Reede, 5. juuli 2013

AF Offshore Race 2013 ehk Gotlandi käial Forte purjetamisoskusi teritamas

Igal spordialal on oma tähtvõistlused, need mis ühendavad põlvkondi ja on kestnud ajas. Eesti purjetajate jaoks on selliseks võistluseks vaieldamatult Muhu Väina regatt, mis sel suvel saab teoks juba 56. korda. Viimastel aastatel on osavõtvate jahtide arv kasvanud kenasti üle 100 ja osavõtjate arv ulatub seitsmesajani
 Rootslastel on selliseks märgilise tähendusega regatiks Gotland Runt, võistlus, mis sai alguse eelmise sajandi varastel 20ndatel, kui seilati Sandhamni ja Visby vahel. Korraldajaks oli juba tookord Rootsi Kuninglik jahtklubi ehk KSSS. Regatt koosnes siis kahest osavõistlusest, millest esimene viis jahid Sandhamnist Visby´sse, kust siis järgmisel päeval Sandhamni tagasi seilati. Gotlandile tookord ringi peale ei tehtud. Viimati seilati selliselt 1939.a. Pärast II maailmasõda purjetati juba ümber Gotlandi kellaosuti liikumisele vastassuunas, viimasel ajal läbitakse linnulennult veidi enam kui 300 miiline rada kellaosuti liikumissuunas. Regatile on lisanud värvi kuninglikud purjetajad, nii on Gotland Runtil korduvalt kaasa purjetanud Rootsi kuningas Karl XVI Gustav ja Norra kuningas Harald V, kelle meeskond tuli regatil võitjaks 2005. aastal.
Kolmel viimasel aastal on võistluste korraldamises toimunud paar olulist muudatust: regati nimeks on saanud sponsorist tulenevalt ÅF Offshore Race ja starditakse nüüd Sandhamni asemel Stockholmi südalinnast, et siis avaetapil läbi kaunite skääride rohkearvuliste pealtvaatajate rõõmuks Sandhamnini seilata. Enne regati starti Stockholmis paiknenud jahte külastanud pealtvaatajate koguaarvu on raske hinnata, aga arvutuste kohaselt läbis laupäeval Skeppsholmeni jahisadamani viinud silla igas tunnis ca 5000 inimest.
Tänavune regatt purjetati 30. juunist kuni 3 juulini ja see oli rekordiline ka osavõtjate arvult: 14 jahiklassis startis kokku 248 jahti 11 riigist. Regati pilgupüüdjaks oli vaieldamatult 100-jalane Euroopa suurim ühekereline jaht Esimit Europe, mis kandis Euroopa Komisjoni lippu ja mille rooli hoidis kolmekordne olümpiakuld sakslane Joachim Schümann. Poordil ja purjel Gazpromi logo kandnud alus läbis distantsi 16 tunni ja 30 minutiga, edestades finiśeerides teisena lõpetanud 60-jalast Hugo Bossi pea 7 tunniga.
Eestist olid seekordsel regatil kaasa löömas 4 Kalevi Jahtklubi jahti: Silva ja Berta ORC C grupis ja Reval Cafe ja Forte ORC B grupis. Kõige edukamalt purjetas Imre Marmori kaptenikäe all seilanud Silva. Kui avalõikudel oldi kontrollpunkte läbides veel 9. Ja 11. kohal, siis Visby alla jõudes oli suudetud juba 2. tõusta ja seda kohta ei antud käest finišini. Esikoht jäi korrigeeritud ajas ca tunni kaugusele, 3. kohta edestati 17 minutiga.
Samas grupis seilanud Hando Sutteri roolitud Berta finišeeris 4 tundi ja 11 minutit Silvast hiljem ja pidi seekord leppima 18. kohaga. ORC B grupis roolis Eero Pank oma meeskonna jahil Reval Cafe läbi kogu võistluse ümberarvestatud aegade võrdluses stabiilselt esikuuiku piirimail, lõpetades 52 tunni ja 32 minutiga, mis andis korrigeeritud ajaks 36:48:56, sama tüüpi jahil Salona 37 seilanud võitjatele kaotati reaalajas tund ja 34 minutit, ümberarvestatud ajas aga 52 minutit ja 3 sekundit.
Samas grupis pidi Forte leppima 12 kohaga, kaotades võitjale füüsiliselt 12 minutiga, ümberarvestatud ajas aga venis kaotus üle 3 ja poole tunni pikkuseks. Lohutuseks Fortele oli avaetapil saadud magus võit kõigi konkurentide üle, sest läbi skääride Sandhamni poole seilates tehti hea start, suudeti n.ö. rootslaste koduväljakul mööduda pea 80 jahist ning jõuti järele ka mitmetele varem startinud gruppide alustele.
Konkurentsist annab tunnistust läbi skääride veniv osalejate lohemadu, mille moodustas kõikidele osalejatele kohustuslik EISide kogupilt.
Forte kapteniks oli sellel regatil Andres Haavel, rooli hoidis vapralt ka Kalev Vapper, meeskonnas seilasid Pille Rünk, Jan Raudsepp, Indrek Rajangu, Urmas Pastarus, Marko Tiiman, Marko Nüüd, Veiko Sepp ja Veiko Nüüd.
Regati tuuleolud pakkusid põnevat nuputamist, sest tuul oli heitlik nagu peiu poolehoius kahtlev neiu või eesti suveilm, tuule tugevuski kõikus tuuletusest 10-11 m/s, aga selline ongi avamerepurjetamise argipäev.
Tore on see, et meie avamerepurjetajad ei rahuldu enam kodustel regattidel omavahelise madistamisega, vaid pürivad ilma tegema ka naaberriikides Soomes ja Rootsis. Usun, et järgmistel suvedel lisandub meilt üha uusi jahte, mille meeskonnad soovivad käiakivide poolest kuulsa Gotlandi ümber oma purjetamisoskusi teritada.
Küllap tasuks ka meie põhjanaabrite paremikul senisest enam pilke Eesti poole pöörata ja tulla omakorda osalema meie avamereregattidel, kas või näiteks järgmisel nädalalõpul algaval 56. Muhu Väina regatil, mis oma korralduse, võistlusradade ja programmi poolest ei jää kuninglikule Gotland Runtile küll milleski alla. Mõistagi on 56. Muhu Väina regati stardis ka Forte.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar