Laupäev, 7. august 2010

FORTE MEESKOND VÕITIS MM-PRONKSID!

Kui eilne postitus näitas meile 2.-3. koha punkte koos norralaste Tarponiga ja meist 2 punkti kaugusel olid soomlaste Nicole4 ja norralaste Lexington, siis juba eile õhtul olid Lexingtoni mehed apelleerinud kohtunikele oma 7. võistlussõidus valestardi tõttu diskvalifitseeritud esikoha pärast ja ennäe imet, saidki tabelisse selle sõidu eest kirja esikoha punktid. Nimelt olevad kohtunikud tagasikutset tähistava lipu liiga vara alla lasknud. See kõik muutis Lexingtoni meie jaoks viimases sõidus praktiliselt püüdmatuks, sest oleksime neid pidanud edestama 5 koha võrra. Seega olime eneselegi ootamatult viimases sõidus võitlemas 3.-5. koha eest. Lexingtoni koha taastamine tundus nende mitme paadipikkusega valestardis olemist arvestades kuratlikult ebaõiglane, aga mis me teha saime, läksime võitlema selle eest, mis meie võimuses.

X SÕIT
Tuul oli 5-6 m/s ja idast, kust ju teadupärast kunagi midagi head oodata ei ole. Häälestasime end nii, kuidas oskasime: Tammo pani selga särgi, millel kiri "Olen sõiduvõitja X-99 MM-il", mina panin selga kollase T-särgi Jamaica rummi reklaamiga, mida ma muidu kunagi ei kanna, väljasõidul läksime sama teed pidi merele, kus meile edu toonud avapäevalgi olime läinud, Neptun sai oma sortsu rummi alles siis, kui juba merel olime, Odini me enam appi ei kutsunud jne. jne., ehk teisiõnu - olime valmis lahinguks.

Stardis pidasime plaani alustada liini kaldapoolse märgi juurest aga lõpuks läks ikkagi nii, et vajusime veidi alla, soomlased tulid käiguga ülevalt meile peale ja olime nende kattest vabanemiseks sunnitud paremale rajapoolele pöörama. Tarpon, Lexington ja Nicole4 olid kõik vasakul kalda all, meie merel võitlemas norralaste teise eśeloniga. Paraku võitis just kalda alt ja ka hoovus vedas meid paremal halsil märki seilates allapoole nii, et lups ja lups said kogunisti 8 jahti meie ees alltuulekursile pöörata. Alustasime tagaajamisvõistlust 9. kohalt, juhtimas Nicole4 ja Lexington. Ainus lohutus oli, et vahetult enne märki soomlastega koos olnud Tarpon, kes püüdis end teravalt pressides vastu tuult ja hoovust märki suruda, läks märgi vastu ja oli sunnitud 360 kraadise pöörde tegema, kaotas sellega täiesti käigu ja lasi endast ette pea kõik teised jahid.

Taganttuulest tulles valisime alumise vasakpoolse märgi ja purjetasime taas merele vastupidiselt kogu fliidile, kes taas vasakule kalda alla seilas. Üksnes viimasel kohal olevad lätlased otsustasid meie teed tulla.Nõidusime, mis me nõidusime aga ühel hetkel tegi tuul selle nõksu paremale ikkagi ära ja kui me märgi peale pautisime, tundus pilt juba sootuks lootustandvam. Nii hästi Neptun meid siiski ka hellitada ei tahtnud ja pisut keeras ta tuulekella vastupäeva tagasi, kuid veidi enne ülemist märki olime soomlased ja Lexingtoni siiski kätte saanud. Pautisime soomlastele alla ja lootsime nad "ära süüa" aga paraku seda ei juhtunud ja nende edu kasvas päris kenasti, napilt enne meid võttis märgi ka Lexington.


Nii olime MM-i viimasele alltuuleotsale purjetades sellises seisus, et soomlaste võidu korral on nemad pronksil ja meie medalita juhul, kui Lexington jääb nende ja meie vahele.

Pingutasime siis taganttuules kõigest väest, aga rohkem Neptunil meie jaoks komme varuks polnud. Finiśijärjestus oli Nicole4, Lexington ja Forte. Seega igati ilus 3. koht sellest sõidust, aga kokkuvõttes olime pjedestaalilt tõugatud. Olime ausalt öeldes algul üsna löödud, kirusime Norra kohtunike ja nende ebaõiglast otsust, mis meil pronksmedalid oli võtnud, sest soomlaste lõpuponnistus 1.,2. ja 1. koht ei jätnud meile kahtlust, et vaatamata nendega võrdselt kogutud punktidele, olid nad hõbemedalid seekord auga ära teeninud.


Lohutasime end stiilis, et ega siis maailmameistrivõistluste 4. koht nüüd nii paha ka ju pole, pakkisime jahti kojusõiduks, tervitasime vahetusmeeskonda, kes jahi Eestisse purjetamiseks Arendali sadamakail meid juba ootas eesotsas gurmeekokk Urmas  Piiriga, kes kohe tundis huvi selle vastu, milliseid toidunõusid Forte kambüüs üldse peidab ja ootasime regati lõpetamist. Ja siis ...

astusin kohtunike juurest läbi, et saada ametlikud võistlustulemused, kui kuulsin, et Lexingtonile vahepeal ebaõiglaselt antud esikoht on siiski tühistatud. Kohtuniku sõnad olid: "Kui 15 jahi meeskonnad nägid, et nad olid 7. sõidus kindlalt valestardis, siis see, et me minuti võrra varem lipu alla võtsime, ei loe".

See aga tähendas, et FORTE MEESKOND VÕITIS MM-PRONKSID!

Forte pronksine meeskond vasakult vaadates: Andres Haavel,  Jaak Jõgi, Priit Puppart, Veiko Sepp, Indrek Lepp,Karl Kolk, Marko Nüüd, Kalev Vapper, Tammo Otsasoo, Ando Raud.

Maailmameistrivõistluste lõplik paremusjärjestus Arendalis oli:

1. Technonicol (Eesti) 1,1,(6),1,1,(9),5,3,1,(DNC)    19 punkti
2. Nicole 4 (Soome)   (9),4,1,5,8,(14),8,1,2,1           30 punkti
3. Forte (Eesti)           2,3,4,4,4,(13),4,6,(9),3           30 punkti
4. Lexington (Norra)  4,5,7,2,5,(11),(OCS),2,4,2      31 punkti
5. Tarpon (Norra)      5,2,(10),6,3,4,2,5,6,(7)            33 punkti
6. X-Effect (Norra)    8,(10),2,7,(10),1,1,8,10,10      47 punkti
..........................
13. Premium (Eesti)   10,7,13,11,(14),8,13,10,3,(14) 75 punkti


Rõõmu tegi see, et Eestisse tulid kuld- ja pronksmedalid, samuti see, et pjedestaal oli soomeugrilaste pärusmaa ja seda norralaste karukoopas. Rõõmu tegi mõistagi ka see, et eelmisel sügisel paika pandud siht - tulla MM-ile ja siin hästi esineda, toimis ja mis veel - kuuldavasti saavad mõned mehed nüüd MM-medalit ette näidates kodust ka tulevikus merele! Hurraa!

NB! Ainuke naine, keda ma Arendalis pehmeks püüdsin rääkida, oli muide pronksist.


1 kommentaar:

  1. Väga-väga suurt austust vääriv saavutus! Oleme äärmiselt uhksed! Palju õnne!

    Tuulelaul sailing team

    VastaKustuta