Päeval möllanud paduvihm ja kuni 20 m/s ulatunud puhangud taandusid kella viieks õhtul umbes 10-12 m/s edelakaarte tuuleks ning kuivaks ja lausa päikesepaisteliseks ilmaks. Niisiis mindi merele ja peeti maha järjekordne seeriavõistlus, ehkki päeval selle toimumist vist väga paljud ei uskunud. Merel enne starti ringi vaadates tundus kogu laevastik suhteliselt hõre, ehk siis ilmselt paljud olidki päevaseid olusid arvestades sõidumõtted katki jätnud. Meie enda põhikoosseis jäi täna (küll mitte ilmast sõltuvalt) samuti puudulikuks, nii et seekord tegi meie ridades kaasa kolm "leegionäri".
Nelja minuti hoiatussignaal oli juba antud, kui kohtunikelaeva juurde jõudsime ja nägime, et tänaseks distantsiks on pandud 6-2-Fo. Kohe läks lahti kibe sebimine, et varem vasakule valmis pandud spinniotsad paremale poole ümber vedada. Vähem kui minuti pärast anti sellele tegevusele aga tagasikäik, kuna tuule suunast johtuvalt polnud esimesel otsal "Kuuli muna" juurde tegelikult spinniga midagi teha ja seda läks vaja alles pärast teist märki, ehk siis samuti vasakuga võetavat Katariina kai idapoid. Starditi ja otse esimesse märki purjetati vasakul halsil. Vahetult enne starti tekkis korraks teravam olukord, kus Premiumi ahter möödus meie pardast napi 10 cm kauguselt, kuid kokkuvõttes läks kõik siiski hästi. Lipsasime stardist esimesena minema ning asusime võistlema.
Mõne minuti pärast avastasime, et misiganes ka tänase seeriavõistluse tulemus ei ole, selle eest me vähemalt seniste tulemuste põhjal kokkuvõttes punkte kirja ei saa. KJK seeriavõistluse arvestuses visatakse nimelt maha kolm kõige kehvemat tulemust, milleks on meil seni 0, 0 ja 4 punkti. Kuna täna võtsid meie grupis võistlusest osa ainult kolm jahti - Sylvia, Premium ja Forte - siis isegi võimaliku võidu korral saavutatud kolm punkti läheksid meie jaoks vett vedama. Samas oli aga eelnimetet kalkulatsioon jututeemaks siiski ainult paari minuti jooksul, kuna kõikvõimalikele punktidele vaatamata tuleme me merele peamiselt selleks, et purjetamist nautida ning kui parasjagu on käimas mõni võistlussõit, siis selle käigus ka võimalikult hea tulemus saavutada.
Esimese märgi võtsime liidrina Premiumi ja Sylvia ees. Viimane pautis kohe Pirita suunas tagasi, Premium aga asus meiega samal halsil purjetades paremini kõrgust võtma. Ja nii Premium meil eest ära läkski - olles juba kord kõrgemale ja ette jõudnud, said nad meid kenasti kontrollida ja tuult enda jaoks paremini ära kasutada. Sylviat vaadates tundus meile hetkeks, et nad kavatsevad võistluse pooleli jätta, aga siis tegid nad paudi ja seilasid justkui liiga pikalt Paljassaare poole, jõudes sellele vaatamata teise märki mitte nii kaugel taga, kui võinuks esialgu arvata. Premium oli selle märgi aga võtnud pika eduga.
Spinnakeri üles ja genu alla saime vaatamata suhteliselt tugevale tuulele ilma probleemideta ning asusime Premiumi jälitades Pirita poole purjetama. Ühel hetkel märkasime, et Premiumi spinn rebenes katki ja nad pidid üksjagu rabelema, et seda alla saada. Igasugused sellised asjad ei ole kindlasti mitte toredad ja alati on kahetsusväärne, kui midagi niisugust juhtub. Pole vahet, kas endal või mõnel teisel jahil. Ei pannudki tähele, kas nad polnud veel jõudnud genu alla saada või olid selle vahepeal juba üles tõmmanud, aga natukese aja pärast purjetasid nad igatahes genu ja groodiga mitte palju aeglasemalt kui meie spinni ja groodiga nende taga. Veel mõni hetk ja Premium vedas üles järgmise spinnakeri, jätkates vapralt Pirita poole liikumist. Au ja kiitust vääriv võitlusvaim!
Kuivõrd kogu vahepealne sebimine oli Premiumil nõudnud oma aja ja meie olime omakorda saanud kätte mõne hea glissi, jõudsime Pirita suhteliselt kitsukeste muulide vahele praktiliselt kõrvuti. Ja seda spinnakeridega 12 m/s tuules, mille suund jõe peale üles keerates muutus veel suhteliselt teravaks. Lõpuks läksid nii meil kui neil spinnid pisut käest, aga tihe konkurents kuni lõpuni käis sellegipoolest. Kokkuvõttes edestasime Premiumi finišis kuue sekundiga, millest sai ümberarvutuse tulemusel 4 sekundit kaotust. Sylviast varem olime finišis 2:13, millest jäi järele edu 3 sekundit. Nii äkilist lõppu pole seeriavõistlusel vähemasti I grupis vist juba väga hulk aega olnud.
Teise koha eest saime kaks punkti, mille võime praktiliselt kohe ära unustada, nagu eespool öeldud. Seda siis eeldusel, et mõlema allesjäänud seeriavõistluse jooksul midagi enamat saavutada õnnestub. Esimese tõehetke annab selles suhtes juba järgmine võistlus 14. oktoobril.
P.S. Indreku pildid said meie Tallinna meistrivõistluste albumisse nüüd kah üles pandud. Seekord jätsime tsensuurisõela suhteliselt hõredaks ja üksteisele vahetult järgnevaid fotosid on päris palju - nii aga saabki kohati lausa fotoreportaaži kõigest toimunust. Pildijada ise on küll suhteliselt Forte-keskne, aga see on ka vabandatav, kuna iseennast me just kuigi tihti kõrvalt pildistama ei pääse ... :-)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar