Neljapäev, 30. mai 2013

KJK-Garmin IV kolmapäevaregatt, 29.05.2013

Kui möödunud kolmapäeval jäi seeriavõistlus tuule puudumise tõttu ära, siis sel kesknädalal oli igati mõnus purjetamisilm - taevas säras päike, õhusooja oli umbes 19 kraadi ning puhus ca 10 m/s kohatiste 11-14 m/s puhangutega idakaaretuul. Ilmaoludele vastavalt pandi distantsiks 8-2+6+2-Fj. Kuna mitmel Forte põhitiimi liikmel ei õnnestunud taas paraku ühel või teisel põhjusel kolmapäevakust osa võtta, olime jälle väljas muutunud koosseisus ... sel hooajal polegi veel olnud ühtki võistlust, kus meeskond oleks olnud 100% seesama, mis kasvõi ühelgi varasemal võistluspäeval ...



Siinkohal SUUR palve kohtunikele, kui keegi neist peaks seda lugema juhtuma - oleks tõepoolest tore, kui kõik need numbrid ja plussid-miinused pisut SUUREMALT tahvlile kirjutatud saaksid. Palun vaadake korraks eeltoodud kõva zuumiga tehtud pilti ja püüdke aru saada, et selliste kirbukirjas "plusside" nägemine on eemalt ja suhteliselt suure kiiruse pealt üsna raske. Ja võib-olla poleks üldse paha plaan minut või paar enne esimest hoiatussignaali ka kanalil 11 seekordne distants maha hõigata? Kui see muud positiivset momenti ei oma, siis vähemalt kõigi raadiot omavate jahtide rõõmsa tänu kindlasti! Hea kuulmise ja raadio olemasolul ei peaks siis üldse tulema kohtunikelaeva juurde sebima ja teiste võistlusklasside starti segama. Esimestes võistlusgruppides startijad on igatahes pidevalt sellega hädas, et starditsoonis sebib oluline hulk jahte, kes parasjagu ei stardi, aga kellele otsasõidu vältimiseks ei saa ka korralikult oma stardile ja konkurentidele keskenduda. Jah, "nii, nagu praegu, on alati tehtud", aga võib-olla oleks aeg muutusteks?

Igatahes etterutates tuleb öelda, et meie seekordne kõige äkilisem moment toimus vist juba enne starti, kui Forte poom korraks vastu Amservi paremist vanti kolksatas. Liikusime nimelt parasjagu vasakul halsil ja paremal halsil vastu seilanud Amserv tuli liiga lähedalt, ehkki neil oleks olnud võimalus ruumi jätta - see polegi aga hetkel õigupoolest etteheide, vaid pigem vabandus, kuna meil polnud tõesti minna mitte kusagile, sest kohe meie vasakus pardas oli omakorda järgmise võistlusgrupi jaht, kelle nime hetkel ei mäleta ja see polegi õigupoolest tähtis. Õnneks mingeid kahjusid sellest situatsioonist vist ei tekkinud, nii et pääsesime mõlemad kerge ehmatusega. Aga jah, tulles veelkord eelmises lõigus räägitud teema juurde tagasi ja tuues paralleeli kasvõi kergejõustikust, siis oleks ju suhteliselt arusaamatu ja kummastav, kui näiteks järgmise 100m eeljooksu võistlejad lubatakse juba enne neile eelneva eeljooksu starti rajale sebima ja omale stardipakke paika seadma ... aga just nii see meil siin kolmapäeviti toimubki ...

Start õnnestus meil aga kõigele vaatamata taas väga hästi ning esimesel lühikesel krüssuotsal saime vahe omavahel kemplema asunud Amservi ja Olympicuga juba päris korralikuks venitada. Premium oli samuti merel, aga millegipärast starti ei võtnud, vaid purjetas niisama trenni tehes edasi-tagasi.




Esimeses vastutuulemärgis sai kohe selgeks, et kokkuharjumatu meeskond ei toimeta päris nii, nagu see ideaalis toimuma peaks - spinnakeri ülessaamine kestis terve igaviku ning selle aja jooksul ei saanud loomulikult purjede trimmimise peale korralikult mõeldagi. Õnneks andsid konkurendid meile selle vussimise andeks ning oluliselt lähemale ei jõudnud, pigem libisesime alanud allatuuleotsal neil isegi vaikselt eest ära.




Enne (Katariina kai) allatuulemärki leppisime järgnevad manöövrid korralikult kokku - genu üles, siis käsipoom, siis spinnipoom alla ning viimasena spinnaker paremalt alla, kuna järgmisena kavas olev "Kuuli muna" märk tuli võtta parema poordiga. Kõik sujus kuni selle hetkeni, mil oli vaja spinnipoom maha võtta - selle tegevuse algatuseks lasti aga poomi mastipoolne ots mastist alla kukkuda, mis tähendas seda, et poomi esiotsa enam adekvaatselt alla ja omale kohale reelingu taha paigutada ei ole võimalik ning kui üritada spinni paremalt kätte saada, teeb poom paratamatult selle sisse suure augu. Õnneks suutis meeskond siiski kiirelt muutunud olukorrale reageerida ning erinevalt varasemast plaanist spinni hoopis vasakult alla saada. Loomulikult kaotasime kogu selle jamamisega taas aega, aga õnneks pidasid Amserv ja Olympic omavahel luhvingumatši ning andsid meie poolt kaotatu sellega omakorda justkui taas pisut meile tagasi, nii et vahe märgis oli suhteliselt muutumatu. Järgnes valdavalt kontrolliv ja oluliste muutusteta uus loovimine "Kuuli muna" märki.





Seekord läks spinnakeri heiskamine ilma igasuguse paanikata, kõik vajalikud manöövrid said tehtud ja võisime uuesti Katariina kai poole teele asuda. Samas oli tagapool nii Olympicu kui Amservi peal märgata mõningaid probleeme, Olympicul veel isegi suhteliselt kaua. Kokkuvõttes purjetasime aga kõik ühel halsil tagasi Katariina kai poole.



Teistkordselt allatuulemärki jõudes kordasime põhimõtteliselt esimesel korral kavas olnud tegevuskava ning vigadest õppinuna läks seekord kõik päris hästi - purjed said maha ja üles õigeaegselt ning ilma mingi paanikata. Järgnes viimane krüssuots Pirita jõe muulide vahele, kus asus finiš. Nii Amserv kui Olympic tundusid olema juba ohutus kauguses.




Nagu juba mõnedki korrad varem siin blogis kasutatud lause ütleb: "viimane lõik finiši poole enam olukorras muutusi ei toonud" ... ja nii võtsimegi käesoleva hooaja esimese etapivõidu Olympicu ja Amservi ees, kes küll füüsiliselt vastupidises järjekorras finišeerisid, aga rehkendamise tulemusel kohad vahetasid. Mis seal salata - võita on ju alati tore ning kui distantsil tehtud vead selle käigus andeks antakse, saab neid hiljem rahulikult läbi mõelda.

Päikest!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar