Tallinna meistrivõistlused, esimene päev

Ilmataat tõi tänase päeva jooksul välja suure osa oma arsenalist: ilusa päikesepaiste ja kõikvõimalikud pilved, tugeva tuule ja tuulevaikuse, paduvihma, rahe, lörtsi ja kõige muu, mis eelnimetatute vahele jääb. Nägemata jäid küll äike, lumetorm ja suvekuumus, aga eriti seda viimast oleks kalendrisse vaadates ka suhteliselt kohatu oodata :-) Kavas oli neli võistlussõitu, millest said lõpuks peetud kolm.



Esimene võistlussõit

Start pidi toimuma kell 12:00, aga seda lükati edasi, kuna kohtunikel oli pidevalt muutuva tuule suuna tõttu raskusi raja paikasaamisega. Kui ca 20 minutit hiljem lõpuks siiski stardipauk anti, leidsime ennast stardiliini paremas otsas asuva kohtunikelaeva juures peaaegu seismas, kuna viimane stardieelne manööver oli meil läinud pehmelt öeldes kehvasti. Veel hullemas olukorras olid aga Audi Sport ja Premium, kes paiknesid meist paremal, ületasid vist küll stardiliini, aga paraku valelt poolt kohtunikelaeva, nii et pidid sealt täiendavate manöövritega rajale asuma. Tõsi, see toimus neil mõlemal päris kiiresti, nii et mõni minut pärast starti oli meie ja Audi vahe vaid mõne paadipikkuse suurune. Kõigest sellest lõikas kasu Lady Bird, kes tegi hea stardi ning seejuures saavutatud edu kuni lõpuni enam käest ära ei andnudki. Teise ringi pealtuulemärki oleksime küll jõudnud napi eduga või siis vähemasti samaaegselt, aga kuna meie tulime sinna vasakul halsil ja nemad paremal, siis pidime teed andma. Viimasel spinniotsal enam midagi ei muutunud, Lady Bird finišeeris esimesena ja Forte teisena, selliseks jäid kohad ka korrektsiooni arvestades. Võistlussõit sai tehtud 24 minutiga. Kolmanda grupi viimane jaht polnud aga selleks ajaks veel eelviimast märki võtnudki.

Nüüd algas pikem ootamine. Võistlusjuhendile vastavalt on jahid nimelt jagatud kolme gruppi: kõige suuremad ja kiiremad jahid esimeses, vahepealsed teises ning kõige väiksemad ja just seetõttu kõige aeglasemad jahid kolmandas. Kuna stardijärjekorraks oli samuti I, II ja III, tähendas see, et esimese grupi järgmist starti ei anta enne, kui ka kõige viimane "väike" finišisse jõuab. Ei ole siin tõepoolest tegemist kellegi vähemate või suuremate purjetamisoskustega, vaid see on nagu vormelimaailmas lastaks ühele ja samale rajale lahti korraga F1, GP2 ja F3 võistlusklassid - päevselge, et üht ja sama distantsi läbides tekivad lõpuks päris pikad vahed. Ja kui üldse purjetamisest rääkida, siis üldjuhul on nende "väikeste" pardal oluliselt rohkem fanaatikutest purjetajaid kui päris mitmete "suurte" peal, nii et siiras "respect" "väikeste" suunas, kui seda tänapäevases keeles väljendada.

Igatahes selleks ajaks, kui kolmanda grupi viimane jaht finišile lähenes, hakkas tuul pöörduma ja esialgu kaugemalt paistnud sajupilved ähvardavalt lähenema. Kuivõrd võistlusdistants pannakse alati paika tuule suunast lähtuvalt, ehk siis esimene märk niipalju vastutuult, kui vähegi võimalik, tekkis nüüd olukord, kus seda polnud võimalik teha, sest tuule suund pidevalt muutus. Ja nii passisime mere peal järgmist võistlussõitu oodates enam-vähem paar tundi, mida iseloomustavad eelkõige järgmised märksõnad: vihm, rahe, lörts, külm, rumm, kuum mustikakissell, DJ Lepp, ABBA, pirukad, snickersid, veel palju vihma, lörtsi ja rahet, tuulevaikus, vikerkaared, (kas rahe ja lörts said ikka mainitud?), muud visuaalselt nauditavad ilmastikunähtused ja pidevalt muutuv tuule suund. Mõnele jahile oli selline ootamine või siis ilmastik lõpuks ilmselgelt vastukarva, kuna meie grupist läks kaldale minema Sylvia ning teisest grupist Jazz ja Red Dream. Paar tundi kestnud ootamise järel anti aga siiski start järgmisele sõidule. Ahjaa, siinkohal peaks veel vist ka kusagile kaebama, kuna enne starti loobiti meid mõne "väikese" pealt lumepallidega :-)



Teine võistlussõit

Tänu muutunud tuule suunale tõstsid kohtunikud esimese märgi võrreldes eelmise sõiduga 90 kraadi vastupäeva ja andsid stardi. Distants oli lühike ja selles mõttes huvitav, et poolel teel esimesse märki muutus tuule suund uuesti ning ettenähtud vastutuule-allatuulesõit asendus jõetrammi meenutava liiklusega, kus nii ülemisse kui alumisse märki sõideti puhtalt ja selgelt ainult ühel halsil, kõigest genu ja grooti kasutades. Tuul oli suhteliselt tugev, aga lainet polnud, nii et oli üpriski sürrealistlik vaadata, kuidas kogu laevastik vee sahisedes merel edasi-tagasi kihutab. Meil läks õnneks tuule pööramise hetk ära tabada ja sestap ka esimesena finišeerida, aga kuna Lady Bird jäi meist maha kõigest 13 sekundit, kaotasime ümberarvestuse tulemusel neile esikoha paraku kolme sekundiga. Kogu võistlussõit ise kestis ainult 22 minutit.

Enne järgmist sõitu saime taas üksjagu oodata, kuni kõik grupid lõpetasid ning esimene märk uuesti 90 kraadi paremale viidi.



Kolmas võistlussõit

Nüüdseks oli tuul pöördunud tagasi enam-vähem sinna, kus ta ka hommikul oli olnud, ehk siis läänekaartesse. Saime päris hea stardi ja hoidsime pigem merele, samal ajal kui meie grupi teised kolm paati pigem maa poolt eelistasid. See taktika pani meile kahjuks tuule järjekordse pööramise tõttu ka korraliku põntsu - kui mõni hetk pärast starti olime päris pikalt nii Audi kui Premiumi eest ära saanud, siis juba esimeses märgis kaotasime neile igati aukartust äratava vahemaaga, ehkki näiteks Audi oli vahepeal minuti või paar lausa täielikult laperdava genuga sõitnud ... Täiesti kohutav. Finišeerisime kolmandana, kuid paraku jäime ümberarvestuse tulemusel neljandaks. Antud võidusõit kestis umbes 30 minutit.

Niisiis olime merel kokku ca viis ja pool tundi, millest umbes poolteist tundi läks reaalselt võistlemiseks. Mine sa võta kinni, kas see niisama passimiseks kulunud neli tundi oli hea või halb - ühtpidi olid need ju kindlasti asjatud, kuid teistpidi jälle kogetud ilmastikunähtuste tõttu igati meeldejäävad hetked. Homme peaksid toimuma Tallinna MV ülejäänud võistlussõidud, kuid ilmaprognoosis ennustatud kuni 25 m/s tormi arvestades on mereleminek suhteliselt kahtlane. Niisiis pole võimatu, et vahetame möödunudaastase võitjatiitli kolmanda koha vastu, kus tänase päeva kokkuvõttes asume.