Esmaspäev, 29. juuli 2013

56. Muhu Väina regatt

Minnes kaitsma mullust Eesti meistritiitlit avamerepurjetamises ei ajanud me väga rinda punni ega väitnud, et läheme panema, pigem olime mõõdukalt tagasihoidlikud. Konkurendid olid ju vägevad ja väge täis: Hiiumaa purjetamishiid Amserv võidusoovist pakatava Jussiga, kolmapäevakute tippu hoidev Olympic vinge Vihuliga roolis, uut tulemist tegev MerionX igiliikur Pomerantsi tiimiga,  Pärnu vapilind Lady Bird härraste Tagu ja Tominga tüürimisel, Paldiski Albatross vanameister Nõu ohjamisel ja armujoovastuses kalevipoeg Arviga pardal, lätlaste esindusmeeskond Bellatrix, lisaks veel Tuule, Santa Maria ja Pifagor. Kokku seega 10 alust ja sadakond võidujanulist purjetajat.
See, et Fortel õnnestus kuuest etapist pooltel sõiduvõit võtta, oli tore. Võitsime avaetapi Haapsalust Heltermaale; olime parimad ka pikal ja pingelisel vabatuule etapil Kuivastust Pärnusse, kus keskmiseks kiiruseks tuli ca 8,5 sõlme ja kohati saime glissides ka 12 sõlme kätte; lõpetasime võidukalt viimase etapina purjetatud Roomassaare ringil, kus suutsime võidujanust pulbitseva Amservi Forte ahtris hoida pea kogu 4 tundi väldanud kihutamise ning purjetasime finiśiliiniks välja ligemale 4-minutilise magusa võidu.

Kahjuks jäi sellest kõigest aga siiski väheseks: II etapil Heltermaalt Kuivastusse oskasime Hiiumaa ja Muhumaa vahel valitsenud tuuletuses "seista" veidi vales suunas ja saime kirja 4. koha. Pärnu lahel peetud rajavõistlustel aga suutsime 1. sõidus teha valestardi ja vaatamata suht-koht kiirele kosumisele, mille tulemusena tulime mängu tagasi, jäi finiśis 5 sekundit puudu võitnud Olympicust ja 3 sekundit vajaka teisena lõpetanud Amservist.
Konkurentsi pingelisust ORC1 grupis kinnitas veelgi meiega selles sõidus sama aega jaganud lätlaste Bellatrix.

Teises rajasõidus suutsime pärast priimat algust teha teise krüssu lõpus taktikaliselt vale otsuse lastes Amservil oma teed minna ja jäädes viimasel alltuuleotsal kimpu ka Lady Birdiga, mis andis meile reaalsena olnud võidu asemel hoopis 3. koha nii selles sõidus kui kahe rajasõidu kokkuvõttes. 
Kui veel pahupoolest pajatada, siis etapil Pärnust Roomassaarde suutsime me kohe stardijärgselt tehtud vale rajapoole valikuga panna nurgakivi oma allajäämise vundamenti, sest vaatamata meie pingutamisele suutsid Olympic ja Amserv tuulepööramised õigesti võtta ja ennast Fortelt vaadates täpiks purjetada.
Viimase sõidu eel oli olukord tõsi küll veel üsnagi intrigeeriv, punktiste vahedega oli esikolmik Amserv, Olympic ja Forte. Forte tegi oma töö ära ja kui ka Olympic oleks suutnud Roomassaare ringil Amservile tuule alla teha, oleks Eesti avamerepurjetamise meistritiitel kuulunud taas kord Fortele. Aga me kõik teame, et oleks on pätt poiss ja kasiinopoistel ei ole alati kõige kindlam käsi. Loomulikult on alati mõistlik ise tubli olla ja vanalt armuande mitte loota. Kindel on üks  - olgu see vahe konkurendiga või sekund, võit on võit. Palju õnne Amservi meeskonnale!
Tuleb tunnistada tõika, et Amservi poistest on viie aastaga mehed saanud, kellega Fortel on igati mõnus rinda pista. Olympic on samuti igal regatil kibe käsi. Loodetavasti kosub taas ka Lady Bird ja leiab üha parema käigu MerionX. Kahju muidugi, et kohal polnud Premiumit, kes oleks lisanud veelgi vürtsi ORC1 grupi palavasse suppi. Samal ajal võidetud EM-hõbe Kopenhaagenist on aga igati väärt tulemus. Palju õnne!

Mida veel öelda. Pikad paid ja suured tänud kõigile korraldajatele, sest paremini toiminud Muhu Väina regatti ma oma 16-kordse Muhu Väina kogemusega ei mäleta. Klappis korraldus nii merel kui maal, kõik said piisavalt süüa-juua, sponsorid olid tublid, meediakajastus eeskujulik ja mis peamine, vana vedas kenasti välja ja ei korraldanud midagi eriskummalist. Paar-kolm purunenud masti regati peale on küll personaalselt pinnuks pepus, aga 113 jahi peale kokku siiski kõigest kirbukaka.
Tänud tublidele konkurentidele ja kohtumiseni kolmapäevakutel!
 
 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar