kes meist kõigist veel rohkem maa poolt sõitis, julgelt madalike vahelt läbi navigeerides. Öö hakul olime Premiumist juba mööda saanud ning Audi Sportki käeulatuses. Paatsalu läänepoi võtsimegi paariminutise vahega Audi Sport järel. Sealt suundus Audi rohkem Muhu poole, aga meie püsisime enam-vähem keset väina. Mõnevõrra tõusnud tuul lükkas meid päris hästi edasi, nii et päikesetõus leidis meid juba esikohal, Audi Sport, Premium, Lady Bird ja Lexus pisut tagapool.

Kumari ohupoi ja Hiiu väina laevatee teljepoi võtsime endiselt esimestena ning kõik paistis suurepärane, kuni Kassari ja Triigi vahele jõudes tuul täiesti vaikis. Meie senine edu sulas olematuks, kuna kogu ülejäänud laevastik ujus meile tagant järgi. Nii hakatigi üksteise võidu tuult otsima, kuni lõpuks saime siiski liikuma - meie kõige ees, siis Audi Sport ning siis Premium ja Lexus. Vahed aga olid suhteliselt väikesed.



Enne finišit tegime paraku väikese vea, mis lubas Audi Sport meeskonnal meist ette saada. Kõiki meid üllatas aga venelaste Comme Il Faut, mis ümberarvutuste tulemusel etapivõitjaks tuli. Talle järgnesid Audi Sport, Lady Bird ja Forte, meie tõusime üldarvestuses liidriks.




4. etapp, Sõru - Lehtma

See enam-vähem hästi alanud etapp läks meil lõpuks nii korralikult aia taha, et kapten keelas sellest etapist pikemalt kirjutada :-) Piirdugem siis tõdemusega, et seitsmes koht ning üldkokkuvõttes langesime kolmandaks, ühe punktiga esikohta jagavate Lexuse ja Audi Sport taha.




5. etapp, Lehtma - Dirhami



Start lükati tänu udule ja tuulevaikusele edasi ning anti lõpuks kell 13:20. Väga head sõitu tegi Premium, kes selle etapi lõpuks võitiski. Meie konkureerisime Lexusega, kes küll lõpetas füüsiliselt meist pisut eespool, kuid mitte piisavalt, et pärast aegade korrigeerimist meid edestada. Nii olime saanud teise koha ning üldkokkuvõttes tulnud napi eduga Lexuse ees Muhu Väina regati võitjaks ja seega ka Eesti meistriks. Kokkuvõttes kolmandaks tuli Audi Sport, kellel viimane sõit paraku ebaõnnestus.




Forte pilte Muhu Väina regatist näeb meie pildialbumis.

Asjalikku sisu ja lahedaid videoklippe leiab ka Audi Sport blogis.

pühapäev, 12. juuli 2009

Forte liikumine reaalajas

Tänu ettevõttele nimega Navirec on alates Watergate regatist võimalus Forte liikumist reaalajas jälgida. Selleks tuleb minna Navirec kodulehele ning sinna sisse logida. Kasutajanimi on "teamforte" ja parool on "F0rte475" (0 = "null"). Jälgimine töötab siis, kui me parasjagu sõidame ning Muhu Väina regatil peaks see toimuma etappide kaupa enam-vähem järgnevalt:

  • 13. juulil start kell 14:00, Pärnu - Kihnu, distants ca 31.8 miili
  • 14. juulil start kell 10:00, Kihnu - Roomassaare, ca 72.6 miili
  • 15. juulil start kell 13:00, Roomassaare - Sõru, ca 103.3 miili
  • 16. juulil on puhkepäev Sõrul
  • 17. juulil start kell 10:00, Sõru - Lehtma, distants avaldamata
  • 18. juulil start kell 10:00, Lehtma - Dirhami, ca 33.2 miili

Finišite ajad sõltuvad eelkõige tuule suunast ja tugevusest ning neid siinkohal kirja panna pole seetõttu võimalik. Väga jämeda arvestuse kohaselt võib meie liikumise keskmiseks kiiruseks arvutada ca 7 sõlme (ehk siis 7 miili tunnis), aga see sõltub tõepoolest eelkõige tuulest ja selle trajektoori pikkusest, mida meil tegelikult läbida õnnestub. Iga meremehe naine on ju harjunud, et ei tea kunagi, millal täpselt ta mees merelt tuleb :-)

Kui Navirec lehel on näha ainult vilkuv punkt, mille ümber on sinine meri, tuleks kasutada kaardi ülaservas olevaid zoom-nuppe (ja nendest eelkõige "-" märki). Eelkõige on Navirec süsteem tehtud siiski maismaal liikuvate sõidukite jälgimiseks ning sestap on kaardi esialgne zoom meresõidukite jaoks kohatult suur.

Watergate regatt, 10.-11.07.2009

Watergate regatt pidi esialgu startima 9. juulil kell 14:00 ning olema meie võistlusklassis 206 meremiili pikkune. Kuna tuul oli aga maruliselt tugev ning ka prognoos ei lubanud kiiret vaibumislootust, otsustas kohtunikekogu lühendada distantsi 144 miilini ning anda start 10. juuli hommikul kell 8:00. Vahepealse õhtu ja öö veetis enamus meeskonda Paatsalus Kalevi suvekodus, kus mõnusasti grillida, saunatada ja magada saime.

Uueks võistlusdistantsiks oli määratud Sorgu idapoi, Kihnu madala lõunapoi, Kõiguste-Allirahu lõunatooder, Paatsalu läänepoi, siis uuesti Kihnu madala lõunapoi ja Sorgu idapoi ning finiš Pärnu jõel jahtklubi juures. Niisiis punane joon alltoodud pildil.



Pärnu muulide lähedal merel asunud stardi poole asusime sadamast teele kell 7:15 ning jõudsime sinna vägagi napilt - proovisime merele jõudes alles purjestust, kui avastasime, et hoiatuslipud on juba väljas ning stardini jäänud vähem kui neli minutit. Tänu kiirele tegutsemisele võtsime aga lähte suhteliselt hästi, nii et võisime hakata sõidule keskenduma.

Kuni esimese märgini tuli suhteliselt tihedalt vastutuult krüssata ning seda endiselt 12-14 m/s püsinud tuule ja küllaltki tugeva lainetuse tingimustes. Põhiliselt konkureerisime sellel lõigul Audi Sport meeskonnaga, olles kord ees, kord jälle taga. Märki jõudes olime siiski saavutanud pisikese edu nii Audi kui nelja ülejäänud konkurendi ees.




Sorgu idapoist järgmisse märki oli küllaltki vabas tihttuules sõit vasakul halsil. Praktiliselt muutumatuna püsisid nii tuul, lainetus, kui ka meie edu konkurentide ees. Kihnu madala lõunapoi juurde jõudes keerasime nina Saaremaa poole ning tõmbasime üles spinnakeri, millega oli alguses tänu tugevale tuulele ja selle tihedale suunale päris palju kangutamist. Kuna Audi Sport üpris pikka aega miskipärast spinni üles ei tõmmanud, kasvas meie edumaa pidevalt ning täiesti põhjendatult lootsime ka Kõiguste-Allirahu märgis esimesed olla.

Umbes 14:00 paiku vaibus tuul suhteliselt kiiresti ning saime senise kõva ilma riietuse vahetada oluliselt suvisema vormi vastu.



Paraku tõi vaikinud tuul kaasa ka selle, et viimaseid tuuleiile kasutada saanud Audi Sport libises meile kõrvale. Seejärel "seisime võidu" päris tükk aega, kuni otsustasime võtta pisut teravama kursi, et vähemalt natukenegi edasi liikuda, ehkki mitte päris otse märgi suunas. Audi otsustas selle manöövri meie pealt maha viksida. Kuna natukese aja pärast tekkis uuesti tuult, aga juba muutunud ning paraku Audile soodsamast suunast, leidsime ennast olukorras, kus liikusime küll uuesti märgi poole, aga kahjuks juba Audi taga, mis meil pikkamööda eest ära libises. Märgis oli meie vahe umbes kolm minutit ning sealt edasi sõideti jälle spinnakeriga.

Täis tahtmist kaotatud vahe uuesti tagasi teha, asusime seda jõudsalt vähendama ja juba kaugelt enne järgmise märgi juurde jõudmist olimegi Audile peaaegu järgi jõudnud. Kahjuks küll mitte päris mööda, nagu oleksime loomulikult soovinud. Kõik ülejäänud konkurendid olid aga selleks ajaks juba vähemalt paarkümmend minutit tagapool.



Paatsalu läänepoi juurest edasi oleksime tahtnud hoiduda pigem ranniku lähedale, kui et keset merd suunduda. Sellele plaanile tõmbas aga kriipsu peale Audi Sport, kes asus hoolega meie liikumist katma. Nii pidimegi nendega järgemööda võidu pautides väikese match race maha pidama, et nad kannult maha raputada. Seda tegevust kandis ka edu, kuna 22:00 paiku oli vahe meie kasuks juba vähemalt 10 minutit ning Audi siirdus veelgi kaugemale merele, sel ajal kui meie suundusime teisi ranniku lähedusse hoidunud konkurente kontrollima. Enne Audi silmapiirilt kaotamist tegime neist veel pilti ka.



Olles jõudnud sobivale positsioonile seni kolmandana püsinud Beringu suhtes, asusime edasi sõitma eelkõige nendega konkureerimist arvestades. Audi Sport oli meie hinnangul oma võimalused juba päris kindlalt kaotanud. Äärmiselt suur oli aga üllatus, kui öösel ca 00:30 paiku Audi äkki paremalt poolt "kaadrisse" ilmus, muudkui lähemale jõudis ning lõpuks napilt vööri eest läbi sõites meile täpselt "silmaauku" paudi tegi. Ei saa salata, et valitsevaid tuuleolusid ning ka iseenda liikumist arvestades ei tundunud selline asi meile loogiliselt võttes võimalikuna ning kahtlustasime ka "naftapurjede" kasutamist. Aga mida ei saa tõestada, seda pole ka olnud. Ja olles ise igati ausad, pole meil alust ka konkurentide aususes kahelda. Igatahes nüüd pidime hakkama uuesti Audiga võistlema ning omavaheline konkurents viis meid aina rohkem mere keskele. Kuivõrd tuul muudkui pöördus ja puhus ikka aina otse märgi suunast, pidime sõitma justkui ringjoont mööda, ilma oluliselt märgile lähemale saamata. Samas oli Audi meist tuule suhtes eespool, nii et kõikvõimalikud tuulepuhangud ja suunamuutused said nad varem kätte, libisedes nii meist kuuvalguses aina enam eest ära.



Omavahelises konkurentsis kaotasime silmist need jahid, mis eelistasid ranniku äärest liikuda. Nii selguski varahommikul kurb tõsiasi, et Bering, Premium ja isegi Lady Bird on meist lootuselt kaugel ees. Lady Birdiga olime õhtul kohtunud, kui Paatsalu märgist edasi sõitsime ja nemad alles sinna teel olid - vahe oli siis umbes 1,5 tundi ... Ehk siis see tuule pööramine, mis meile ja Audi Spordile pidevalt vastu keeras, oli teistele jahtidele selgelt kasulik ning võimaldas neil senikaotatu tasa teha ja kuhjaga enda kasuks edu tekitada. Meie poolt kulutatud 10 tundi märkidevahelise 30 miili läbimiseks ei kannata mingit kriitikat ...

Kihnu lõunapoist edasi kujunes sõit meie jaoks pigem kruisimiseks, kuna võita või kaotada polnud õigupoolest enam midagi. Meie taga oli ainult Tuule, aga seda juba igati ohutus kauguses. Pärast Sorgu idapoid tegime veel korra proovi Lady Birdi ja Audiga vahet vähendada, aga midagi märgatavat peale sisemise võistlusvaimu hoidmise me sellega ei saavutanud. Kokkuvõttes oli pingerida seekord Bering, Premium, Lady Bird, Audi Sport, Forte, Tuule ja Katariina II, mis juba enne starti eespurje katki tegi. On päris selge, et viies koht on meie jaoks pettumus ja selle järele me kindlasti ei läinud. Lõpetuseks lohutasime ennast mõttega, et taolisel alkoholitootja poolt mahitatud spordiüritusel ei tahagi me paremat kohta saada ;-)

Alltoodud piltidel on meie poolt läbitud trajektoor - tehnilistest võimalustest tingituna on see kuupäevade kaupa: esimesel pildil 10. juuli ja teisel pildil 11. juuli. Kokku 170.36 miili ning 27 tundi ja 19 minutit. Päevselge, et nii miile kui tunde on liiga palju. Ühtlasi on väga selgelt näha, kuidas 10. juuli viimastel tundidel kindlalt ranniku poole hoitud kurss pärast 11. juuli esimesel tunnil Audiga kohtumist räigelt merele kisub.




Ahjaa - Audi Sport blogis olev lugu sellest, kuidas nad alates stardist pidevalt oma edumaad suurendasid, ei vasta just päriselt tõele ... :-)
Ja siin ka Premiumi jutt Watergate regatist.

reede, 3. juuli 2009

KJK seeriavõistluse märgid

Kuivõrd igasuguste KJK võistlustega seoses tuleb aeg-ajalt ikka juttu mingi numbriga märkidest, on alltoodud pildil referentsiks KJK kokkuleppeliste võistlusmärkide asukohad Google Earth pildile märgituna. Numbritele vastavad meremärgid on tegelikult järgmised:
  1. Russalka madala läänetooder
  2. Katariina kai idapoi
  3. Tallinna teljepoi nr. 3
  4. Paljassaare põhjapoi
  5. Tallinna teljepoi nr. 2
  6. Miiduranna vraki keratooder
Võistluste start antakse tavapäraselt kusagilt muulide lähedalt merelt.

neljapäev, 2. juuli 2009

KJK seeriavõistlus, 1. juuli 2009

Tuult oli ca 2-3 m/s ning see puhus enam-vähem loodest. Distantsiks oli pandud 3-Fo, mis tähendas kolmanda tsentripoi võtmist vasaku poordiga ning seejärel finišit olümpiatule juures. Kuivõrd ilm oli päikeseline ja sooja umbes 22 kraadi, saime selle suve esimese lühikese vormi sõidu.

Kohe stardist hakkasime minema väga hästi ning sõites kiirusega ca 4-5 sõlme olime esimesena märgis. Tee peal imestasime pikka aega näilise tuule suuna displei üle, mis ühel halsil näitas ca 10 kraadi ning teisel ca 40. Üritasime aparaate isegi mõnel korral kalibreerida, kuid tulemus oli ikka sama. Siis jäime pikemaks ajaks masti tipus olevat noolt silmitsema ning jõudsime järeldusele, et displei näit on ikkagi tõepoolest õige - see tähendas suhteliselt haruldast olukorda, kus tuul masti tipus oli päris pikka aega hoopis teine, kui see, mille järgi me tegelikult sõita saime.



Tsentripoi juures oli meie edu juba päris suur. Seal tõstsime üles proovimiseks kaasas olnud tuttuue spinni ja asusime vahemaad järgnevatega veelgi suurendama. Tasuks saime 9:51 suuruse edu teiseks tulnud Merioni ees ning 8 punkti esikoha eest. Üldarvestuses on meie vahe nüüd teisel kohal oleva Charismaga 10 punkti, kuna nemad sel korral kaasa ei teinud. Järgmine kolmapäevak toimub alles 22. juulil, kui Watergate ja Muhu Väin on juba seljataha jäänud.

kolmapäev, 1. juuli 2009

Volvo Ocean Race koos Ericssoniga

17.-21. juunil toimus Ericsson Eesti organiseerimisel sõit Stockholmi ja tagasi, eesmärgiga osa saada seal vahefinišit pidavast Volvo Ocean Race võidusõidust. Kirsiks tordil oli muidugi see, et jaht Ericsson 4 oli selleks ajaks endale juba üldvõidu kindlustanud ning jaht Ericsson 3 samuti tubli 4. koha peal, nii et meie võõrustajal ja samas ka toetajal oli tõepoolest põhjust uhkust tunda.

Tallinna lahelt startisime 17. juunil ca 10:00 ning kuni Sandhamni lähistele jõudmiseni pidi ülesõit endast tegelikult kujutama võidusõitu - Forte pardal olid 3 meeskonnaliiget (Kalev, Margus, Priit) ja 6 Ericssoni külalist ning enam-vähem samasugune kooslus "proffidest" ja klientidest oli ka Beringu peal, kellega pidimegi ülesõidu kiiruses rinda pistma. Tuult oli üksjagu palju: hommikupoolikul ca 12-13 m/s, mis pärastlõunal paisus 15-16 m/s ning mõnevõrra vaikis alles õhtul kella 23 paiku. Sestap sõitsime pärast Tallinna lahest pisut kaugemale jõudmist rehvitud groodi ja genu 3 abil, tehes tuule suunast tingituna kuni keskööni suhteliselt tihedas krüssus sõites keskmiseks kiiruseks vähemalt 7,5 sõlme. Lainetus oli samuti päris korralik ning mõni neist käis aeg-ajalt ka kõrgelt üle reelingu, nii et osad meie külalistest olid sunnitud käima vahepeal kajutis kuivemaid riideid selga vahetamas. Paraku lõppes see enamikule neist kalade toitmisega, sest "pesumasin" kajutis töötas täitel tuuridel ja see juba naljalt kellelegi ei halasta. Samas tuleb aga kõigile meie ajutistele meeskonnaliikmetele au anda, sest vaatamata igasugustele asjaoludele pidasid kõik vapralt vastu ning esialgu pisut ehmunud näod hakkasid tasapisi oluliselt rõõmsamaks muutuma.



Umbes 16:00 paiku olime jõudnud Osmussaare lähistele, olles juba mitu tundi Beringust ca poole miili jagu eespool püsinud. Siis aga toimus mitmete eelkõige inimfaktorist johtuvate õnnetute asjaolude kokkulangemine, mille tagajärjel õnnestus meil tabada Nygrundi madalikku. Kuivõrd me lendasime sinna sisse kiirusega 7,5 sõlme, oli mats päris korralik ning pärast esimest kivi oli tunda veel mõningaid teisigi. Umbes paari-kolme minuti möödudes saime siiski madalikult välja ning vahepeal kibekiiresti tekile orgunnitud käsi-GPS abil suutsime veel üht meie eemaldumiskursile jäävat kivipuserikku vältida. Vaatasime kiiresti laeva üle ning kuna kiil oli endiselt alles ja mingisugust leket või muud olulist kahjustust polnud märgata, otsustas kapten sõitu Stockholmi poole jätkata. Kiilu tabanud hävingut nägime alles pärast Tallinna tagasijõudmist ja jahi väljatõstmist ning ütleme nii, et see polnud just meeldiv vaatepilt.



Vahepealse actioni tulemusel purjetas Bering meist natuke enne Osmussaare traaversile jõudmist mööda ning asus isegi tasapisi vahet suurendama. Suur oli aga meie kõigi üllatus, kui see ühel heal hetkel ilma mingi nähtava põhjuseta tagasipöörde tegi ning kursi Dirhami poole võttis. Kiire raadioside kaudu saime teada, et kõik Beringul viibivad külalised on läbimärjad ja läbi külmunud, mistõttu lähevad nad Dirhamisse väikest "kuivatamispeatust" tegema. Sõnadetagi oli selge, et tegelikult nad sealt enam Stockholmi poole ei purjeta ja sestap korraldas Kalev kohe ka meie külaliste seas hääletuse: kas jätkame või läheme samuti tagasi? Ja siinkohal müts maha meie meeskonna ees, kes otsustas üksmeelselt jätkata. Täpselt samal hetkel oli selgunud ka ürituse "Ericsson Race to Volvo Ocean Race" võitja ning ehkki mingit auhinda polnud selle eest ette nähtud, võis iga pardalviibija endale mõttes tasku pista ühe suure virtuaalse karika. Seda siis igati ausalt väljateenituna eelkõige enda, mitte Beringu ületamise eest. Tagantjärele oli veel kuulda, et tagasipööramise hetkeks oli Beringu peal nii WC kui ka köögi kraanikauss servani täis oksendatud, aga mine sa võta kinni, kas see jutt oli kellegi väljamõeldis või siis oligi tõepoolest nii. Aga sel polegi mingit vahet.

Tuleb öelda, et Beringu katkestamine ei põhjustanud mingeid erilisi muudatusi meie kursis, kuna soovides jätkuvalt Stockholmi jõuda, pidime jätkama suhteliselt tiheda ründenurgaga krüssamist ja küllaltki märgatava lainetusega võitlemist. Ja kuigi pardalviibijate ülejäänud organism oli vast ümbritsevate oludega juba enam-vähem kohanenud, ei saanud seda öelda kõhtude kohta, mis küll hommikul Kalevi Jahtklubi baaris toimunud hommikusöögil said korralikult täidetud, aga juba keskpäevaks suhteliselt nõudlikeks muutusid. Mitte keegi küll ei kurtnud sõnagi, kuid mõnest pardale antud õunast või banaanist oli näha, et näod muutusid oluliselt õnnelikumaks :-)

Paraku aga ei saanudki kambüüsist pardale midagi muud pakkuda, kuna korralduskomitee oli meile kaasa pakkinud eelkõige niisugust kraami, mida kõva lainega just eriti ei valmista - purgisuppe, makarone, tatratangu, pudruhelbeid, 200g ühekordselt avatava (ja seejärel mitte enam suletava) soolapaki, 8 liitrit piima ja palju muid toredaid asju, mis on ju kõik iseenesest väga head, aga tõepoolest kasutud olukorras, kus isegi kuumaveekannu ei saa pliidile panna. Sestap oli rõõm suur, kui ca 23:30 paiku õnnestus suhteliselt ootamatult vähenenud lainetuse tõttu vett keeta ning pardalviibijatele serveerida üle hulga aja äärmiselt peent gurmeetoitu - Lämmin Kuppi kukeseene püreesuppi, mille kõrvale sai ka tumedat leiba hammustada. Nägude järgi võiks öelda, et midagi paremat polnud keegi vähemasti käesoleva aasta jooksul veel söönud :) Ja kui veel lonks Jägermeistrit kah magustoiduks tuli, võis ülejäänud meeskond rahulikult magama keerata ning öise vahetuse valvesse jätta.

Öises vahetuses ei juhtunud õigupoolest mitte midagi tähelepanuväärset: tuul oli ca 6-8 m/s, lasime rehvi välja ning sõitsime mööda suhteliselt siledat vett. Kahe mehega sai tehtud ka öine ainus paut, et ca öösel kolme paiku muutunud tuule suunda arvestades tasapisi Hiiumaa külje alla kaldunud kurssi endiselt Stockholmi suunas hoida. Ainus olulisem sündmus oli vast päikesetõus, mis toimus konkreetses geograafilises positsioonis tol hetkel kell 4:21.




Hommikune sõit oli eelmise päevaga võrreldes nagu lapsemäng - eriti alates Sandhamnist, millest Stockholmi jõudmiseni kulus meil enam-vähem 7 tundi, palju eelmisel päeval söömata jäänud sööke ja joomata jäänud jooke. Kohal olime eesti aja järgi umbes kell 21:00 õhtul ja seega sai reisi kestvuseks kokku ümmarguselt 35 tundi. Kohale jõudes ootas meid hotell koos õhtusöögi ja lennukiga saabunud Beringu külalistega.



Reedel, 19. juuni hommikul, said Stockholmis kokku päris paljud eestlased - nii need, kes olid sinna kõigele vaatamata purjetanud (ehk siis meie); nii need, kes olid Dirhami tagasi läinud ja Rootsi lennukiga tulnud; need, kes olid Team Forte liikmetest spetsiaalselt tulnud suure laevaga selleks, et jaht Tallinna tagasi tuua ja ka need Ericssoni külalised, kes olid tulnud samal hommikul lennukiga. Igatahes kõigile neile korraldas Ericsson igati korraliku vastuvõtu ja kohaliku Jaanipeo, mis lõbusas tujus külalised alles sama päeva viimasel tunnil tagasi Stockholmi toimetas. Pidu ei suutnud olulisel määral häirida isegi umbes tund aega möllanud paduvihm ja rahe, mis kogu rahvast vahepeal tabas.





Fortega startisime tagasi Tallinna suunas laupäeva varahommikul kell 4:45 rootsi aja järgi, sõites tuule puudumisel kuni Sandhamnini ja sealt veel palju miile edasigi mootoriga. Siis aga tõusis tuul piisavalt ning oli ka enam-vähem sobivast suunast, nii et saime kuni õhtuni groodi ja spinniga tulla ning jõudsime sellega peaaegu Hiiumaa traaversisse välja. Õhtu hämardudes võtsime purjed maha ning asusime öist vahetust mootoriga läbima. Kõige meeldejäävam mälestus sellest vahetusest on röögatu udu, millesse keset suurt ja lagedat merd ühel heal hetkel justkui seina sisse sõitsime ... ja siis polnud tõepoolest muud, kui mitu tundi silmad krillis ja kõrvad kikkis vahtimist, et mõni katkise radari või purjus vahtkonnaga laev meile udu seest ootamatult sisse ei põrutaks, kuna ei pane meid lihtsalt tähele. Radarit meil endal ju pardal ei ole, nii et ümberringi ca 100m raadius oligi kõik, mida nägime. Väga sürrealistlikud tunnid olid need seal igatahes.




Kuivõrd järgmisel päeval enam midagi põnevat ei toimunud, võibki siinkohal käesolevale loole peaaegu joone alla tõmmata. Sai teine suhteliselt pikk ja mine tea, kas nii pikka enam kunagi siia blogisse üldse ilmubki :) Ajaloo huvides olgu veel kirja pandud, et meeskonnaliikmetest osalesid tagasiteel Marko, Tammo, Indrek R ja Priit ning kaetud sai see enam-vähem minutipealt 32 tunniga.

Pilte sellest reisist saab näha siin.

Katkise kiilu saime korda 1. juuliks, kui napp mõni tund enne seeriavõistlust jahi uuesti vette tõstsime. Tõsi, pukkidelt ülestõstmisel vajus bulba tagumine ots ca paar millimeetrit allapoole ning tekkis väike pragu - see sai hetkel küll pahtli ja värvi alla, kuid sügisel pärast väljatõstmist peab vaatama, mida sellega edasi teha.