KJK-DELFI II KOLMAPÄEVAREGATT 11.mai 2011

Tänane kolmapäevak algas klubi kail kaptenite koosolekuga, kus otsustati, kas nõrgas ja vaikivas tuules tasub ikka merele minna või mitte. Enamus leidis siiski mõistliku olevat kaunist päikselist kevadõhtut merel nautida ja nii seilatigi järjekorras teiseks kolmapäevaregatiks merele.

Üllatusena puhus enne starti oma 4-5 m/s loodekaarest ja kohtunikud otsustasid pöördetähiseks panna Katariina kai poi, mille vasaku poordiga võtmise järel Pirita jõele finišisse purjetatakse. Vahetult enne starti tuul veidi vaikis ja nii jäi Forte starti oma kahe konkurendi Sylvia ja Charisma vastu minut-poolteist hiljaks.

Samas tõdesime juba mõneminutilise seilamise järel, et pole halba ilma heata, sest tänu hilisemale lähtele oli näha, et mida teravamalt suutsime kõrgust hoida, seda rohkem oli meil tuult ja nii olime juba üsna pea Sylviast ja Charismast uhkelt pealtuules möödunud ja poolel teel Katariina kai poole.

Uhkus ajab aga upakile ja nii siis otsustaski vana meid täna karistada, jättes Forte suisa pooleks tunniks „küpsema“ tuuletusse, kus võisime vahepeal üksnes oletada, kummal halsil on kasulikum seista. Rooli jaht enam kuulata ei tahtnud. Tuulepiir terendas meist samal ajal vaid mõnikümmend meetrit eespool nagu õnnetoov kommunism nõukogude rahvale, mis aga teadupärast vaatamata ootustele ja ennustustele kunagi kohale ei jõudnud. Kaval rebane Kööp, kes oli hoidnud rohkem linna alla, sai kusagilt tuulevirve kätte ja nii tekkiski olukord, kus ühel hetkel meiega koos tuuleauku vajunud Charismaga nägime Sylviat ja II võistlusgrupi parimaid jahte horisondil Katariina kai pöördetähist võtmas. Õnneks jõudis kalda poolt tulev tuul lõpuks ka meieni ja nii me oma tubli veerand tundi Sylviast hiljem koos II grupi keskmikega ka pöördetähisesse purjetasime.

Varustatuna äsja läbielatud kogemustega, hoidsime nüüd linna alla ja õigesti tegime, sest Pirita poole kurssi hoidva Sylvia siluett kasvas üha suuremaks. Mitmel korral halssides ja tuulepiiri püüdes, õnnestus meil lõpuks Kööbi meeskond keerutavas tuules kätte saada.

Vahepeal tõsi küll, suutis Charisma Fortest enne Pirita jõe suudmeni jõudmist ka korra pealtuule üle purjetada.

Hoidsime nii kalda ligidale kui saime ja korraks tundus, et oleme juba nii kalda all, et TOP-i hotelli rõdul õlut rüüpavate soomlaste juuksetutti katsuda. Pirita jõesuudmesse toodud finiśiliini ületasime lõpuks minuti võrra enne Charismat ja 2 minutit enne Sylviat.

Tõsi küll, vastu tuli võtta napp aga häbiväärne füüsiline allajäämine II grupi parimatele, kelleks olid Evelyn III ja Bossanova.

Ümberarvestusega kaotasime Sylviale veidi alla 2 tunni väldanud võistluse lõpuks 2 minuti ja 18 sekundiga. Kahe sõidu kokkuvõttes jagame nüüd aga võrdselt 6 punkti.

Oli ilus kevadõhtu. Loodetavasti saavad seni veel kaldal jahte lihvivad konkurendid järgmiseks kolmapäevaks oma alused vette, sest mida tihedam on konkurents, seda sisukam on kolmapäevak.