Kolmapäev, 16. oktoober 2013

KJK 2013. aasta hooaeg on lõppenud

Kuivõrd järjekordne purjetamishooaeg sai möödunud laupäeval kena lõpu, on ka siinkohal aeg paarist viimasest võidusõidust lühikesed kokkuvõtted teha ning käesolev logiraamat seejärel talvepuhkusele saata.

Viimase, 9. oktoobril toimunud XX kolmapäevaku resümee on valus, lihtne ja lühike - liidrikohal olles jäi meil paraku viimases märgis genu söötjasse niimoodi kinni, et see tuli söötjast lahtisaamiseks katki lõigata, Olympic läks selle jama klaarimise käigus oma teed ning Forte sai tabelisse DNF-i (Did Not Finish). Aga, nagu juba varemgi öeldud, olid meie grupis seeriavõistluse koondtulemused tegelikult ammu selged ning hooaja kokkuvõttes võttis ülekaaluka võidu Olympic Forte ja Premiumi ees. Palju õnne!

Laupäeval toimus aga hooaja lõpuvõistlus, mis oli ühtlasi ka Seiko Cup viimaseks etapiks. ORC I võistlusgrupis siin peale Amservi ja Forte paraku rohkem osalejaid polnudki, kuid kerget põnevust oli õhus sellegipoolest, kuna SC arvestuses olid meie kahe punktid enne viimast etappi täiesti võrdsed ja Seiko karika pidi seega ilmselgelt endale saama lõpuvõistluse võitja.

Ilm oli lõpuvõistluseks ja üldse sügiseseks purjetamiseks lausa suurepärane - puhus ca 5 m/s läänekaaretuul ja purjetajate põski paitas harvade pilvede vahelt päikesepaiste. Eesootavat talvevaheaega arvestades pani võistlusjuht välja ka päris pika distantsi: 4-7-4-Fj, ehk siis põhimõtteliselt kaks ringi Pirita jõe suudme lähistelt Paljassaare põhjapoini ja tagasi, et meri ikka meeles püsiks.

Kokkuvõttes ligi kolme tunni pikkuseks kujunenud võistlusel jäime lõpuks küll Amservile füüsiliselt üle kahe minuti alla, kuid ümberarvestuse tulemusel võitsime omakorda rohkem kui minutiga. Amservi käik oli tõesti hea ja pärast seda, kui esimeses krüssus neil Katariina kai lähistel korraks päris ahtris olime, me enam niipea järele ei jõudnudki. Ühtlasi tuleb aga kinnitada, et merel olles ei tasu ka lihtsalt niisama püssi põõsasse visata, vaid tuleb ikka lõpuni võidelda. Seda enam, et merel pole ei püssi ega põõsast :) Nii tegimegi (vähemalt omameelest) väga hea teise ringi, mille käigus heal konkurendil enam kaugemale ei lasknud lipsata ja kokkuvõttes seega neid edestasimegi. Ei ole meie ega nemad süüdi, et see rehkendamine niimoodi käib ja kord Vestmann, siis jälle Piibeleht sellest kasu lõikab.






Nüüd siis aga paneme siinse logiraamatu kuni järgmise hooajani taas talveunne, et selle aja jooksul eesootavaks aastaks plaane teha. Esialgsete kavade kohaselt saavad need olema mõnevõrra tihedamad, kui lõppenud hooajal. Eks aeg annab arutust ja kevadel oleme kõik ju loomulikult targemad. Seniks aga suur-suur tänu toetajatele, kallitele pereliikmetele, pöidlahoidjatele ja kaasvõistlejatele! Kõike vahvat ja toredat!

Neljapäev, 3. oktoober 2013

KJK-Garmin kolmapäevaregatid XVI-XIX, 11.09-02.10.2013

Viimasel ajal valitseva kroonilise ajanappuse, ehk muudele olulistele asjatoimetustele kuluva ressursi tõttu võtame siinkohal viimase nelja kolmapäevaku resümeed ühekorraga mõne lühikese hingetõmbega kokku ... :)

XVI kolmapäevak, 11.09.2013

Siin on lugu lihtne - polnud tuult ja sestap polnud ka võidusõitu. Vähemasti viimase kümne aasta lõikes on käesolev vist küll rekordiline hooaeg tuulevaikuse tõttu ärajäänud kolmapäevaregattide arvu poolest - kui rehkendus ja mälu ei peta, siis oli tegemist juba viienda ärajäänud võistlussõiduga sel viimastest aastatest niigi poole kuu võrra lühemaks planeeritud hooajal.

XVII kolmapäevak, 18.09.2013

Kuivõrd nii Tammo kui Jaak olid muude tegemistega hõivatud, hoidis Forte rooli seekord Kalev. Ühtlasi oli suuri puudujääke ka ülejäänud põhimeeskonna osas, nii et viivitasime viimaste meeste saabumist oodates sadamast väljumisega kuni viimase hetkeni, et ikka kõik võimalikud abikäed pärale jõuaksid. Nii tegimegi põhimõtteliselt lendstardi, jõudes napilt enne stardipaugu kõlamist igaks juhuks ka kohtunikelaevale välja pandud pika distantsi ära vaadata :) Olukorda ei teinud lihtsamaks enne starti purunenud kontrasoodi plokk ja kinnitus, millega vahelduva eduga võitlesime kuni viimase allatuuleotsani. Igatahes saime lõpuks Olympicu järel ning Premiumi, Santa Maria ja Albatrossi ees tabelisse kirja teise koha. Kõige rohkem jääb sellest võistlusest aga kripeldama lõpuprotokollis kohtunike poolt ilmselgelt valesti fikseeritud Forte finišiaeg - ligikaudu 50 sekundit pandi meile heast peast otsa. Tõsi küll, antud juhul ei omanud see koha suhtes mingit tähtsust, aga kui sama asi juhtuks mingil hoopis olulisemal võidusõidul, või hoopis väiksemate vahede puhul? Arvestades sealjuures veel asjaolu, et meie arupärimisele vastati kohtunike poolt suhteliselt üheülbaliselt: "Kohtunikud ei eksi!". Jättes kõrvale üldise hinnangu sellisele kõikvõimsale seisukohale, oli meil siiski antud juhul pardal ikka päris mitu meest, kes üksteisest sõltumatult aega võtsid ja hilisemas omavahelises suhtluses kohtunike eksimust kinnitasid. Niisiis oleks võib-olla aeg natuke kaasaegsem tehnika kasutusele võtta ja muuhulgas natuke ka suhtumist korrigeerida?







XVIII kolmapäevak, 25.09.2013

Üle hulga aja valitsesid merel päris karused olud, mida olid meie grupis tulnud tervitama Amserv, Olympic ja Forte. Premium teavitas samal päeval oma blogis, et pärast möödunud edukat hooaega nad sel aastal enam merele ei tule ning selleks ei olegi neil ilmselt põhjust - kolmapäevakute arvestuses hoiavad nad kolmandat positsiooni ning ilma suurema imeta neljas olev Amserv Premiumist enam ei möödu. Õigupoolest ei olnud ka Fortel ja Olympicul enam midagi klaarida - Olympic on käesoleva aasta seeriavõistluse juba ammu pika edumaaga võitnud ja meie teist kohta ei ohusta tegelikult ka enam mitte keegi. Nii me siis lihtsalt meresõidu rõõmust seal omavahel pusisimegi - pärast suht kehvakest starti saime esimesel allatuuleotsal mõlema konkurendi apsakate tõttu küll liidriks, kuid teises krüssus lipsas Olympic jälle eest. Finišis kaotasime kahe sekundiga Amservile, mis rehkenduse tulemusel võimaldas meil seekord kirja saada teise koha. Andmaks tunnistust lähenevast talvest, tegi ilmataat olukorra vahepeal ka päris vesiseks ning lasi alla ka teralist lund, mis tugeva tuulega vastu nägu pekstes just kõige mõnusam ei tundunud.









XIX kolmapäevak, 02.10.2013

Kuigi nii vöörimees kui stardihetkel pealtuulepoordis asunud ja sel korral Forte rooli hoidnud Jaak kinnitasid, et kõik oleks pidanud olema korras, fikseeriti kohtunikelaevalt meile ometi valestart. Arusaamatu lugu. Sellega oli aga Forte võistlus kohe ka praktiliselt tehtud - Pirita muulide lähedal asunud stardist Tallinna Sadama suunas kihutanud Amservi ja Olympicut taga ajama minna polnud mõtet ja nii suundusime pärast kordusstarti hoopis Tallinna lahe keskosa poole. Valitsenud loode- ja läänekaarte tuuli arvestades saime sellega loomulikult korraliku laksu ning ausalt öeldes pidasime juba tõsist plaani pärast esimest märki spinniga otsejoones koju ära purjetada - vahet kahe peamise rivaaliga võis juba esimeses märgis mõõta kalendriga ning ka kuradi-kuradi külm oli, nagu üks populaarne laulusalm ütleb. Kuivõrd sportlaslik mõtteviis aga siiski võitis, otsustasime võistluse kõigele vaatamata lõpuni purjetada, sest kõigest üks kolmapäev ja hooaja lõpuvõistlus ongi ju veel ainult käesolevasse hooaega jäänud. Niisiis seekord Fortele "auhinnaline kolmas koht" eelnimetet konkurentide järel ning võistluse pooleli jätnud Santa Maria ees. Kuuldavasti olid nad pärast esimest ringi stardimärgi lähedal kividesse kolistanud ning tegelikult oligi mõnevõrra arusaamatu, kuidas kohtunikud stardiliini ohtlikule piirkonnale niivõrd lähedale olid sättinud ...






Nagu juba eelpool öeldud, on kolmapäevaregattide koondtulemus vähemasti meie võistlusgrupis tegelikult juba selge - esimene on Olympic, teine Forte ja kolmas Premium. Vaatamata sellele on aga merel käia siiski ju tore, nii et vast ikka järgmisel kolmapäeval kohtume ja naudime (eel)viimaseid hetki enne pikemat talvevaheaega ...