Viimase, 9. oktoobril toimunud XX kolmapäevaku resümee on valus, lihtne ja lühike - liidrikohal olles jäi meil paraku viimases märgis genu söötjasse niimoodi kinni, et see tuli söötjast lahtisaamiseks katki lõigata, Olympic läks selle jama klaarimise käigus oma teed ning Forte sai tabelisse DNF-i (Did Not Finish). Aga, nagu juba varemgi öeldud, olid meie grupis seeriavõistluse koondtulemused tegelikult ammu selged ning hooaja kokkuvõttes võttis ülekaaluka võidu Olympic Forte ja Premiumi ees. Palju õnne!
Laupäeval toimus aga hooaja lõpuvõistlus, mis oli ühtlasi ka Seiko Cup viimaseks etapiks. ORC I võistlusgrupis siin peale Amservi ja Forte paraku rohkem osalejaid polnudki, kuid kerget põnevust oli õhus sellegipoolest, kuna SC arvestuses olid meie kahe punktid enne viimast etappi täiesti võrdsed ja Seiko karika pidi seega ilmselgelt endale saama lõpuvõistluse võitja.
Ilm oli lõpuvõistluseks ja üldse sügiseseks purjetamiseks lausa suurepärane - puhus ca 5 m/s läänekaaretuul ja purjetajate põski paitas harvade pilvede vahelt päikesepaiste. Eesootavat talvevaheaega arvestades pani võistlusjuht välja ka päris pika distantsi: 4-7-4-Fj, ehk siis põhimõtteliselt kaks ringi Pirita jõe suudme lähistelt Paljassaare põhjapoini ja tagasi, et meri ikka meeles püsiks.
Kokkuvõttes ligi kolme tunni pikkuseks kujunenud võistlusel jäime lõpuks küll Amservile füüsiliselt üle kahe minuti alla, kuid ümberarvestuse tulemusel võitsime omakorda rohkem kui minutiga. Amservi käik oli tõesti hea ja pärast seda, kui esimeses krüssus neil Katariina kai lähistel korraks päris ahtris olime, me enam niipea järele ei jõudnudki. Ühtlasi tuleb aga kinnitada, et merel olles ei tasu ka lihtsalt niisama püssi põõsasse visata, vaid tuleb ikka lõpuni võidelda. Seda enam, et merel pole ei püssi ega põõsast :) Nii tegimegi (vähemalt omameelest) väga hea teise ringi, mille käigus heal konkurendil enam kaugemale ei lasknud lipsata ja kokkuvõttes seega neid edestasimegi. Ei ole meie ega nemad süüdi, et see rehkendamine niimoodi käib ja kord Vestmann, siis jälle Piibeleht sellest kasu lõikab.
Nüüd siis aga paneme siinse logiraamatu kuni järgmise hooajani taas talveunne, et selle aja jooksul eesootavaks aastaks plaane teha. Esialgsete kavade kohaselt saavad need olema mõnevõrra tihedamad, kui lõppenud hooajal. Eks aeg annab arutust ja kevadel oleme kõik ju loomulikult targemad. Seniks aga suur-suur tänu toetajatele, kallitele pereliikmetele, pöidlahoidjatele ja kaasvõistlejatele! Kõike vahvat ja toredat!
