Eelmise nädala regati järel kaldale tulles veidi sakutada saanud rool sai ravitsetud ja esmaspäeval tõstsime parajalt priskes purjetuules jahi taas vette.
Kolmapäeval puhus tuul taas läänekaarest, aga seekord veidi mahedamalt, nii ca 8m/s. Meil oli tavapärasest meeskonnast paar mees puudu ja nende asemel pardal külalised, kes said lisaks parajale sõõmule värskele mereõhule regatilt kaasa täienenud oskuse põlvili üle kajutilae ühest poordist teise ronimises. Loodetavasti toob siniste plekkide nägemine järgnevatel päevadel siiski meelde valdavalt positiivsed elamused. Õnneks ei juhtunud meil ka sellist äpardust, mis tuju täitsa ära võtaks, nii nagu tublil konkurendil nimega My Car, kellele seekord ülemisele pöördemärgile lähenedes suisa auk teise jahi vööriga poordi rajuti.
Kohtunikud panid rajaks kolm vorsti märkide vahel. Start oli meil igati vinks-vonks ja usutavasti oleksime ülemises märgis oma positsiooniga rahul võinud olla, kui me seda märki õigel hetkel silmanud oleksime. Kahjuks oli rada seekord seatud nii, et paremal halsil purjetamist pikalt polnud, mis tähendas meile parajat ülekrüssu, mida sõbrad konkurendid mõistagi kasutamata ei jätnud, asudes allatuuleotsal meist mõne paadipikkuse eespool spinne heiskama.
Kahjuks kipub purjetamises sageli nii olema, et taganttulija on sundviskes ja talt võetaks ehead valikud käest. Terased konkurendid hoidsid meid oma mehises haardes ja nii ei suutnud Forte järgnevatel rajalõikudel fööniksiks kehastuda. Viimasel allatuuleotsal võimaldas tuhinat kaotav ja lentsiv tuul meil konkurentidele pisut lähemale jõuda, aga kirja läks Fortele seekord 3. koht. Võits Olympic Spiriti ees.
Tuleb tõdeda tõika, vastikut ja võika, et seni ei ole me sel hooajal oma tegemistes õiget lainepikkust veel leidnud. Õnneks ootab ees nädalane koosistumine Muhu Väinas, kus me loodetavasti Vanaga, Fortega ja omavahel taas vennastume nii, et sumedatel augustiõhtutel Pärnus võiksime end hästi tunda.
Eelmise nädala regati järel kaldale tulles veidi sakutada saanud rool sai ravitsetud ja esmaspäeval tõstsime parajalt priskes purjetuules jahi taas vette.
Kolmapäeval puhus tuul taas läänekaarest, aga seekord veidi mahedamalt, nii ca 8m/s. Meil oli tavapärasest meeskonnast paar mees puudu ja nende asemel pardal külalised, kes said lisaks parajale sõõmule värskele mereõhule regatilt kaasa täienenud oskuse põlvili üle kajutilae ühest poordist teise ronimises. Loodetavasti toob siniste plekkide nägemine järgnevatel päevadel siiski meelde valdavalt positiivsed elamused. Õnneks ei juhtunud meil ka sellist äpardust, mis tuju täitsa ära võtaks, nii nagu tublil konkurendil nimega My Car, kellele seekord ülemisele pöördemärgile lähenedes suisa auk teise jahi vööriga poordi rajuti.
Kohtunikud panid rajaks kolm vorsti märkide vahel. Start oli meil igati vinks-vonks ja usutavasti oleksime ülemises märgis oma positsiooniga rahul võinud olla, kui me seda märki õigel hetkel silmanud oleksime. Kahjuks oli rada seekord seatud nii, et paremal halsil purjetamist pikalt polnud, mis tähendas meile parajat ülekrüssu, mida sõbrad konkurendid mõistagi kasutamata ei jätnud, asudes allatuuleotsal meist mõne paadipikkuse eespool spinne heiskama.
Kahjuks kipub purjetamises sageli nii olema, et taganttulija on sundviskes ja talt võetaks ehead valikud käest. Terased konkurendid hoidsid meid oma mehises haardes ja nii ei suutnud Forte järgnevatel rajalõikudel fööniksiks kehastuda. Viimasel allatuuleotsal võimaldas tuhinat kaotav ja lentsiv tuul meil konkurentidele pisut lähemale jõuda, aga kirja läks Fortele seekord 3. koht. Võits Olympic Spiriti ees.
Tuleb tõdeda tõika, vastikut ja võika, et seni ei ole me sel hooajal oma tegemistes õiget lainepikkust veel leidnud. Õnneks ootab ees nädalane koosistumine Muhu Väinas, kus me loodetavasti Vanaga, Fortega ja omavahel taas vennastume nii, et sumedatel augustiõhtutel Pärnus võiksime end hästi tunda.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar