Esimese võistluspäeva hommik tervitas purjetajaid korraliku plekiga, nii et esimest starti lükati tunni võrra edasi. Siis aga mingi virvendus tekkis ning anti start kolmele suuremale võistlusklassile korraga. Samasugust ühisstarti kasutati edasi kogu võistluse jooksul, mis vähemasti meie jaoks oli igati positiivne, kuna lubas pisut ka starte harjutada, selmet Sylviaga kahekesi parimale positsioonile pürgida.
Ebaühtlane tuul mängis üsna varsti pärast lähet korraldajatele vingerpussi, kuna pöördus nii palju, et kavandatud rajavõistlusest sai kaheringiline trammisõit ülemisse märki ja tagasi. Meie ainus konkurent ei viitsinud esimesel allatuuleotsal isegi mitte spinnakeri üles panna :-)
Teisest võistlussõidust sai täielik naljanumber, kuna stardi ajal puhus päris normaalne tuul, siis hakkas see aga täiega keerutama ning vahepeal kadus sootuks, kuni teise krüssu lõpuks tõusis lausa 11-12 m/s tugevuseks. Vahepeal oli aga lahel tõepoolest igasuguseid tuulesooni - meid ja teise grupi Cherie'd ajas tuul suure kaarega alumisest märgist mööda - kui siis lõpuks vööri õiges suunas ja märgi poole krüssama saime hakata, krüssasid osad alles ülemise märgi suunast tulevad jahid meile vastu ning veel pisut tagapool olevad jahid sõitsid märgi poole spinnakeridega.
Nagu juba öeldud, tõusis tuul teise ringi ajal tugevuseni 11 m/s ning sestap oli lausa imelik, et kohtunikud nüüd suure hilinemisega rada lühendada otsustasid ning finiši ülemise märgi juures ära võtsid - siit oleks saanud igati korraliku allatuuleotsa õigele finišiliinile. Ilmselt oleksime selle otsaga ka taas piisavalt Sylvia eest ära saanud, kuid nüüd tekkis protokolli väike "iluviga", sest vahepealse plekkimisega ujusid nad meile järele ja lühendatud rajal ei saavutanud me enam vajalikku edumaad.
Vaatamata võetud finišile heiskasime aga ikkagi spinnakeri ning kihutasime kohtunikelaeva poole tagasi. Tegelikult isegi kaugemale, kuna viisime ühele õhtusele üritusele kiirustavad Indrekud jahtklubisse kaldale ära. Merele tagasi tulles olime juba peaaegu muulide vahele jõudnud, kui korraldajad raadio teel teatasid, et laupäeval enam võistlussõite ei toimu. Keerasime nüüd vööri tagasi sadama poole ja siis mõne hetke pärast uuesti merele, kuna vaatamata sõitude ärajäämisele otsustasime ikkagi veel natuke trenni teha.
Pühapäeva hommik oli taas suhteliselt vaikne, kuid kolmanda sõidu start sai siiski enam-vähem ettenähtud ajal antud. Tuul püsis üsna stabiilsena, ehkki pöördus võistluse ajal küll niipalju, et taganttuuleotsi sai jälle sõita praktiliselt ühel halsil. Ilm Fortele ja meestele sobis, vajalikud manöövrid said vigadeta tehtud ja kahjuks peamiselt iseendaga võisteldes rada ka pika edumaaga läbitud sai.
Järgmisest kahest võistlussõidust pole Forte pealt vaadates ikka midagi olulist kirjutada. Võib-olla ainult seda, et ilmselt kõigis võistlejates tekitas mõnevõrra elevust sealsamas kalda lähedal toimunud merepäästeõppus - kaatrid, kopter, pinnaltpäästjad, oranž suits ja puha ... :-)
Viimase sõidu puhul väärib vast märkimist see, et stardis oldi paljudel jahtidel kuidagi varasemast sõjakamalt, nii et tekkis lausa kaks üldist valestarti. Kui siis kolmandal katsel rajale saadi, oli teise grupi Deja Vu teinud ikkagi valestardi, sai seetõttu viimase koha punktid ning mängis sellega maha võistluste esikoha, jäädes kokkuvõttes võrdsete punktidega Brigitta-X järel teiseks. Meil kulges ka selles sõidus kõik muretult, kaotus Sylviale läks nüüd mahaviskamisele ning tabelisse jäi viis võitu.
Pilte möödunud nädalavahetusest näeb Forte maikuu albumis.
Loodame päris siiralt, et sõbrad-konkurendid kah ikka kohe-kohe merele tulevad - kuuendik Eestimaa niigi lühikesest purjetamishooajast saab ju praktiliselt nädala pärast juba läbi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar